Tõesti, ära kuula neid virisejaid et oi kui raske jne jne. EI OLE raske ja vot nii endale ütlegi, kõik saavad hakkama ja peavadki saama. Ja sina oled superema ja saadki hakkama ja oled kõikidele teistele üksik.mitmikemadele eeskujuks.
Minul küll raske ei olnud, alguses esimesed kuud lapsed ju ainult magavad ja söövad, siis pole muud teha. Minul käisid siis mitu korda nädalas külalised, küpsetasin kooke, pidasime igakuiseid sünnipäevasid. Kodu oli puhas ja korras, pesu triigitud jne. Ainuke asi ongi harjuda sellega et ei saa enam pikalt öösel magada. Aga minul olid nad ka esimesed lapsed, nii et mulle oli kõik uus ja harjumatu, hirme kindlasti rohkem kui sul, kuna beebidega kogemus puudus, Lugesin raamatust täpselt et kuidas laste vannitamine käib jne, sinule on see ju nagu nalja tegemine. Samuti ei teadnud ma kas poisse ja türdukuid pestakse kuidagi erinevalt mähmete vahetamise ajal. Sinul ju kõik see kogemus olemas, samuti kõik need mähkmelööve asjad, kuidas lapsega võimelda gaaside ajal jne.
Ühesõnaga algus on väga lihtne. Töökam aeg siis kui nad hakkavad juba rohkem üleval olema ja tahavad tegelemist. Aga kergem aeg jälle siis kui nad saavad liikuma, roomama, käputama. Vot siis hakkavad sulle järgi tulema ja üksteist avastama. Minu arust on kaksikutega ikka kordi lihtsam kui üksikuga, sest lapsed mängivad enamuse oma ajast koos, mina lihtsalt jälgin et kogemata liiga ei tehtaks üksteisele. Praegu kaksikud (poiss ja tüdruk) 1.2 aastased. Ja mina lihtsalt puhkan kodus.
Abis pole minul keegi kodus käinud. Samuti pole keegi kaksikuid ilma minuta hoidnud. Ise oleme oma supermehega hakkama saanud, mees on ju pärast tööd minu ja laste päralt, nii et minul jääb nenedga tegelemiseks vaid päevane aeg, mil mees tööl ja see aeg läheb nii kiirelt.
Mis ämma puutub, siis mul samasugune ämm. Nüüd ikka veel viriseb ja vingub tuttavatele, et temal ei lasta üldse oma abi pakkuda, et tema tahab ka aidata, aga mul pole tõesti abi vaja, ma ei saa aru kuidas ta ei mõista seda. Vot mina ei mõista hoopis seda et kuidas ühte last kasvatav ema siin perekoolis virised ja hädalab et ala annaks lapse ära.
Peaasi et paned lapsed ühte graafikusse (söömine, magamine), siis on lihtne ja saad kaksikute magamise ajal puhata või pühendada ennast 100% suuremale lapsele. Kui sul suurem laps ka lõunaund veel teeb, siis oleks eriti hea kui saaksid tema lõuna une ühildada kaksikute omaga. Siis oleks sul natukeseks ajaks täis vaikus majas.
Ja minul oli lihtsam anda kaksikutele piima lutipudeliga, kuna tüdruk sünis päris pisikesena ca 2 kg, siis ta ei osanud ega jõudnud rinda imeda ja hakkas kohe pudelit saama. Ostsin endale elektrilise rinnapumba, pumpasin piima välja ja andsin lutipudelitega samal ajal neile süüa. Lapsed panin kõrvuti lamamistoolidesse ja pudelid olid mul korraga käes. Vahest panin nad küljega pikali diivani peale ja pudelid suhu nii et käterätt pudeleid toetas, nii sain natuke puhkus. Aga siis samal ajal valvasin kõrval et kurku ei läheks vms. Rinnapiima said pumbates siis 7 kuud. Eks need parimad ja enda jaoks mugavamad nipid tulevad töö käigus.
Kokkuvõttes saame me kõik ju hakkama, vähem virisemist ja rohkem positiivsust. Armastage oma lapsi ja olge neile kogu aeg olemas. Toredast peatset kevadet kõikidele mitmike emmedele ja ootajatele 🙂 Mõnusat kõhu kasvtamist ja naudi oma ainulaadset rasedust.
