Ma olen hetkel nii noor, et veel mäletada, et oleks tõsiselt võtnud nt 2009 seagrippi, linnugrippi ja muid maailmas ohtlikke olukordi seoses viirustega(viimase 15 a jooksul).
Kas keegi mäletab siit? Kas siis oli ka nii suur paanika? Mida tookord sellega saavutati?Tean, et telliti lõpuks suures koguses vaktsiini, kas see oligi asja taga mõte, raha? Kas ka täna on nii, nagu spekuleeritakse või on ikka hullem? Kes ja kui palju tahab teenida? Kas on võimalik, et selle asja taga on majanduslik mõte kellelegi halba teha, Hiina majandust laastada? Mõtlen hetke seisuga koroonaviirust, isegi need spekulatsioonid ja mängud, tabelid mis tehtud, neid vaadates oleme nakatumistega ja surmadega ennustustest veidi maas,seega ehk on veel lootust, et asi vaibub nii nagu kõik eelnevad üleilmsed ohtlikud viirused?
Teema: Kas keegi mäletab eelnevaid olukordi maailmas haigustega?(koroona)
sars hakkas ka kohutavalt suure paanikaga pihta, aga siiakanti ta üldse ei jõudnudki, vaibus enne ära.
Miljardiriigis on surnud mingi 200 krooniliselt haiget vanurit… ei kõla hirmsalt just. Isegi nakatumiseks pidi pikem kokkupuude haigega olema, ei piisa möödakõndimisest
2009. aastal riikidel kokkostetud Tamiflu on vist nüüd juba aegunud, aeg varusid uuendada!
Linnugripp algas ka ilge paanikaga, seagripiga jõuti massivaktsineerimiseni.
Issanda Aasta 2009: https://maaleht.delfi.ee/elu/kanadalane-seagripiga-kaasnev-paanika-oli-hoolsalt-planeeritud?id=26804751 tuleb tuttav ette?
https://arhiiv.saartehaal.ee/2009/11/30/tulus-ari-gripihirmuga/
Jätkub seagripiga hirmutamine
VIRGO KRUVE, 15. juuli 2009 Kesknädal
Igal aastal sureb hooajalise gripi tüsistuste tõttu maailmas kuni pool miljonit inimest. Asjakohase teavitamise asemel hirmutab meedia praegu inimesi „seagripi”-nimelise H1N1-viirusega, millest põhjustatud surmajuhtumeid pole veel isegi mitte paarsada.
Inimeste hirmutamine ohtlike viirustega sai alguse pärast 2001. aasta 11. septembri terrorirünnakuid. Kaksiktornide kokkukukkumise järel hoidsid Ameerikat hirmu all siberi katku ehk antraksit sisaldavad kirjad. Juhtumeid võis kahe käe sõrmedel üles lugeda, kuid ometigi jõudis hirm ka Euroopasse. Isegi Eestis tegeldi postiümbrikus saabuda võiva pulbri kahjutuks tegemisega. Siiani pole üheselt teada ka selle Fort Detriki uurimislaboris sõjaväe tarbeks välja töötatud Ames-tüüpi katkupisiku levitajat, sest tõenäoliselt põrkas FBI uurimine jälgedele, mis viisid CIA tegevuseni.
„Koletu” SARS
Järgmisel sügisel puhkes maailmas SARS-i nimelise gripilaadse viirusega seotud paanika. Esimene teadaolev haigusjuhtum pandi kirja Hiinas Guangdongi provintsis 16. novembril 2002. Haigega kokku puutunud arst reisis 21. veebruaril 2003 Hongkongi ja temaga kokku puutunud inimeste kaudu levis viirus veel mitmesse Aasia riiki. Lennureisijaid hakati metalliotsijaga ülekontrollimise kõrval ka kraadima ning neilt gripisümptomeid otsima. 26. mail 2003 teatas dailipress.com viitega agentuurile AP, et üleilmne surmajuhtumite koguarv on 715 ja nakatunud on rohkem kui 8100 inimest. 23. mail sai epideemiaoht kuulutatud lõppenuks.
Tasub meenutada, et tavalise gripi tõttu suri aastas vähemalt 250 000 inimest ehk 684 inimest päevas. Miks hirmutada inimesi, kui viirus on sedavõrd hästi kontrollile ja ravile alluv ning niidab poole aasta jooksul umbes samapalju kui teised viirused ühe päevaga? Näiteks aidsi sureb aastas 3 miljonit, tuberkuloosi 2 miljonit ja malaariasse 1 miljon inimest.
„Õudne” linnugripp
2004. aastal puhkes linnugripi-paanika. Seekord oli hirmsaks märksõnaks H5N1. See pidi kohe-kohe nakatama lisaks miljonitele kodulindudele Aasias, kes tuli kasvõi ennetavalt ära tappa, ka tuhandeid inimesi. Samuti järgnesid reisijate kontrollimine lennujaamades, inimestele maskide väljajagamine ja ravimifirmade teated vaktsiinide turulepaiskamisest.
Sama gripiga hirmutati ka 2005. ja 2006. aastal.
Isegi Eesti Vabariik ostis linnugripi tõrjumiseks Tamiflu-nimelist ravimit. Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) soovitas riikidel luua ravimivaru 20-40 protsendi elanikkonna tarbeks. 30. märtsil 2006 teataski Postimees, et Eesti Vabariigil on võimaliku gripipandeemia puhuks varutud 3000 doosi gripiravimit Tamiflu, mille sobivus linnugripi tõrjeks on kaheldav.
Ainus, mida ei järgnenud ka 2007. ja 2008. aastal, oli suur hulk linnugripijuhtumeid maailmas. Siiski jätkas meedia igal lindude rändeajal linnugripiohust teavitamist.
WHO kodulehe andmetel oli 1. juunil 2009 linnugripi H5N1 tõttu surnud kogu maailmas 262 inimest ja nakatunud 432 inimest. Suurim juhtumite arv oli Indoneesias 115/141, Vietnamis 56/111, Egiptuses 27/77 ja Hiinas 25/38. Ülejäänud 11 riigi peale, kus linnugrippi esines, jäi 39 surma ja 65 nakatumist. Seda viie aasta jooksul.
„Üliohtlik” seagripp
Kuid 2009. aasta kevad sai gripiga hirmutajatele ometigi läbimurdeliseks, sest seekord on haigustekitaja seotud inimesele bioloogiliselt märksa lähedasema liigiga – koduseaga. Taaskord kordub tsükkel, mis meedias juba maha mängitud: iga nädal tuuakse „rindeteateid” ohtliku viiruse levikust. Esimene juhtum leidis aset Californias (USA) 30. märtsil.
Isegi Eesti saab ennast tähtsana tunda, sest jõudis ju ka meile üsna mitu inimest, kes olid selle eksootilise viiruse kandjad. Kuid taaskord tehakse kuritegelikku paanikat, sest viirus levib aeglaselt ja allub ravimitele hästi.
Ometigi kuulutas WHO 11. juunil seagripi A(H1N1) ametlikult pandeemiaks, kuigi sellega sai seostada vaid 141 inimese surma.
Õnneks ei ole majanduskriisis vaevlev Eesti veel sama „innukas” kui Hispaania, kes oma 4 miljoni töötu ja kiratseva majanduse kõrvalt leidis raha 10 miljoni inimese tarbeks Tamiflu’d osta.
Kokkuvõttes – ei tasu uskuda gripipaanika levitajaid. Nemad õigustavad sellega vaid riiklikke tellimusi ravimitootjale. Samuti varjutavad nad sellega majanduskriisi teemade käsitlemist.
Kuri ajalugu
Möödunud sajandil oli kolm gripipandeemiat, mis siiski tapsid miljoneid (siis polnud ravimeid ega vaktsiine):
1918-1919 – hispaania gripi nime all tuntud viirus H1N1. Levis peaaegu kõikjal maailmas ja põhjustas 40-50 miljoni inimese surma. Valdavalt surid noored, parimas tööeas inimesed. Esimesed juhtumid avastati sõjaväelaagris Kansases (USA), aga pandeemia puhkes alles siis, kui haigus levis Esimese maailmasõja ajal Hispaaniasse. Tuntakse ka nime all Must Lesk.
1957-1958 – Aasias levinud H2N2-gripp surmas umbes 4 miljonit inimest. Avastati esimesena Hiinas.
1968-1969 – Hongkongiga seostatud H3N2-tüüpi viirus. Arvatavasti suri selle tagajärjel 1-2 miljonit inimest.
Praegu on probleemiks pigem pikk peiteaeg, kuna ei teata täpselt ka haigust siis ohtlik on selle kiire levik. Ehk lennukiga saab tundidega ükskõik kuhu maailma otsa, haiguse peiteaeg on ca 2 nädalat siis on keeruline öelda kui kiiresti see nakkub, kellele, kuidas ja kui palju haiguse edasikandjaid on. Kuna tegu oli täpselt hiina uusaasta pidustuste ajal tekkinud haiguse siis paljud, lendasid sel perioodil (puhkused) üle maailma ja paljud lendasid just vastupidi Hiinast (nt pere juurest) kodudesse tagasi.
Kus need viirused hästi ravitavad on? Milles seisneb viiruse ravi? Täitsa lollakas.
2014a. oli Ebola paanika.
https://tervis.postimees.ee/6884650/ebola-ja-koroonaviiruste-algallikas-on-sama
Ometigi kuulutas WHO 11. juunil seagripi A(H1N1) ametlikult pandeemiaks, kuigi sellega sai seostada vaid 141 inimese surma.
Kusjuures, see tüvi ringleb ju tänaseni, meie pere põdes seda detsembris 2018. Ainult et paanika oli selleks ajaks ammu otsa lõppenud.
Muide, kas keegi mäletab veel hullu lehma tõve paanikat? Kuidas olid uudised, et inimesed jäid haigeks ja surid ära pärast mingite hamburgerite söömist ja kuidas keegi pole selle eest kaitstud ja jube hirm oli kõigil, et suvalisest hamburgerist võid ära surra.
Ma olen vanem kägu ja kõik need hirmsad viirused “üle elanud”. Ei mäleta küll, et selioist meeletut paanikat oli. Eks kõige rohkem külvab seda ikka ajakirjandus.
Kuna marutõvega otseselt kokku puutunud (reageeriti kiiresti muidugi), siis neid koroonasid, sarse jne ülejäänut ei karda.
Olen ka ise mõelnud, et selliste asjade juhtumine, kajastamine ja siis sellega hakkama saamine on tãnapäeval ikka palju keerilisem. Keegi nakatub/keegi midagi avastab/keegi kasvõi sünnitab ja juba 10 minutiga on see info laiali. Aga ilmselt tuleb õppida, et kuidas selle kôigega toime tulla 🙂
Olen nö nõukaajal koolis käinud. Mäletan , et oli mingi periood kus kõigis koolides, asutustes olid ukse ees desomatid suu- ja sõrataudi tõttu. Kas inimesi ka reaalselr palju haigeks tookrd jäi, ei mäleta.
Ma olen vanem kägu ja kõik need hirmsad viirused “üle elanud”. Ei mäleta küll, et selioist meeletut paanikat oli. Eks kõige rohkem külvab seda ikka ajakirjandus.
Mina mäletan ka kõiki eelnevaid paanikaid, töötasin meditsiinisüsteemis. Praegu lõõtsuvad paanikat isegi mitte niipalju ametlikud meediakanalid kuivõrd kõikvõimalikud sotsiaalvõrgud. Üks suurepärane ja edukas tegija alal on ka PK.
Just tahtsin öelda, et vanasti sai asja maha suruda ja vaikida, sest kui ajakirjandus ei kirjutanud, siis keegi praktiliselt ei teadnudki. Viimased haiguspuhangud on Hiinas aga põhjustanud suuri rahulolematusi rahva hulgas valitsuse tegematajätmiste suhtes, ja seda ei saa üks kommunistlik valitsus endale lubada enam tänapäeval, Facebooki jm sotsiaalmeedia ajastul. ilmselt sellepärast ka see ülereageerimine – kostüümid nagu võõrplaneedi vallutamisel ulmefilmides, liikumiskeelud, väljasurnud linn jms.
Iseenesest on probleem nakkustega Aasias ülitõsine – ülerahvastatus on seal nii suur ja hügieenitingimused nii paljudel nii halvad, et mingi pandeemia tapakski miljoneid, kui valla pääseks.
Kõige suurem erinevus varasematega on see, et siis ei olnud sotsiaalmeediat.
Meditsiiniliselt on antud viirus nakkavam kui teised sarnased, samas ei ole nii surmav.
Siin kõige parem ülevaade hetkeseisust:
https://gisanddata.maps.arcgis.com/apps/opsdashboard/index.html#/bda7594740fd40299423467b48e9ecf6
Käib ringi üks hull viirus… sotsiaalmeedia viirus… 🙂
Aga ikkagi huvitav lugeda.
https://prepperipaevik.blogspot.com/2020/02/vandenouteooriate-ragastikust-leitud.html
Mina olin seagripis. Mitu päeva kõrge palavik, tatti tuli suust, ninast, kõrvadest, silmadest. Iga tunni tagant pidi riideid vaheta a, sest olin läbimärg. Perearst saatis nuru ise peale kopsupilti tegema, mees vedas mind ringi, istusin magdaleenas põrandal järjekorras ja köhisin kõigi peale. Perearst soovitas vaid kummeliteed juua. Mees oli selleks ajaks väga närviline juba (4 päeva 40 palavik) ja tuttava soovitusel vedas Merimetsa Nakkuskliinikusse. Seal olin ka alguses vales kohas, jalgu alla ei võtnud, istusin kuskil trepil ja köhisin. Siis leidsime õige koha-võeti proovid, oksendasin arstikabineti täis, põletikunäitajad olid ülikõrged ja sain Tamiflu. Järgmine päev oli 37,5. Tookord suri eestis vist 21 inimest. Paanikat nagu ei mäleta, võibolla teistel oli, minul ja minu perearstil mitte. Meedia ikka loendas tookord neid surnuid aga paanikat polnud. Tookord ei olnud ükski mu lähedane ega kolleeg selles haiguses, ei tea kust me selle hankisin. Tookord puutusin tööalaselt muidugi kokku reisilt tulnud inimestega.
Hetkel paanika puudub. Aga usun, et õigeid numbreid varjatakse.
Mina olin seagripis. Mitu päeva kõrge palavik, tatti tuli suust, ninast, kõrvadest, silmadest. Iga tunni tagant pidi riideid vaheta a, sest olin läbimärg. Perearst saatis nuru ise peale kopsupilti tegema, mees vedas mind ringi, istusin magdaleenas põrandal järjekorras ja köhisin kõigi peale. Perearst soovitas vaid kummeliteed juua. Mees oli selleks ajaks väga närviline juba (4 päeva 40 palavik) ja tuttava soovitusel vedas Merimetsa Nakkuskliinikusse. Seal olin ka alguses vales kohas, jalgu alla ei võtnud, istusin kuskil trepil ja köhisin. Siis leidsime õige koha-võeti proovid, oksendasin arstikabineti täis, põletikunäitajad olid ülikõrged ja sain Tamiflu.
Meil läks paremini, ma nõudsin perearstilt kohe kõigile pereliikmetele gripitesti, ka 5-aastasele, kellel oli arsti arust bronhiit + kõhuviirus. Kõigil oli tegelikult seagripp (H1N1)ja kõik saime Tamiflu kohe peale.
Mul oli lapse klassikaaslane seagripis, teised vist nende klassist ei haigestunud. mäletan, et tavalised maskid lõppesid ka apteekidest hirmkiiresti otsa, juurde tellitud maskidest, mis maksid kümneid kordi rohkem ja oleksid 8 tunnise kasutusaja jooksul kinni pidanud kõik võimalikud viirused, müüdi vist ainult 2 tükki kuhugi venemaale saatmiseks. Seal oli tollal veel suurem paanika ja nakatunuid-haigestunuid ka rohkem.
Linnugripist mäletan vähe, meil on igal talvel lindude söögimaja väljas olnud (va sel talvel) ja mäletan vaid, et muretsesin, kas mees ikka iga kord käsi pesi, kui lindudele päevalilleseemneid käis viimas. Lapsed olid siis väikesed.
See, et Tamiflu linnugripile ei toimi, pole õige, Tamiflu pärsib nii A kui ka B gripiviirust, ja linnugripp kuulub A gripiviiruste hulka.
Kus need viirused hästi ravitavad on? Milles seisneb viiruse ravi? Täitsa lollakas.
Gripp on viirus?
Tamiflu ravib grippi?
Nii et..?
Eks perekoolis on neid paanikaid küll olnud, vist oli linnugripp, kus koguti toiduaineid juba, ja plaaniti maale kolimist.
