Esileht Pereelu ja suhted Kas keegi on kahetsenud kolmanda lapse saamist?

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 82 )

Teema: Kas keegi on kahetsenud kolmanda lapse saamist?

Postitas:
Kägu

Oleme mehega 30ndate lõpus, meil on kaks tütart vanuses 6 ja 9. Mehega suhe on hea, majanduslikult oleme kindlustatud ja elame mõnusat harmoonilist pereelu. Viimasel ajal on tekkinud kolmanda lapse soov ja kuna vanus on sealmaal, kus enam edasi lükata ei anna tuleb otsus teha kas proovida või jääda kahelapseliseks. Ühest küljest nii sooviks uut beebit aga teisest küljest on hirm kuna 3 tundub nii palju ja reisimine, kooli logistika jne on palju keerulisem. Kui peaks veel keeruline laps tulema võib see meie pere rahuliku rütmi sassi lüüa. Täielik võitlus endaga, ühest küljest väga sooviks ja teisest küljest hirm meie mugavat ja mõnusat elu rikkuda. Kellel 3 kas see muudab elu palju?

+7
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Millal siis veel kui mitte praegu?

Rohkem kahetsetakse seda, et EI saadud kui võimalus oli/taheti.

Kui juba kaks last on ja kolmanda mõte tilgub siis vähe tõenäoline on, et nüüd tõsiselt kahetseksite kolmandat. Pigem ehk käibki mõte, et keeruline/raske on (läheb üle), aga armastust lapse vastu see ei vähenda kui juba olemas on.

+12
-6
Please wait...

Postitas:
Kägu

Miks peaks kahetsema?? No suurem auto ja suurem hotellituba reisi ajal ei kaalu küll üles rõõmu lapsest. JA iseenesest pole teil, püss kuklas, praegu vaja otsustada, on veel paar aastat aega, millal pesamuna saaksite, niiet chill. Kui tahtmine läheb suuremaks kui “aga mis siis, kui…” hirmud, vot siis saategi. Või siis ei saa, sest vanusega on viljakuse langus juba oma töö teinud, aga pole ju see ka maailmalõpp, kaks last teil on.

+5
-4
Please wait...

Postitas:
Kägu

Teie pere rahuliku rütmi lööb kolmas laps segi nii ehk naa. Kui mõlemad tahate, siis võtke ette. Kahetseda saab ikka ainult tegematajätmisi.

+6
-4
Please wait...

Postitas:
Kägu

Arvesta, et võid tunda bioloogilise kella kutset, mitte tahta südamest tõepoolest last saada.

Ei tea kedagi, kes kolmandat last kahetsenud oleks.

Tean naist, kes kahetses vaid seetõttu, et sündis puudega laps.

Kui tunned vajadust kellegi eest hoolt kanda, aga natuke spetsiifilisemat laadi, võta koduloom. Milleks oma mõnusat ( nii ju oma elu kirjeldasid) elu vabatahtlikult pikaks ajaks pea peale pöörata?

 

+10
-7
Please wait...

Postitas:
Kägu

Miks see kolme lapsega elu peab siis pidevalt “pea peal” olema? 🙂 Titaga elu võtab natuke harjumise aega jne, muidugi on mõnus, kui lapsed on suured, ei pea titetama ja potitama enam kedagi (enne lapselapsi). Kui tõesti tunned, et tahad seda kõike veelkord läbi teha, lase käia, kui tegelikult ei taha ja põhimotivatsioon on, et “kell tiksub, kas nüüd või mitte kunagi”, siis nii kriitiline see asi ka pole ju.

+3
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mulle tundub, et kahetsevad need, kes on teinud kolmanda järjest, nii et teised lapsed on veel väikesed. See on tõesti elu “pea peal” ja ikka ränk kõigile pereliikmetele. Kui suuremad lapsed on kõik kooliealised, siis on ka elu beebiga rahulikum.

Ja mõtle natuke, miks sa last tahad? Kujuta ette elu 5 aasta pärast, kas siis tundub ok mõte lastest 5, 11, 14a. Kas see tunduks ok mõte ka siis, kui oleksid üksi ilma meheta? Kas 3. lapse soov on ainult sinul või mehel ka? Kui mees sellest mõttest väga huvitatud ei ole, siis vb tema näeb teie olukorda objektiivsemalt ilma beebipalavikuta ja peaksid tema seisukohaga arvestama.

+10
-6
Please wait...

Postitas:
Kägu

Minu kolmas on 1,5a. Suuremad olid tema sündides 8a ja 6a. Natuke oli kõhe küll langeda nagu tsirkusemängus stardiruutu tagasi ja hakata uuesti pihta mähkmete ja unetute öödega. Tegelikkus ei ole nii raske midagi. Kolmanda lapse beebi-iga on kolmest kõige kergem olnud. Oleme ka reisil käinud – eks lauale jäävad peretoaga variandid. Väga mõnus on olla suurtele lastee koduseks emaks, kui nad juba 12-14 paiku algklassides koju tulevad. Võrreldes tööl käimisega on mul suurtele lastele praegu rohkem aega. Samuti näevad nad beebi kasvamist juba selles vanuses, et ehk õpivad midagi ja ei ole tulevikus omade lastega nii kogenematu kui mina olin (ise noorim laps).

+12
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Minu ema otsustas teistpidi. Ta on korduvalt rääkinud, et neil oli isaga plaan saada kolmas laps, kui meie vennaga kooli läheme. Aga just siis tulid väga ärevad ajad ning süvenes defitsiit ja vaesus (1980ndate lõpp) — ja ei julgenud. Ning tema jutustas seda lugu korduvalt just seesuguses võtmes, et kui hästi läks, et nüüd lapsed suured ja ta ei kujutaks enam ettegi 50. eluaastatel teismelistega jahmerdamist.

 

Juba olemasolevat last, kui ta on terve ja tubli, on ilmselt üldse üsna võimatu kahetseda.

 

Ehk siis minu ettekujutuses võib rõõmu tunda mõlemast valikust.

+13
-5
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mulle meeldivad inimesed, kes on kolmandana jne sündinud. Nad on kuidagi rahulikud ja chillid, armastavad seltskonda. Emad on nende sündimise ajaks juba kogenud ega närvitse nii palju iga asja peale. Laps saab palju erinevate pereliikmete süles külakorda käia ning tema füüsilise läheduse vajadus on lapsepõlves hästi rahuldatud.

+10
-10
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mina sünnitasin kolmanda lapse natuke nö ‘pika hambaga’, poiss ja tüdruk olid eelnevalt olemas ja kolmas sündis pigem mehe pealekäimisel. Mina otsest vajadust ei tundnud, kuid vastu ka ei olnud, olin pigem neutraalne, selline ‘no hea küll’ ja ma olin noor, 32.

Sel nädalal lõpetas see kolmas laps ülikooli. No oli ikka ilus tunne küll, ma ei salga. Hümni ajal oli mu põsel ka üks väike pisar.

Mitte iialgi ei ole hetkegi kahetsenud. Jube lugu, kui teda ei oleks olemas.

+16
-7
Please wait...

Postitas:
Kägu

Minu kolmas on juba 7-aastane. Beebiiga oli väga lihtne, sõi ja magas, ei mingit kisa. Küll on ta algusest peale olnud kõige aktiivsem, vajanud eri teraapiaid ja üldse rohkem süvitsi tegelemist kui vanemad lapsed. Kulud suurenevad laste kasvades nagunii ja raha pole kunagi piisavalt.

+2
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mina sünnitasin kolmanda lapse natuke nö ‘pika hambaga’, poiss ja tüdruk olid eelnevalt olemas ja kolmas sündis pigem mehe pealekäimisel.

Mul oli enam-vähem sama seis, aga kolmas laps ei sündinud mitte mehe pealekäimisel, vaid hoolimata spiraalist. Vanust oli mul kolmanda lapse sündides 42 ja selles, kas sünnitamine on õige otsus, kahtlesin pikalt.

Nüüd, 15 aastat hiljem olen väga õnnelik. Teadlikult ei oleks ma kolmandat last mitte iialgi planeerinud, aga tagantjärgi mõeldes oli rasestumine maailma kõige õnnelikum õnnetus ja otsus laps sünnitada kõige targem otsus.

Elu väga oluliselt ei muutunud – kogemus kahe vanema lapse kasvatamisega oli olemas, teadsime juba, kuidas aega, tegevusi, logistikat jms paremini planeerida. Meie ellu tõi kolmas laps pigem mõnusa värskenduse, mitte ei rikkunud rahulikku elu.

+15
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Sel nädalal lõpetas see kolmas laps ülikooli. No oli ikka ilus tunne küll, ma ei salga. Hümni ajal oli mu põsel ka üks väike pisar.

1. ja 2. lapse lõpetamine ei tekitanud mingeid emotsioone või miks justvsee 3. laps neid ilusaid tundeid tekitab?

+7
-17
Please wait...

Postitas:
Kägu

Sel nädalal lõpetas see kolmas laps ülikooli. No oli ikka ilus tunne küll, ma ei salga. Hümni ajal oli mu põsel ka üks väike pisar.

1. ja 2. lapse lõpetamine ei tekitanud mingeid emotsioone või miks justvsee 3. laps neid ilusaid tundeid tekitab?

Trollike hoos?

+7
-7
Please wait...

Postitas:
Kägu

Oleme mehega 30ndate lõpus, meil on kaks tütart vanuses 6 ja 9. Mehega suhe on hea, majanduslikult oleme kindlustatud ja elame mõnusat harmoonilist pereelu. Viimasel ajal on tekkinud kolmanda lapse soov ja kuna vanus on sealmaal, kus enam edasi lükata ei anna tuleb otsus teha kas proovida või jääda kahelapseliseks. Ühest küljest nii sooviks uut beebit aga teisest küljest on hirm kuna 3 tundub nii palju ja reisimine, kooli logistika jne on palju keerulisem. Kui peaks veel keeruline laps tulema võib see meie pere rahuliku rütmi sassi lüüa. Täielik võitlus endaga, ühest küljest väga sooviks ja teisest küljest hirm meie mugavat ja mõnusat elu rikkuda. Kellel 3 kas see muudab elu palju?

minul on kolm last  aga nende vanusevahe on väike. Kolmas oli lihtne titt aga koolieas natuke rohkem tuge vajav kui esimesed. Sõbrants aga sai oma teise ja kolmanda lapse vanuses 40+  ja no ei ole lihtne.Eks kõik oleneb sellest, millised need lapsed on, millise  jõudlusega vanemad on jne.  Oluline on, et sa oma vanemaid lapsi  lapsehoidjatena ära kasutama ei hakka.

+8
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

minul on kolm last  aga nende vanusevahe on väike. Kolmas oli lihtne titt aga koolieas natuke rohkem tuge vajav kui esimesed.

No vot, see ongi see asi. Sünnivad erivajadusega lapsed ja katsu siis menopausiealisena neid kantseldada. ‘Rohkem tuge vajav’ tähendab ju tegelikult haiget last?

+5
-30
Please wait...
Kommentaarist on juba teavitatud
Postitas:
Kägu

minul on kolm last aga nende vanusevahe on väike. Kolmas oli lihtne titt aga koolieas natuke rohkem tuge vajav kui esimesed.

No vot, see ongi see asi. Sünnivad erivajadusega lapsed ja katsu siis menopausiealisena neid kantseldada. ‘Rohkem tuge vajav’ tähendab ju tegelikult haiget last?

ei. See tähendab seda, et teda peab tagant sundima õppima. Esimesed õppisid ise ja kõik  oli alati tehtud. Kolmandaga  aga pean ma ka ise kursis olema, mis teema mingis aines on.

+20
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

minul on kolm last aga nende vanusevahe on väike. Kolmas oli lihtne titt aga koolieas natuke rohkem tuge vajav kui esimesed.

No vot, see ongi see asi. Sünnivad erivajadusega lapsed ja katsu siis menopausiealisena neid kantseldada. ‘Rohkem tuge vajav’ tähendab ju tegelikult haiget last?

ei. See tähendab seda, et teda peab tagant sundima õppima. Esimesed õppisid ise ja kõik oli alati tehtud. Kolmandaga aga pean ma ka ise kursis olema, mis teema mingis aines on.

A miks pead ise kursis olema?

+3
-21
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mul pesamuna praegu kolmene ja vanusevahe suurematega enam-vähem sama, mis teemaalgatajal.

Mina oma laste pealt vaatan, et pesamuna annab suurematele nii palju juurde. See, kuidas suuremad teda õpetavad, hoiavad ja kaitsevad on nii äge. Suuremate sotsiaalsetele oskustele on kolmas laps palju juurde andnud.

Muidugi ise peab sellesse korralikult panustama, tuttava peres kiputakse suuremaid lapsehoidjana kasutama ja seal on peredünaamika hoopis teine.

Minu arvates on põhiline küsimus, et kas teemalgataja sa oled valmis jälle nullist alustama. Praegused lapsed juba nii suured, et saad neid üsna pea üksi jätta, et nt mehega teatrisse või kinno minna jne. Uus beebi lükkab selle vabaduse jälle mitu aastat edasi (kui just väga head tugivõrgustikku pole).

+7
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

0 last, 0 mure ja palju raha.

+11
-11
Please wait...

Postitas:
Kägu

0 last, 0 mure ja palju raha.

Õige. Et ükski naine sind ei taha, tulebki endale meeldivaks mõelda.

+10
-7
Please wait...

Postitas:
Kägu

0 last, 0 mure ja palju raha.

0 last, 0 muret ja vähe raha.

+8
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

0 last, 0 mure ja palju raha.

0 last, 0 muret ja vähe raha.

3 last, lugematult rõõmu,  vähe muret,  parasjagu raha.

+6
-7
Please wait...

Postitas:
Kägu

No vot, see ongi see asi. Sünnivad erivajadusega lapsed ja katsu siis menopausiealisena neid kantseldada. ‘Rohkem tuge vajav’ tähendab ju tegelikult haiget last?

No kui rumal saab olla. Erivajadus (mida antud käo lapsel klassikalises mõttes isegi ei ole) ei sõltu sünnijärjekorrast. Sünnib ka väga noortele emadele. Lihtsalt halb loterii.

+9
-5
Please wait...

Postitas:
Kägu

Meil sündis kolmas, kui suuremad olid 4 ja 6. Kõige hullem ja tüütum oli see suuremate laste huviringide asi. Muidu oleks ok olnud. Ma küll ei saa aru, miks mul oli vaja suuremaid nii väga nii öelda arendada, aga mingit rahu polnud just nende huvitegevuste pärast. Kolmas nagu kasvas ise vanemate laste elurütmis. Isegi rasedus läks nii märkamalt. Hommikul riidesse vara, autosse. Kooli ja lasteaiatiir. Lõunast koju. Õppimine. Siis huviringid, kuhu pidi viima ja ootama see tund üht või teist. Mees küll oli ka olemas, aga tema käis tööl. Ja see ei lõppenud kell 5.

 

+5
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

0 last, 0 mure ja palju raha.

Ja istub perefoorumis, midagi targemat pole teha või!? 🙂 Jessver, poleks mul lapsi ja nende teemasid, me ei istuks küll siin!

+5
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kolmanda lapse titeiga möödus täiesti vaevadeta, ei ühtegi magamata ööd (Tita kaisus ja sõi öösel), isegi ei ühtegi piimapaisust valusat rinda, sest laps ise reguleeris ja mina oskasin lasta. Kõige rahulikum laps. Pealegi, äkki on just hea aeg olla jälle kodune lastega ema natuke aega? Tööl vahepeal käidud ka. Kolm last järgemööda võtab tõesti läbi, aga see vahe on mõnus ju. KUI sa tahad- see ongi põhiline selgeks mõelda, kas te tahate siis või mitte ja vastavalt sellele tegutseda. Suuremad lapsed küll väiksest õest-vennast vast ära ei ütle.

+5
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ja 2 vanemat last on ka nõus, et edaspidi on vanemate tähelepanu imikul ja  mingid tegevused jäävad neil seetõttu ära?

+3
-18
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mk

Reisimine läheb kulukamaks  5 inimest on ikka midagi muud kui 4 ja peretubasid on hotellides vähem (mõndades üldse mitte) seega majutuse valik väheneb. Ja mingiks ajaks muutub ka ebamugavamaks sest uue kodaniku lisatavaar jääb ikkagi lapsevenama tassida ning nt lennukis on tihti 3sed rivid, mis tähendab, et üks laps koos vanemaga peab nt üle vahekäigu istuma. Ja eks see logistika laste üldisel viimisel-toomisel ka kodumaal vajab ka läbimõtlemist, minuarust eriti just huviringide osa, muuga kuidagi lihtsam.

+4
-7
Please wait...

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 82 )


Esileht Pereelu ja suhted Kas keegi on kahetsenud kolmanda lapse saamist?