Esileht Ajaviite- ja muud jutud Kas käitute 30ndates juba keskealisena?

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 114 )

Teema: Kas käitute 30ndates juba keskealisena?

Postitas:
Kägu

Paljud mu tuttavad peavad 30ndates inimesi juba keskealisteks ja räägivad, et noor selles eas küll ei ole. Eriti palju räägivad vananemisest naised ja mehed, kes on 25ndate piiri alles ületanud ning peavad end nii vanaks. Meenutatakse nooruspõlve, nagu vanus oleks 80 ja heietatakse, et millised nooruses oldi. Noorus on nende meelest 13-18aastaselt. Täpselt sama olen lugenud mitmelt poolt meediast, et 20ndate teises pooles olevad inimesed kurdavad oma kõrge ea üle ja räägivad, et lähenevad keskeale. Kas teie tunnete end 30ndates keskealisena? Ise olen mõelnud, et nii 20ndad kui ka 30ndad on veel noorusaeg, kus nähakse ebamääraselt noore inimese moodi välja, kui enda eest hoolt kanda. Ei kavatse 30ndatesse jõudes end keskealiseks pidada, ikka nooreks. Mitte teismeliseks, aga nooreks siiski.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Jah, 30a peaks juba hauaplatsi välja ostma. Ja 30a oled ikka vanur mitte keskealine.
Kui vana sa ikka tõeliselt oled?

Please wait...
Postitas:
Kägu

30 ei ole enam noor, aga ka mitte vana. Keskealine ka ikka päris ei ole, keskealine peaks meie ajastul ikka 40-aastane olema. Samas muidugi saab ilmselt tervisenanalüüsi teha, võibolla mõne keha ongi nt juba 10 a kiiremini vananenud (on mingid parameetrid, mille alusel seda analüüsitakse). Ja muidugi võib igaüks end tunda just nii vana või noorena, nagu ise tahab, eraldi küsimus on muidugi, mis teised sellest arvavad, aga see ei pea ju alati nii väga huvitama.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Haha, mul oli kunagi koolivend, kes rääkis veendunult, et tema üle 30 a vanaks küll ei kavatse elada. Nüüd on tugevalt 40+, sai hiljuti kolmanda lapse.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Minul oli küll tõsine kriis, kui see 3 sinna ette tuli. Oli tõesti tunne, et olen nüüd suurte inimeste klubis. Kuid see tunne on nüüd 2 aastat hiljem lahtunud, küll aga olen endiselt vanuses kinni ja vihkan selle numbri suurenemist.
Naisena tõesti näen, kuidas kerged vananemismärgid juba hakkavad ligi hiilima, nt. on muutunud näonaha üleüldine pilt, ei ole küll suuri kortse vms, kuid nahk ei ole enam ka nii elastne ja sile, kui oli 20+. Seega absoluutselt mõistan, et naiste jaoks on vananemine emotsionaalselt raske, kuna välimus muutub.Ikka tahaks sile ja sale olla…igavesti.

Kuid mõistusega saan aru, et 30+ on endiselt siiski noor, ka 40+ ei ole minu silmis keskealine. Vähemasti mina ei ole küll nõus olema vähem kui 10 aasta pärast keskealine 😀

Please wait...
Postitas:
Kägu

Viimasele: kehvad geenid siis ilmselt..
Ma olen 37 ja nahk on väga hea. Mitte ainult näonahk, vaid üldse kogu kehal.
Pole ka mingit vanuselist kriisi esinenud, elu on ilus!

Mu üks tuttav on sinuvanune, kes hädaldab alatasa vanuse üle (imelik on teda kuulata) ja on minust mitukümmend kilo raskem.. Samas oleme ühepikkused ja mu kaal on üle 60 kg. Ei ole raseduse tagajärg see tal, pigem hea isu. Sellises kehas ilmselt ongi raske olla ja elada igas vanuses..

Eks igaüks ise olegi oma õnne sepp! 🙂

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Olen peaaegu 30 ja ei hakka endale looma illusiooni, et minu 20ndate alguse elu kunagi tagasi tuleks. Välimus pole vist veel oluliselt muutunud, kuid elustiil küll ja kuigi mul on palju asju kõvasti paremini, siis tolle aja peod-käimised olid kuradima lahedad. Ja need ei tule tagasi. Ma ei jaksa enam juua, peol käimine ei huvita ning sõbradki vahetunud. Hoolimata sellest meenutan vahepeal neid aegu ning mõtlen, et võiks jälle “noor” olla 😉

Please wait...
Postitas:
Kägu

Kui me usume kõik, et 20-aastane on noor inimene, siis on väga muigamapanev, kui temast 10 aastat vanem (ehk põhmõtteliselt võiks see olla tema ema) naine vanuses 38 peab end endiselt noorukeseks neiukeseks.
Muidugi on see juba varajane keskiga. Varajane ja alguses, aga ikka keskiga. Keegi ju ei vaidle, et 42 aastane on keskealine. Ehk ainult 4 aastat hiljem pole enam mingi varajane keskiga vaid ongi keskiga. (!8)20-35 noorus, 35-59 keskiga, 60- vanaduspõlv. Jah, muidugi 60 aastane pole vanur, aga ta pole ka enam keskeas. Ta on vanemaealine. Samamoodi pole 36 mingi padukeskealine, aga ta pole ju ka õitsev noor neiu.

See, et 37-39ne ei taha tunistada, et ta astub hiljemalt 7-8 aasta pärast üleminekuaastatesse, ei tee temast veel noort värsket õienuppu. See lihtsalt on eitusstaadium.

Ja see jutt, et “tunnen end 40sena ikka nagu 21” on pullikaka. Proovi oma selles vanuses sõbrannat telefonikõnega öösel kell 2 ööklubisse kutsuda – vaata, kas tuleb. Või tee talle ettepanek, et lähme jõe äärde heinarõuku magama ja siis jala Tallinnast Paidesse kellelegi külla.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Nii võidi mõelda 20 aastat tagasi ja siis ka enam mitte, tänapäeval peetakse vanuses 13-18 inimest pigem lapseks veel.

Ise olen 42 ja suurt erinevust 32-ga küll ei tunne. Muidugi olen keskealine, noor ju enam pole, aga kui elujõudu ja energiat on ja tahtmist tegutseda ja huvid jne, siis on keskiga vägagi tore. Sellest, kes olin 20-aastaselt, erinen väga palju, siis olin lihtsalt ullike, kes ei teadnud veel, mida enda või oma eluga pihta hakata.

Praegu on laste ja pere tõttu muidugi valikud ja võimalused iseenda jaoks teised, aga samas kui vaatan kasvõi muusikamaitset, huvisid või üritusi, kus käin, siis ega väga palju muutunud pole. Kõik on lihtsalt kuidagi teadlikum ja tuleb teha valikuid. Sõpruskond ka sama. Ei ole nende puhul ka märganud, et vanuses 35+ või 40+ oleks keegi koju aknast välja vaatama ja nooruse üle heietama jäänud. Selles vanuses on tegemisi reeglina nii palju, töö, pere, ise tahaks endale aega leida jne, et pole aegagi, elatakse selles vanuses veel täie tambiga.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mida see keskealine olemine või tundmine on?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kui me usume kõik, et 20-aastane on noor inimene, siis on väga muigamapanev, kui temast 10 aastat vanem (ehk põhmõtteliselt võiks see olla tema ema) naine vanuses 38 peab end endiselt noorukeseks neiukeseks.

Muidugi on see juba varajane keskiga. Varajane ja alguses, aga ikka keskiga. Keegi ju ei vaidle, et 42 aastane on keskealine. Ehk ainult 4 aastat hiljem pole enam mingi varajane keskiga vaid ongi keskiga. (!8)20-35 noorus, 35-59 keskiga, 60- vanaduspõlv. Jah, muidugi 60 aastane pole vanur, aga ta pole ka enam keskeas. Ta on vanemaealine. Samamoodi pole 36 mingi padukesealine, aga ta pole ju ka õitsev noor neiu.

See, et 37-39ne ei taha tunistada, et ta astub hiljemalt 7-8 aasta pärast üleminekuaastatesse, ei tee temast veel noort värsket õienuppu. See lihtsalt on eitusstaadium.

Ja see jutt, et “tunnen end 40sena ikka nagu 21” on pullikaka. Proovi oma selles vanuses sõbrannat telefonikõnega öösel kell 2 ööklubisse kutsuda – vaata, kas tuleb. Või tee talle ettepanek, et lähme jõe äärde heinarõuku magama ja siis jala Tallinnast Paidesse kellelegi külla.

Muidugi tean, et hilistes neljakümnendates olen täiesti keskeas, aga enamasti ma ei TUNNE nii. Mu riietus on oluliselt vabam ja nooruslikum kui 20 a tagasi (kandsin siis kontorikostüüme, pintsakuid jm sellist, lisaks kõvasti meiki, brrr). Liigun rattaga, olen palju vabam kõiksugu reeglitest ja “mis-teised-arvavad”-jamast.
Minuvanused käivad Indias matkamas, jahil kokaks, teevad igasuguseid asju, mida 20-30 ei oleks söendanud.
Seda küll, et ööklubides õnneks enam ei pea käima. Kui keegi kutsub, püüan alati välja vingerdada.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ma olen tutvusringkonnas palju kohanud seda, et vanus 30 on naisterahva jaoks midagi maagilist, mis ühe osana kajastab ka vananemist. Olen ise 29 ning minu jaoks on see samuti hirmutav, hakkasin põdema ilmselt juba siis, kui sain 25, et varsti-varsti.
Mina isiklikult ei seosta vananemist välimusega, sest näen välja pigem liiga noor enda väikese kasvu tõttu. Enamasti pakutaksegi mulle vanuseks oluliselt vähem, kui reaalne number passis.
Vananemist seostan ma hoopis sellega, et kui 30. eluaastaks midagi märkimisväärset saavutanud pole, siis enam ilmselt ei saavuta ka. Erandeid muidugi on, aga kasvõi tööturul suurt kannapööret on keeruline teha. Ei usu, et näiteks täiesti uut eriala omandades on võimalik end tööturul kuidagi noortega konkurentsivõimeliseks teha. Rääkimata siis sellest, et kui end “üles töötanud” pole, siis vanuse lisandudes võimalused selle tegemiseks aina vähenevad. Edutama kiputakse ikka nooremaid, näitab minu senine kogemus.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Käitun jah. Lähen õhtul nii vara magama et hommikuks välja magaks, enne võtan ripsmeduši maha (20ndates seda eriti küll õhtuti teha ei viitsinud), kreemitan nägu. hommikul lähen õigeks ajaks tööle.
Nädalavahetustel ei käi ema juures pesu pesemas ega majanduslikku abi nurumas vaid kui emal abi vaja siis pakun ise majanduslikku abi ja aitan tal pesu pesta.
Miks peab täiskasvanuks saamist ja oma elu eest vastutuse võtmist häbenema? Või üldse vananemist.
Mulle küll meeldib vanemaks saada. Iga loll enam mind ei loksuta, oma kodu ja pere on toredad, sõltumatus veel toredam.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Kui me usume kõik, et 20-aastane on noor inimene, siis on väga muigamapanev, kui temast 10 aastat vanem (ehk põhmõtteliselt võiks see olla tema ema) naine vanuses 38 peab end endiselt noorukeseks neiukeseks.

Muidugi on see juba varajane keskiga. Varajane ja alguses, aga ikka keskiga. Keegi ju ei vaidle, et 42 aastane on keskealine. Ehk ainult 4 aastat hiljem pole enam mingi varajane keskiga vaid ongi keskiga. (!8)20-35 noorus, 35-59 keskiga, 60- vanaduspõlv. Jah, muidugi 60 aastane pole vanur, aga ta pole ka enam keskeas. Ta on vanemaealine. Samamoodi pole 36 mingi padukesealine, aga ta pole ju ka õitsev noor neiu.

See, et 37-39ne ei taha tunistada, et ta astub hiljemalt 7-8 aasta pärast üleminekuaastatesse, ei tee temast veel noort värsket õienuppu. See lihtsalt on eitusstaadium.

Ja see jutt, et “tunnen end 40sena ikka nagu 21” on pullikaka. Proovi oma selles vanuses sõbrannat telefonikõnega öösel kell 2 ööklubisse kutsuda – vaata, kas tuleb. Või tee talle ettepanek, et lähme jõe äärde heinarõuku magama ja siis jala Tallinnast Paidesse kellelegi külla.

Muidugi tean, et hilistes neljakümnendates olen täiesti keskeas, aga enamasti ma ei TUNNE nii. Mu riietus on oluliselt vabam ja nooruslikum kui 20 a tagasi (kandsin siis kontorikostüüme, pintsakuid jm sellist, lisaks kõvasti meiki, brrr). Liigun rattaga, olen palju vabam kõiksugu reeglitest ja “mis-teised-arvavad”-jamast.

Minuvanused käivad Indias matkamas, jahil kokaks, teevad igasuguseid asju, mida 20-30 ei oleks söendanud.

Seda küll, et ööklubides õnneks enam ei pea käima. Kui keegi kutsub, püüan alati välja vingerdada.

No just. Sa ise kirjeldad ju, et kuidas sa ei tunne tegelikult end enam nii nagu 20 aastat tagasi. Sa oled julgem, sa ei pabista teiste arvamuse pärast, sa oskad juba valida, mis reegleid eirata. Sa riietud nagu tahad, mitte nagu 20 aastat tagasi. Ühesõnaga – sa EI TUNNE ennast 20 aastat nooremana. Sa oled palju küpsem ja terviklikum.
Aga et 22sed ega 29sed ei julge või ei peaks julgema Austraalias matkamas käia või Indias ringi kolada, kalalaevale kokana tööle minna vms on noortest küll pisut…vanainimese arusaam 🙂 (Huumoriga, mitte solvamissooviga öelduna. Sest nii ju on.)

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

võikski siis järeldada, et emotsionaalsel tasandil ei ole olemas vanust, noorust või vanadust.
Isegi intellektuaalsel tasandil ei mängi vanus mingit rolli.
Füsioloogilisel tasandil muidugi on vahe – keha käitub erinevalt ja see on suuresti ka pärilikkusest ja geneetikast sõltuv.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Lähen õhtul nii vara magama et hommikuks välja magaks, enne võtan ripsmeduši maha (20ndates seda eriti küll õhtuti teha ei viitsinud),

Ja ikka veel pole õppinud “ripsmetušš” kirjutama? Ega nüüd vist enam ei õpi ka.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Olen 38 ja minu esimene laps saab sügisel 18. Noorim on 2. Ma näen, et on suur vahe kui palju ma lastega tegeleda jaksan. 20ndate alguses oli kõik nii lihtne ja jaksasin väga palju. Käisin koolis, tööl ja lapsega tegime igasugu asju. Öösiti õppisin või lugesin. Praegu on mul töö ja lapsed ja õhtuks olen ikka suht läbi, tihtilugu lähen kell 9 magama.
Samas keskealiseks ma end ei pea ja ka väljanägemine on päris kobe.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Mida see keskealine olemine või tundmine on?

Siin on juba öeldud ka – julgus olla sina ise. Mina ütleksin ka, et vastutuse võtmine endast noorema või vanema põlvkonna ees – kui sul on nii lapsed kui ka vanemad, siis sa ju oledki KESKealine.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Paljud mu tuttavad peavad 30ndates inimesi juba keskealisteks ja räägivad, et noor selles eas küll ei ole. Eriti palju räägivad vananemisest naised ja mehed, kes on 25ndate piiri alles ületanud ning peavad end nii vanaks. Meenutatakse nooruspõlve, nagu vanus oleks 80 ja heietatakse, et millised nooruses oldi.

Eks inimene valib oma tutvusringkonna ikka enda järgi.
Enamusel vast on see paremini õnnestunud, kui sul.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Ma olen 35. Viimasel ajal ma mitte ei tunne end vanana vaid ma olengi juba vana. Mul on mõned kortsud, liigsed kilod, hommikul kondid kanged, ma ei suuda enam noortega alaa 19-20 sammu pidada. Juuksed on hakanud hallistuma. Huhh kas ma just keskealine olen, kuid 5a tagasi polnud probleem öö läbi väljas käia. Nüüd lähen juba kell 21 voodisse.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Olen 31, välja näen 8-10a noorem, inimeste pakkumiste järgi. Kui ma olin 19, siis mulle pakuti tihti 11-12. Siis oli see lausa solvav. Ei tunne ennast vanana. olen sünnitanud viimase 2a jooksul kaks tütart. Kaalust olen küll juurde võtnud, aga see on enda teha, et kilodest lahti saada. Kortse pole, nahk korras. Kuna olen õppinud kosmeetikuks, siis olen enda naha eest hoolitsemises väga hoolas. Samas on minu vanuses naisi, kes tõesti näevad välja/käituvadki nagu 40. Väga palju oleneb geenidest (nii mu isa kui ka ema oma vanuse kohta nooruslikud), kui ka inimese suhtumisest ellu. Ja muidugi ka elustiil, nt suitsetamine on naha surm. Liiga palju meiki ja solaarium jätavad ka oma jälje.
Abikaasa minust 3a noorm, sõbrannad enamus 5-6a nooremad. Üksikud on keskkoolist jäänud. Abikaasa töökaaslased ka enamus nooremad, kellega suhtleme. Seega ma tunnen ennast igati noorena, olen ümbritsetud endast noorematega, nende kõrval ei tunne mingitki moodi ennast vanana. Ka minust vanemad tuttavad/sõbrad kõik nooruslikud.
Muidugi pidu 24/7 ei pane ja ka suhtumine ellu muutunud, aga üldist “mina” pilti see muutnud pole. Ka emadus on mind mingil määral muutnud. See normaalne, ka 20a ema muutub lapse saades.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Väikesed vanainimesed olete oma tuttavatega, teemaalgataja.

Kunagi oli siin teema, et milline pluus sobiks 35-aastastele. Naera ribadeks!

Kusjuures needsamad väikesed vanainimesed lingitavad meeleldi selliste prouade kohta linke, et küll on nooruslikud ja krapsakad. Loomulikult, sest nemad ei surnud juba 30-selt ära 😁😁

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ma saan aru, et numbri järgi ma keskealine tõesti olengi – aga ma ei kavatse sellepärast endale mingeid ekstra piiranguid seada.
Pigem tähendab keskealiseks saamine minu jaoks seda, et olen ära õppinud, kui rumalad ja tähtsusetud on igasugused välised vanusepõhised normid (v.a. seadusest tulenevad, nagu see, et enne täisealiseks saamist ei tohi meelemürke pruukida, hääletada ega üksinda autot juhtida).
Ma ei kavatsegi hakata riietuma, käituma või elama nii, nagu ma kellegi teise meelest seda peaksin tegema, teen asju varasemast rohkem nii, nagu tõesti ise tahan ja minu jaoks mugav on. Kui see on keskealine olemine, siis olen rõõmuga 😀

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kusjuures needsamad väikesed vanainimesed lingitavad meeleldi selliste prouade kohta linke, et küll on nooruslikud ja krapsakad. Loomulikult, sest nemad ei surnud juba 30-selt ära 😁😁

Jah, nad ei kanna ühelgi pildil mingit vanuse- või normikohast riietust või soengut. Igaühel on oma isikupära. Ok, ühel pildil on üks naine nö klassikalises vanaemakostüümis, aga see on ka lahe – ja miks mitte? Kes tahab, kannab mutiriideid, kes tahab kärts-mürts kostüüme, oluline on, et endale meeldiks.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Briti Kenti ülikooli ning Londonis asuva majandus- ja sotsiaaluuringute keskuse teadlaste sõnul algab keskiga 35. ja lõppeb 58. eluaastal, seega kestab see 23 aastat.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Briti Kenti ülikooli ning Londonis asuva majandus- ja sotsiaaluuringute keskuse teadlaste sõnul algab keskiga 35. ja lõppeb 58. eluaastal, seega kestab see 23 aastat.

Minu meelest on sellised jaotused tänapäeva maailmas suhteliselt mõttetud. Elu läheb tagantjärele vaadates üha kiiremini.
Ise olen 59. Järelikult vana mis vana. Aga pensionini on veel päris mitu aastat. Vanasti oli 55-aastane naine pensionär. Tööl koheldakse noortega võrdselt. Keegi allahindlust ei tee. Normaalsed riided mahuvad selga – ei pea mingeid müstilisi “mutiriideid” (mis need on?) kandma. Tervisel pole ka häda. Kui just keegi virisema ei tule, siis ei mõtle iga päev, missugusesse kategooriasse kuulun.

Tõele au anda – enne 40. sünnipäeva tundus see number küll hirmutav, aga tagantjärgi tundub, et tegelikult olid 40-ndad mu elu parimad aastad.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Olen 35 ja ei tunne end keskealisena, hoolitsen enda eest süües tervislikult, hoolitsen oma naha eest ja teen regulaarselt trenni (5-6x nädalas). Mul on 2 last, 1 klassi laps ja lasteaia laps, lastega tegeledes pole aega end vanana tunda, tahan nendega sammu pidada. 30neseks saamine oli mulle ka raske aga sain sellest üle, ilmselt järgmine raske etapp tuleb kui number 4 ette tuleb.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Ausalt öeldes ma ei teagi, kuidas peaks keskealised käituma. Aga muidugi olen endas muutusi küll näinud. Põhiline on see, et väga paljud asjad lihtsalt ei lähe enam korda. Igasugused tehnikauuendused enam nii väga ei huvita kui nooremana.

Teengi juba nalja selle üle, et kurdan laste ja nooremate inimeste käitumise üle. Tunduvad nii isekad ja hoolimatud nii teiste inimeste kui ümbritseva suhtes. Nii et siis tunnen end küll juba selle vastiku naabrimutina, kes laste kallal tänitab.

Mulle pole mu välimus kunagi eriti oluline olnud ja käitun ka alati nii nagu ise heaks arvan, loomulikult olen viisakas ja heatahtlik, aga selles suhtes mingit drastilist muutust küll toimunud ei ole.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Lõunaka Tele2 esinduses on 1 keskeale kalduv (u30) naisterahvas ennast niiii pardiks süstinud, et kohe paha vaadata. küljelt vaadates on mokad ninast ettepoole ulatuvad juba. vanusepoolest ei tohiks ju tal veel keskeakriisi olla?

Please wait...
Postitas:
Kägu

Mida veel 😀
Ma saan kohe 42. Välja näen praegu paks, sest olen 7ndat kuud rase. Muidu ikka sale, sportlik ja hoolitsetud. Kas paistan just noorem oma vanusest ei tea, aga minu meelest pole 42 veel selline iga, kus sellele kuidas noorem välja näha mõtlema peaks 🙂
Tervisehädasid pole, mees on noor, seksi armastan, reisin, spordin, töötan, suhtlen, õpin, naeran…minge puu taha oma vanadusega, mida te 80-aastaselt veel teete kui juba 30-aastaselt end vanana tunnete???

Please wait...
Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 114 )


Esileht Ajaviite- ja muud jutud Kas käitute 30ndates juba keskealisena?