Teema: Kas kaal on teie suhteid mõjutanud?

Selle kirjelduse põhjal ei saa kuidagi kindlalt oletada, et mees kaalunumbrist nii väga hooliks, küll aga kumab tekstist läbi teemaalgataja enda mõtlemine ja pealiskaudsus, mitu korda on vaja mainida, et näed ise on täitsa rasvunud, aga mina olen sale. Küsigi otse, miks siis varem huvi ei olnud, sest ehkki mitu korda on mainitud, et mees on ikka niiii paks, vist mingi huvi tema vastu on olemas, muidu oleks selle asja sinnapaika ju jätnud. Ma toon ühe elulise näite ka üle mõtlemise teemal.

Mul on üks tuttav, kes lapse sünnist alates üksikema oli. Sai toreda mehega tuttavaks, kui laps oli juba teismeline, aga suhe jäi aastateks niisama kohtingute piiridesse. Ei olnud abielus, ei olnud lapsi, seega ei olnud mingi armukestehuviline ka. Umbes sellel ajal, kui naisel laps ülikooli läks ja oma väikese elamise leidis, tegi mees ettepaneku abielluda ja koos maja osta. Vaat siis oli naine pisarateni nördinud ja puistas tuttavatele-sõbrannadele südant, et nii tore mees, aga lapse pärast ei tahtnud tõsisemat suhet, ootas nii kaua, kui laps suureks sai ja minema kolis. Eks ta sai ka soovitusi, et mingu öelgu mehele, mis ta õige arvab niisugusest asjast. Tuli välja, et mees oli viimased 20 aastat enda voodihaiget ema hooldanud ja kartis, et naine ei tahaks invaliidiga koos elada, hooldekodusse ei olnud nõus panema. Oleksid nad kohe ausalt kõik omavahel ära rääkinud, oleks kohe selgeks saanud, et naine ei karda voodihaiget ämma ega mees last. Nüüd on nad abielus ja peaaegu pensioniealised, aga oleks võinud vabalt nii minna, et naine olekski hambaid krigistama jäänud ja mees ei oleks arugi saanud, miks ta maha jäeti.

Ühesõnaga, küsi selle rasvunud mehemüraka käest, kas asi on selles, et oled nüüd nii palju saledam, kui enne või on asi milleski muus.

#3992926:

Minu jaoks ei ole kaalus asi, vaid tema käitumises.

Et ta nüüd sulle tähelepanu pöörab, see on probleem või? 😀 hea loogika sul. Et enne sobis olematu hoolimine, nüüd kus hoolimist näitab, enam ei kõlba? Muidugi on sul tekkinud hoopis mõte, et sa oled paremat meest/kohtlemist väärt, kui enne kõlbas igasugune. Mis sa ise arvad, millest see nüüd tuleb? Sinu enesekindluse kasvust.

Minge lahku. Algusest peale on see suhe olnud valedel alustel ja tundub, et järjest valemaks läheb.

Aga kas see mees siis meeldib sulle või ei?

Kui minu kaaslane läheks paksuks, ega ma siis teda sellepärast kohe muidugi maha ei jätaks, aga prooviks suunata ja aidata nii palju kui võimalik. Aga teadlikult ülekaalulise inimesega suhtet ei alustaks. Mina hoolin enda tervisest, mulle meeldib väga ringi käia – nii looduses kui reisida, aga kardan, et selline 120kg mees ei pruugi jõuda/tahta ja varem või hiljem kujuneks see probleemiks. Võimalik, et olen mõne meelest pealiskaudne, aga nii on – elu ei ole ka ainult silma vaatamine, tahaks ka teisi asju koos teha.

Hmm, tead, 120-kilose mehega püsisuhe on üsna riskantne lugu. Kui vanad te olete? Kui noored ja sinu plaan ja perspektiiv on pereelu, lapsed jne siis… Sellise kaaluga ähvardavad hoogsalt südame-veresoonkonna haigused, kõikimalikud liigesehädad, diabeet ja mitmed muud elustiilihaigused. Suur tõenäosus on, et see tüüp jääb sul kiirelt igasugu tervisehäirete kätte vaevlema või läheb varakult looja karja.

Arvatavasti teab ta ise ka, et tal valikuid väga palju ei ole ja nüüd püüab sulle käppa peale panna, sest kardab, et sale naine leiab varsti parema partii. See ei pruugi üldse seotud olla sellega, et sina talle kõhnana rohkem meeldid, vaid lihtsalt enne ta ei kartnud, et keegi teine võiks tahta sind üle lüüa. Kas võtsid selle 15 kg alla märgatavalt kiiresti ja kohtud mehega harva, nii et see tuli talle ka ootamatult?

Mul on nt üks sõbranna, kelle mees läks närvi ja hakkas samamoodi käituma, kui naine pärast kahe lapsega kodus olemist tööle tagasi läks. Sõbranna on täiskasvanute koolitaja, kogu aeg puutub kokku ja suhtleb erinevate uute inimestega. Tööl käima hakates sättis ta muidugi end viisakamalt ja ametlikumalt riidesse, välimus oli teistsugune. Mehel sõelusid püksid püüli, et tema kodukana on nüüd üleslöödud ja äkki keegi tuleb ja paneb käpa peale. Ja kohe armukade oli selle tööl käimise peale. Ise oli enne suhtes üsna mugav ja laisk olnud, talle oleks vist kõige rohkem meeldinud veel üks laps hakkama panna, et saaks sama mugavalt edasi vegeteerida, naine kodus ja titt kaenlas, keegi ei taha teda ära varastada.

Minule nt selline asi ikkagi ei sobiks. Inimeste välimus muutub elu jooksul igapidi, vahel paremuse, vahel halvemuse suunas, see on ju loodusseadus. Päris väsitav on selline partner, kes hakkab minusse iga kord erinevalt suhtuma, kui ma teistmoodi välja näen.

P. S. Kompliment järjekindluse eest 15 kg alla võtta!

#3993275:

No jah. Ma olen praegu rase. Muudkui tuleb kilosid. Tunnen et mu mees eemaldub. Hakkan kah juba mõtlema et kui ära sünnitan ja püss jälle olen siis ma ei unusta seda. Meelega ajan jälle trimmi ennast kenasti et siis öeldagi et nohh 20kg raskemana ma ei sobinud aga nüüd siis sobin või? “Tsäooooo “

No sinu puhul ei hoia su mees kohe kindlasti sust eemale mingite rasedakilode pärast, vaid tundud olema selline klassikaline tujukas rase. Mu mees hoidis ka eemale, aga õnneks ta ikka päris ära ei läinud mu kraaklemise peale. Pärast ei saanud ise ka aru, kuidas ma rasedana selliseks nõiaks muutusin… Aga seda juhutb paljudel kahjuks või õnneks…

#3993342:

Mina oma raseduskilodega olen seda kõike kaotanud ja kui sa endale ei meeldi alati siis miks teisele peaks.

Sellisel juhul ei peaks sa mehele midagi tõestama oma tsäodega, kui laps sündinud ja kaal imetamisega taastub. Mehel on õigus, kui ise samuti mõtled.

#3993431:

Mina ei vaataks eales paksu meest ja oma mehel ka ei luba paksuks minna. Kui vahepeal number suuremaks läks, tänitasin nii kaua, kuni alla võttis. Nüüd on mees ise ka maru tähtis ja “imestab” aina teiste üle, kes paksuks läinud on.

Tundute mõlemad päris ebameeldiva käitumisega inimesed.

#3993342:

Mingi kraaklev nõid rase ma kindlasti enam ei ole selle kolmanda raseduse ja mitte enam 20+ vanusega. Vastupidi. Väärtustan ennast rohkem kui iial varem. Kuid kui 55st kilost on märkamatult saanud 72 siis on ikkagi kohe tunda seda “eemal olekut”.

Miks siis on ‘märkamatult’ (kuidas see on võimalik?) saanud 55-st 72? St 17 kilo juures? Raseduse puhul, kui see ei ole just mitmikrasedus, on see liiga suur kaaluiive, eriti kui veel kohe homme sünnitama ei lähe.

Mina olen oma armastava kaaslase kõrval teinud igasuguseid trikke, olnud emakakehavähis (emakas ja osa tuppe eemaldati + kõik mis sellise opiga kaasneb ja sellele järgneb), olnud jalaluumurruga kipsis ja lonkav ja halisev ja nuttev ja karkudel, olnud raskes infektsioonhaiguses ja surma oodates seina põrnitsenud (mitte kovid), olnud kovidis, olnud raske migreeniga oksendades voodis … ja mitte kordagi pole mu kaaslane ‘eemal olnud’. Mitte kordagi kõikide nende katsumuste ajal. Tõsi on jah see, et ülekaaluline pole ma küll mitte iialgi olnud. Kui minu armastatu  oleks mingil sellel hetkel olnud ‘eemal’, siis ma oleksin ilmselt ise selle suhte ammu lõpetanud. Milleks sellised poolkõvad suhted, mis toimivad vaid heaoleku ajal?

Mida sul lõpetada oleks, kui kaaslane on juba ise eemaldunud? Küll ollakse ikka kõvad ärplejad.

Hetkeni, kui kaaslane elab veel sinuga, on lootust. Lootus sureb hetkel, mil kodinatega välja on kolitud.

#3992879:

Olin enne veidi trulla, võtsin nüüd 15 kg maha. Kuna mu välimus meeldib mulle nüüd rohkem, eks siis ostan ka ilusamaid riideid jne. Mul oli suhe ühe mehega, aga tema poolt nagu mingit suurt hoolimist minu vastu ka ei olnud. Nüüd on ta nagu ümber vahetatud, tahab aina tõsisemat suhet, iga päev kirjutab ja helistab, kogu aeg tahab kokku saada jne. Nüüd jälle pole minu poolt erilist huvi, kuidagi solvunud olen, et enne ma ei tähendanud nagu eriti midagi, aga nüüd siis olen väga oluline. Tundub kuidagi väga pealiskaudne, sest ise on ta ausalt öeldes poole suuremas ülekaalus kui mina olin. Ma ei olnudki ülekaalus, vaid seal normaalkaalu ülemise otsa juures, tema on 120 kg. Tema jälle ei saa aru, miks mina teda siis enam ei taha ja mis on muutunud.

See on kibestunud mehe kirjutatud tekst, kes üritab näida naisena. Harjuta edasi. Ei tule veel välja.

#3993661:

Mida sul lõpetada oleks, kui kaaslane on juba ise eemaldunud? Küll ollakse ikka kõvad ärplejad.

Eemaldumine ei tähenda, et mees kavatseb naise maha jätta. Vegeteerib naise kõrval edasi, aga ei hooli enam. Kui ma seda tunnetaksin oma kaaslase juures, jätaksin ta ise maha, sellest oli jutt.

Meeste puhul on kaal kuidagi raskesti tõlgendatav. Öeldakse et suur tugev mees. See ongi siis selline nt 185 cm ja 100kg. Sa ütled ka et võtsid alla 15 kilo. Kui ma olin kaalu jälgija, siis ma jälgin ka kaalu. Ja uurisin tuttavatelt et mis nad kaaluvad. Ja ka 70kg kaaluv naine ei tundunud ka mitte trulla veel. Ise ma kaalusin siis 57 ja tundus uskumatu et 10kg raskem on ka veel sale. Kuigi minu puhul siis 57 kilosena tunti muret. Või kadedust? Igatahes väljendati seda murega või siis kriitilise  nokkimisena.

Kirjutamine, helistamine ja iga päev kokku saada tahtmine paraku ei näita mitte midagi suhte tugevuse või mehe suurenenud tunnete kohta. Kindlasti pole see seotud naise kaaluga vaid mees võib mõelda selle all midagi muud ja see on tavaliselt ajutine huvipuhang, mis ei ole mitte midagi erilist ja möödub mõne aja pärast. Sama kiirelt, kui huvi tõusis, võib see ka langeda või sootuks kaduda. See võib olla ka ajutine asendustegevus millelegi, näiteks on juurde tekkinud vaba aega  ja ei oska seda täita või on tülli läinud parima sõbraga ja soovib rohkem suhelda sel perioodil. Mina seda endaga üldse ei seostaks ja kui mul poleks aega ega tahtmist ka saada nii palju selle mehe tähelepanu, siis ma tõmbaks ka piire sellele.