link
Huvitav oleks nüüd teada, kas see Kägu sealt lõi pere ja õppis meest taasarmastama.
Jah, õppisin taasarmastama. Peaaegu igas pikemas suhtes on aegu, kus paariline veidi või rohkem närvi ajab või igav tundub. Kui vihaga keskenduda ainult sellele, mis sind närvi ajab siis ei saagi suhest asja. Kui aga teadlikult jälgida kõiki neid igapäevaseid pisiasju, kus ise oled isekas ja kus teine pool on hooliv, siis see ärritus tasapisi kaob ja asendub algul tänulikkusega ja seejärel armastusega. Sest lõpuks õpid märkama, et kaasa peegeldab sulle väga sageli vastu sinu enda žeste ja hoolimist, kui ise vaevud veidi pingutama saad kuhjaga hoolimist ja armastust vastu. Minu retsept oli see algul, et kirjutasin justkui abikaasale pika kirja ( ei saatnud seda siiski talle), mis mind kõik segab, ja siis kirjasõnas seda kõike lugedes sain aru, et ma ootan sageli mehelt midagi, mida ma ise üldse vastu ei paku, samuti sain läbi selle, et püüdsin lahti kirjutada, milles on probleem, hoopis aru, mil moel mehe peas asjad võisid näida ja kuidas ka temal on teisest küljest õigus ja mu probleemid on sageli emotsioonidest kantud pseudoprobleemid.
Hetkel oleme 15 aastat koos olnud ja olen oma mehesse käsi südamel armunud. Mis ei tähenda, et tulevikus mul uuesti mingil hetkel ei tule iseendaga tööd teha. Naised on paraku hea fantaasiaga ja me oskame endale ette kujutada nii ideaalseid fantaasiasuhteid, et see kipub vahel reaalset elu segama.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 09.09 13:27; 09.09 13:59; 09.09 14:21;