Kas keegi teist on armastuse otsa saades vahetanud oma laste isa välja jõukama ja mõjukama vastu ja viimase abil eksmehe lihtsalt “põhimõtte pärast” või sellepärast, et “ta polnud see inimene”, tümaks teinud, et ta paika panna?
Ei, minu eksmees hakkas armastuse otsasaamisel hoolega uue naise – või naiste – järele ringi vaatama, et saaks suhtest võitjana lahkuma ja et oleks üldse koht, kuhu minna. Kuna ta aga samaaegselt hakkas ka hoolega mind tümaks tegema, paika panema ja mõnitama, siis sai minul ka mõõt täis ja ma jätsin ta, vaesekese, maha enne, kui ta uuema ja uhkema naise oli jõudnud leida. Tema seiklustest kuulsin ma tagantjärele, khm, mõne tema poolt jahitud naise enda käest. Üks nendest ütles, et kui ta tõesti ülalpeetavat meest tahaks, siis ta vaataks, ärgu ma pahaks pangu, mõne ilusama.
Kas keegi teist on armastuse otsa saades vahetanud oma laste isa välja jõukama ja mõjukama vastu ja viimase abil eksmehe lihtsalt “põhimõtte pärast” või sellepärast, et “ta polnud see inimene”, tümaks teinud, et ta paika panna?
Kindlasti on, pooled perekooli kanad, pakun. Need, kes eeldavadki, et eksmees maksab kogu oma sissetuleku ära lastele ja ise võib puukoort närida.
Kas keegi teist on armastuse otsa saades vahetanud oma laste isa välja jõukama ja mõjukama vastu ja viimase abil eksmehe lihtsalt “põhimõtte pärast” või sellepärast, et “ta polnud see inimene”, tümaks teinud, et ta paika panna?
Kindlasti on, pooled perekooli kanad, pakun. Need, kes eeldavadki, et eksmees maksab kogu oma sissetuleku ära lastele ja ise võib puukoort närida.
Üldiselt eeldavad eksmehed, et nende laste ema peaks oma palgast kogu peret üksinda ülal pidama ja pole oluline, et tal isegi puukoore närimiseks terveid hambaid ei ole. Muidugi on ülimalt pahakspandav, et see eksnaine oma eksmehe võrra oma koormust vähendada üritas.
Ka minu eksmees hakkas armastuse otsasaamisel hoolega mind tümitama. Ja uute järgi ringi vaatama. Sain koguni kuulda, et on täiesti normaalne, et ta teistega ka käib ja aega veedab.
Ühe järgi käis tal eriti kogu elu.
Mees ülbitses ja nõmetses kodus, väites, et ma niikuinii paremat väärt polegi ja ei saaks üldse hakkamagi.
No mis sa sellises olukorras teed, eksju? Hakkad tegutsema. Hakkasingi – panin finantse kõrvale ja korraldasin elu.
Ja siis astusin välja sellest suhtest.
Siis selgus aga, et mehe uus väljavalitu ikkagi oma pere juurest ära ei tule. Sest ega minu eksmees ka just tema unistuste mees vist polnud.
Mees hakkas aga rääkima, et ma olevat perelõhkuja. Ta ju arvas, et tema salasuhe pole üldteada. Iga kord kui oli mingeidki lahutusega seotud asju vaja arutada – igakord ta jõudis selleni, et ma olen alatu libu.
Mul polnud siis uut meest, ega pole praegu. Mingit paikapanemist ma eksmehe suhtes ei soovi. See, et ma ei soovi suhelda ega tegemist teha – see pole paikapanemine. See on alalhoiuinstinkt, mis sunnib eemale hoidma asjadest, mis sulle kahju võivad teha.
Kindlasti on, pooled perekooli kanad, pakun. Need, kes eeldavadki, et eksmees maksab kogu oma sissetuleku ära lastele ja ise võib puukoort närida.
Mehed võiks julgemalt juba kooselu ajal laste elus osaleda. Kõik see titendus ja lasteaiad ja haigused, ja kasvõi söök kolm korda päevas ja pesude pesemine ja igal jumala hommikul vara ärkamine-pesemine-söömine-riidesse-lasteaeda-ise tööle-töölt lasteaeda-poodi-kodus söök-koristamine-järgmise päeva garderoob lastele-õhtune mängimine-magama ajamine-õhtujutt-toad inimlikuks.
Ja palju kergema südamega julgeksid emad neile lahkumineku korral 50-50 hooldust pakkuda.
Mitut meest te teate – kes tahaks reaalselt laste eest 100 % hoolitseda. No et nemad oleksidki põhivanem ja lapse ema vaid nädalavahetusel käib kinos ja veepargis lapsega ja maksab heal juhul raha ka. Ja rohkem nagu emasse ei puutugi (nii on ju enamus lahkuläinud meeste elu).
Armsad mehed, miks te näiteks kooselu ajal ei hoolitse sama innuga laste eest nagu emad? Ja pärast vigute kui peab OMA laste ülalpidamiseks kukrut kergitama.
NB! Sageli olete te nõus lahkelt kukrut kergitama uue naise ja tema järglaste jaoks. Reisipildid soojadelt maadelt ning paraadfotod spa-dest ja hotellidest.
tümaks teinud,
Mida see tähendab? Ära tapnud? Pehmeks kolkinud?
Ei ole.
Ma pean silmas olukorda kus reisipilte soojadelt maadelt ning paraadfotosid spa-dest ja hotellidest demonstreerib laste ema koos laste ja oma uue ja jõuka elukunstnikust jõmmiga, kasseerides rõõmsalt “lastele kulunud osa” laste isalt sisse. Maha jäetud lasteisa peab võtma lisatööd ja realiseerima oma vara, et üleüldse elus püsida, olles sunnitud unustama ära üldse igasugused lähisuhted, sest ta ei saa seda lihtsalt endale kuni laste täisealiseks saamiseni lubada. Laste isa poolt välja pakutud 50/50 suhtluskorda peetakse sooviks elatise maksmisest kõrvale hoida ja laste abil naisega tema valikute pärast manipuleerimiseks. See on Eesti elu täna.
Ma küsin nii täpsustuse mõttes üle. Kas ka enne lahkuminekut oli lastekasvatus teil võrdselt jagatud?
Mõlemad panustasite oma ööpäevasest ajast võrdselt laste eest hoolitsemisse? Sina mehena hoolitsesid ka laste söömise, riiete, kooliasjade, haiguste jms eest?
Imelik, et meeste halb käitumine on iseenesestmõistetav. Et jätavad perekonna maha, võtavad uue naise, lastest välja ei tee, raha ei maksa. Aga kui mõni naine julgeb mehe maha jätta, oh seda jubedat vingu, mis siis hakkab tulema. Siis muutub see vaene mees miinimumpalgaliseks superisaks, kes peab puukoort närima ja ei suuda ära oiata, kui õudne lugu ikka juhtus. Sinu naise uus mees ei puutu asjasse. Tema ei pea su lapsi üleval pidama. Seega hala selle üle, et aga eksil on ju rikas mees, tal pole üldse mingit elatist vajagi, on ikka väga inetu. Otsi mingi uus töö siis, kui sa millegagi rahul ei ole. Meesterahval on tänapäeval miinimumpalgalist tööd ikka üsna raske leida, kui vähegi viitsib liigutada. Mingid suva kullerid, ehitajad, taksojuhid või mida iganes teenivad kõik juba 1500-2000 eurot ja rohkemgi kuus.
Küsimus polnud siiski selles. Küsimus oli suhteliselt üldine, et kas keegi on oma uut meest ja tema tutvusi kasutades eksile koha kätte näidanud ja kui petmise teema kõrvale jätta, siis miks?
Kui petsid, miks seda teemat siis kõrvale jätta? Ja võib-olla tähtsustad oma suurepärast isikut ka veidi üle. Et kuskile facebooki oma reisipilte üles pannakse, ei pruugi olla mingisugune sinule koha kättenäitamine, vaid lihtsalt oma elu elamine. Kui olete lahus, siis sina ela oma elu, mitte ära jälgi eksi iga sammu. See pole sinu asi, mida ta teeb.
et ta paika panna?
paika panema ja mõnitama,
Mingit paikapanemist
Sellised naised, kes kasutavad pidevalt “paika panemise” väljendit on kas harimatud või lihtsalt vähese sisemise intelligentsiga. Pole siis ime, kui neid “paika pannaksegi”, sest oma sõnade kasutusega nad seda omale ligi tõmbavadki.
Üldiselt on viisakas või vähemalt otstarbekohane rääkida inimesega samas keeles, milles ta ise oma küsimus esitas. Ja mulle ei jäänud küll muljet, et teemaalgataja oleks naine.
Ütleks siis, mehe eks lahkus ka parematele jahimaadele st. rikka ja eduka mehe otsingutele, aga kes seda 40 aastast naist nii väga tahtis. Küll siis kibestus, kui sai teada, et mees oli endale noore ja heal järjel naise leidnud. Siis süüdustati meest seitsmes surmapatus sh. ka selles, et abielu läks lõhki
Nüüdseks on maha rahunenud, elab üksi, sest lapse läksid kohe peale gümnaasiumi lõppu ära.
Ma pean silmas olukorda kus reisipilte soojadelt maadelt ning paraadfotosid spa-dest ja hotellidest demonstreerib laste ema koos laste ja oma uue ja jõuka elukunstnikust jõmmiga, kasseerides rõõmsalt “lastele kulunud osa” laste isalt sisse. Maha jäetud lasteisa peab võtma lisatööd ja realiseerima oma vara, et üleüldse elus püsida, olles sunnitud unustama ära üldse igasugused lähisuhted, sest ta ei saa seda lihtsalt endale kuni laste täisealiseks saamiseni lubada. Laste isa poolt välja pakutud 50/50 suhtluskorda peetakse sooviks elatise maksmisest kõrvale hoida ja laste abil naisega tema valikute pärast manipuleerimiseks. See on Eesti elu täna.
Ei, täna ei ole eesti elu selline. Sinu elu on täna selline. Mõtle natuke.
Esiteks ei ole mõtet pidada reisipiltide postitamist just eksmehele koha kätte näitamise eesmärgiga tehtuks. Kes armastab hoobelda, teeb seda niikuinii. Ainult eksmees oleks selliseks hooplemiseks küll liiga väike publik.
Teiseks, kui uus mees oleks vaene, ei saaks endale, naisele ja tema lastele luksusreise lubada, kas siis oleks elatiseks makstav summa sinu jaoks kuidagi vastuvõetavam või? Hetkel võid sa vähemalt kindel olla, et elatis ei lähe uue mehe toitmiseks, kuna tal on endal ka piisavalt raha ja pigem rahastab tema ka omalt poolt sinu laste ja nende ema praegust elu.
Kolmandaks on 50/50 hooldus nüüd juba üsna tavaline ja kui selline soov kohtus läbi ei lähe, siis peab sul endal või sinu motiividel siiski midagi viga olema. Tean ise mitut lahkuläinud paari, kes jagab laste hooldamist kas 50/50 või näiteks 30/60 ja neil puhkudel muidugi ei maksa mees elatist täies mahus. Tõsi, need inimesed on suutnud ise omavahel kokkuleppele jõuda. Miks sina ei suuda? Läbirääkimisteks on kahte vaja. Mis paneb sind nii kindlalt arvama, et su eksnaine ei taha sinuga sel teemal läbirääkimisi pidada? Ahjaa, sa petsid teda kooselu ajal. Hm. Naljakas lugu, see peaks ju paari omavahelisi suhteid just soojendama…
Petmise tahtsin sellepärast kõrvale jätta, et teada saada, kas on ka muid põhjusi miks soovitakse laste isa väljaviskamisele perekonnast lisaks ka õiguste osas laste elus osaleda oma “võim” maksma panna? Või on selle naise näol tegemist ikkagi omataolisega?
Ei sa aru su jutust. Kui petsid teda ja ta su siis välja viskas, on see ju loomulik asjade käik ja mida sa pirised siin nii hirmsasti siis üldse? Kui tema leidis endale uue jõuka mehe, tore ju. Nüüd viriseda, et pead elatist maksma ja naine pole kõige sõbralikum, on küll imelik.
Ma ei petnud. Ma lihtsalt ei suutnud talle garanteerida tšilli elu.
Kuule, su jutt on väga segane. Aga unusta ära see eks ja ela oma elu.
Kas keegi teist on armastuse otsa saades vahetanud oma laste isa välja jõukama ja mõjukama vastu ja viimase abil eksmehe lihtsalt “põhimõtte pärast” või sellepärast, et “ta polnud see inimene”, tümaks teinud, et ta paika panna?
Ma olin poolteist kuud kipsis ja vaatasin igasuguseid seebikaid. Tänan ei, oma ellu ma niisugust tsirkust ei soovi. Olen korra lahutanud ja loomulikult väärikust kaotamata. Mingit “uut ja rikast” meest ei vaja – saan ise endaga väga hästi hakkama.
Teemaalgataja on oma pimedas vihas väga lapsik, kahjuks võib see päris viletsalt kätte maksta.
Mind tegelikult huvitab, et kui asi just lastega seotud ei ole, siis kuidas, kust või miks peaks mingi eks üldse teadma, mismoodi lahutatud kaasa edasi elab või kellega suhtleb? Mind absoluutselt ei huvita see, mis oli. Miks ma peaks ennast mingite eksidega kursis hoidma? Kuidas niisugused jutud “tulid välja”? Mingite klatshimuttidega suhtlete?
Mina saan aru küll, mida teemaalgataja mõtleb. Minu abikaasa eksnaine omal ajal üritas. Leidis endale rikka mehe ja peale seda lendasid laused nagu “panen lapse erakooli ja sina maksad poole kinni”. Kahjuks vōi õnneks lōppes see suhe tükk aega enne seda kui laps päriselt kooli läks.
Minu esimesel abikaasal (olen sellest abielust lesk) oli enne mind veel üks naine. See naine jättis mehe maha, sest leidis ülirikka mehe. Võttis oma kaks alla kolmeaastast kaksikutest last ja kolis selle mehe juurde. Keeldus elatisrahast (tollal alimentidest), kui mees talle paar korda kandis, kandis raha tagasi ja lõpuks oli surve – ka uue mehe palved ja ähvardusedki – nii suur, et veenas meest loobuma isadusest (ma täpselt juriidilist terminit ei tea ega seda, kas asi tehti kohtus või kus) ja uuest mehest sai laste isa. Tema perekonnanimi ja kõik.
Suhtlus keelati, koliti jõukasse välisriiki. Aeg oli enne internetti. Kord aastas siiski võeti telefon vastu, kui mees laste sünnipäevaks helistas. Muudel juhtudel visati toru ära ja pärast 3-4 aastat koliti nii, et enam telefonigi ei teadnud. Ja nimi…ütleme nii, et see oli umbes nagu Smith ja interneti-eelsel ajal lapsi leida polnud ka võimalik.
Saabus taasiseseisvumine. Rikas mees leidis noorema, ostis naisele ja lastele kolmetoalise korteri Tallinnas, pani nad lennukile ja saatis minema. Lapsed olid siis umbes 14-aastased. Ei möödunud nädalatki, kui naine võttis minu mehega ühendust ja teatas, et ta nõuab DNA testi ja alimente möödunud aastate eest, mil mu mees pole elatisraha maksnud. Oli mingeid tõendeid kogunud selle kohta, et mees algselt “tunnistas oma isadust” ja isegi maksis, aga vat siis, lurjus, enam ei maksnud ja mis siis teha – hea südamega väljamaalane lapsendas mu mehe poolt hüljatud lapsed.
Pikk jutt lühidalt – tagantjärele mu mees muidugi midagi ei maksnud, küll aga sealt edasi. Vabatahtlikult maksis ja mina toetasin seda väga, et ta seda teeks. Lastele, kelle nimed olid umbes nagu Maria Johni tütar Smith ja Anna Johni tütar Smith, kes ei osanud (ega oska) Eesti keelt, kes ei helistanud kunagi ja kolisid peagi Johni ja tema uue naise juurde – seal oli nende keel ja nende kodumaa. Laste meelest oli nende isa John, sest minu mees oli ainult see nõme vaene sigitaja, kes ei kasvatanud ja isegi ei toetanud, isegi ei helistanud.
et ta paika panna?
paika panema ja mõnitama,
Mingit paikapanemist
Sellised naised, kes kasutavad pidevalt “paika panemise” väljendit on kas harimatud või lihtsalt vähese sisemise intelligentsiga. Pole siis ime, kui neid “paika pannaksegi”, sest oma sõnade kasutusega nad seda omale ligi tõmbavadki.
nagu sina.
Minu esimesel abikaasal (olen sellest abielust lesk) oli enne mind veel üks naine. See naine jättis mehe maha, sest leidis ülirikka mehe. Võttis oma kaks alla kolmeaastast kaksikutest last ja kolis selle mehe juurde. Keeldus elatisrahast (tollal alimentidest), kui mees talle paar korda kandis, kandis raha tagasi ja lõpuks oli surve – ka uue mehe palved ja ähvardusedki – nii suur, et veenas meest loobuma isadusest (ma täpselt juriidilist terminit ei tea ega seda, kas asi tehti kohtus või kus) ja uuest mehest sai laste isa. Tema perekonnanimi ja kõik.
Suhtlus keelati, koliti jõukasse välisriiki. Aeg oli enne internetti. Kord aastas siiski võeti telefon vastu, kui mees laste sünnipäevaks helistas. Muudel juhtudel visati toru ära ja pärast 3-4 aastat koliti nii, et enam telefonigi ei teadnud. Ja nimi…ütleme nii, et see oli umbes nagu Smith ja interneti-eelsel ajal lapsi leida polnud ka võimalik.
Saabus taasiseseisvumine. Rikas mees leidis noorema, ostis naisele ja lastele kolmetoalise korteri Tallinnas, pani nad lennukile ja saatis minema. Lapsed olid siis umbes 14-aastased. Ei möödunud nädalatki, kui naine võttis minu mehega ühendust ja teatas, et ta nõuab DNA testi ja alimente möödunud aastate eest, mil mu mees pole elatisraha maksnud. Oli mingeid tõendeid kogunud selle kohta, et mees algselt “tunnistas oma isadust” ja isegi maksis, aga vat siis, lurjus, enam ei maksnud ja mis siis teha – hea südamega väljamaalane lapsendas mu mehe poolt hüljatud lapsed.
Pikk jutt lühidalt – tagantjärele mu mees muidugi midagi ei maksnud, küll aga sealt edasi. Vabatahtlikult maksis ja mina toetasin seda väga, et ta seda teeks. Lastele, kelle nimed olid umbes nagu Maria Johni tütar Smith ja Anna Johni tütar Smith, kes ei osanud (ega oska) Eesti keelt, kes ei helistanud kunagi ja kolisid peagi Johni ja tema uue naise juurde – seal oli nende keel ja nende kodumaa. Laste meelest oli nende isa John, sest minu mees oli ainult see nõme vaene sigitaja, kes ei kasvatanud ja isegi ei toetanud, isegi ei helistanud.
Kui lapsed olid lapsendatud, siis ei saa enam seda n-ö- tagasipöörata ning ei aita DNA ega kohus. Miks siis naine rikkalt mehelt (kuna olid lapsendatud lapsed) elatist ei nõudnud? Kuna lapsed olid lapsendatud – siis biloogilisel mehel puuduvad igasugused kohustused.
et ta paika panna?
paika panema ja mõnitama,
Mingit paikapanemist
Sellised naised, kes kasutavad pidevalt “paika panemise” väljendit on kas harimatud või lihtsalt vähese sisemise intelligentsiga. Pole siis ime, kui neid “paika pannaksegi”, sest oma sõnade kasutusega nad seda omale ligi tõmbavadki.
Üldiselt on viisakas või vähemalt otstarbekohane rääkida inimesega samas keeles, milles ta ise oma küsimus esitas. Ja mulle ei jäänud küll muljet, et teemaalgataja oleks naine.
Kas tuleb nendega “paika panemise” keelt kasutada? Ära on toodud mitme käo väljendid, kus on selgelt näha, et tegemist on naistega. On tõsi, et intelligentsemad ja haritumad inimesed selliseid väljendeid ei kasuta ja ega nad siit ka “nõu” ei otsi.
See ei ole antud teemas oluline. Samuti on rumal väita, nagu haritud inimeste seas selliseid probleeme ei esineks. Üldiselt on aga sinu siinsed märkused lihtsalt emotsionaalne manipuleerimine ja katse anonüümselt vägivallatseda.
miks soovitakse laste isa väljaviskamisele perekonnast lisaks ka õiguste osas laste elus osaleda oma “võim” maksma panna? Või on selle naise näol tegemist ikkagi omataolisega?
Ma pole küll lahutatud ega oma isiklikku kogemust, kuid arvan, et sagedasim põhjus, miks laste isal ei taheta lasta laste elus osaleda on tema iseloom. Kui lastega kohtumine teeb lastele haiget, kui isa ei pea oma lubadusi, kui ei oska või ei taha lapsi aidata ja kohtub pigem nendega sellepärast, et “naisele ära teha”, siis ei soovi ükski hea ema, et mees oma lastega kohtuks liiga sageli. Võin vaid ette kujutada seda valu, mida naine tunneb, kui lapsed peale igakordset isaga kohtumist päevi õnnetud on.
Ma ei petnud. Ma lihtsalt ei suutnud talle garanteerida tšilli elu.
Sinu eksnaine, kes sind maha jättis ja elab kellegi teisega ja postitab pilte kohta, kuhu sa mingi ennast sihilikult piinamise lõbu pärast ära eksid, ei ole kunagi hea inimene olnudki. Või siis olgem leebemad, ta ei ole olnud sinu jaoks sobiv.
Mehed on nii keskendunud pildile, mis on neil silmade ees, et lülitavad täiesti välja oma aju ja ei kuula päriselt, mida neile öeldakse. Usun, et kui su eksnaine oleks kole kui öö, oleks sa ammu imestanud nii mõnegi väljendi peale ja mõttes vaaginud, et kas see oli just praegu see, mida sa arvasid, et kuulsid.
Need naised, keda teised naised teavad, et nad on läbi ja lõhki head inimesed, ei tule kunagi meestele valikuvõimalusena arvesse ja need mehed, kes on teiste meeste arvates palju väärt, ei ole naiste silmis üldse kaalumist väärt.
Sinu heaks räägib see, et sa suutsid isegi täiesti sobimatu inimese korraks enda kõrvale meelitada, aga see on ka kõik. Uuringud ütlevad tegelikult, et meil ei ole ühte ja ainust, on umbes 10 tuhat täiesti ideaalselt sobivat partnerit. See arv väheneb ainult selle võrra, kas need sobivad kaaslased ka suhet soovivad sellel hetkel, kui sina. Nii et ära piina ennast.
Põhiviga, mida mehed teevad.
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
