Teema: Kas keegi plaanib HARTA RG katsetele täna regada?

Eile õhtul oli see number natuke üle 2500.

No seda ei saa tegelikult võtta nii matemaatiliselt üheselt, et konkurssi justkui polegi. Kui hetkel on kandideerinud ca 2500 ja vastu võetakse 1300, siis jääb ju 1200 ikkagi välja, see on vähemalt  13 tavalise gümnaasiumiosa täit lapsi! Ja no kuna RG on kõigil vastuvõtukorras sees see puudulikega kandideerimise välistamine, siis ma ei usu, et väga lorud sinna üldse registreeruma vaevusidki. Mastaap on nii teine lihtsalt, kuna nad võtavad palju vastu. No võtame nt, et PERG võtab vastu 360, aga sinna kandideerib 720. Siis saavad sisse ikkagi ju 360 parimat ja 360, mis on kuni 5 tavalise suurema kooli gümnaasiumi täituvust, jäävad ukse taha. Kui nt suvalisse piirkonnakooli gümnaasiumisse kandideerib tavapärasele 72 (2 paralleeli) kohale 350, siis on konkurss küll 5 õpilast kohale, aga valim on tegelikult ju väiksem, kui PERGil. Võrrelda saab nt Lütseumiga, kus küll viimastel aastatel konkurss napp 4 inimest kohale, aga kuna neil on nii väike gümna, siis kandidaate ju nadimalt, kui hetkel RG-del. Kui muidugi üldse see spekulatsioon tõele vastab,, et hetkel on kandideerijaid 2500, et nende lõpunumbrite järgi saab vaadata.

Mu enda laps kandideeris elemine aasta G4 ja siis oli kandidaatide arv nelja kooli peale esimeses voorus 4000, seega kui RG-del 3000 ära tuleb siis, tegelikult täitsa soliidne tulemus, arvestades, et kolm neist koolidest on tuttuued tulijad. Viimsil, Tabasalul ja Sauel on muidugi oma piirkonna noored taga ja seal pole noori elanikke mitte vähe!

Mulle tundub ka MURG vägagi ägeda valikuga kool olema.

Meie üks lastest on ennast sinna reganud ja MURG on neist neljast koolist 1. valik. Tõsi, ta on käinud ka muudel katsetel, ja vaatame, mis aeg toob.

#4154375:

Kui suur oli eelmisel aastal konkurss Harjumaa riigigümnaasiumitesse?

Eelmise aasta kohta pole infot leidnud, kuid 2021 aasta kohta Viimsist sellised arvud, et 170 kohale 438 õpilast. Tabasalus siis 120-le kohale 240 õpilast.

https://opleht.ee/2021/09/kes-paasesid-gumnaasiumisse/

Kui need koolid kohti täis ei saa, siis võtavad ka kahelised vastu. Pearaha sunnib.

Postitaja kes siin Mustamäe riigigümnaasiumi igas teemas üles haibib, tegelikult ei tea, et alustav riigigümnaasium osutub üsna tihti häda ja viletsuseks. Naiivselt öeldakse, et koduleht on äge, aga reaalselt on tõenäoliselt suurem osa õpetajaid veel palkamata. Kui need uued lõpuks kuidagi palgatud saavad, milles ma väga kahtlen, sest osad koolid meelitavad heade preemiate ja töötingimustega, siis alles kool alustab. Esimesed aastad ei ole toredad, seda on kogenud praktiliselt kõik riigigümnaasiumite direktorid ja õpilased.

#4162061:

Postitaja kes siin Mustamäe riigigümnaasiumi igas teemas üles haibib, tegelikult ei tea, et alustav riigigümnaasium osutub üsna tihti häda ja viletsuseks. Naiivselt öeldakse, et koduleht on äge, aga reaalselt on tõenäoliselt suurem osa õpetajaid veel palkamata. Kui need uued lõpuks kuidagi palgatud saavad, milles ma väga kahtlen, sest osad koolid meelitavad heade preemiate ja töötingimustega, siis alles kool alustab. Esimesed aastad ei ole toredad, seda on kogenud praktiliselt kõik riigigümnaasiumite direktorid ja õpilased.

… huvitav, et kui sama seltskond Kuristiku Gümnaasiumit vedas, siis sinna kooli küll mingit suurt tungi polnud 🙂

#4162197:

#4162061:

Postitaja kes siin Mustamäe riigigümnaasiumi igas teemas üles haibib, tegelikult ei tea, et alustav riigigümnaasium osutub üsna tihti häda ja viletsuseks. Naiivselt öeldakse, et koduleht on äge, aga reaalselt on tõenäoliselt suurem osa õpetajaid veel palkamata. Kui need uued lõpuks kuidagi palgatud saavad, milles ma väga kahtlen, sest osad koolid meelitavad heade preemiate ja töötingimustega, siis alles kool alustab. Esimesed aastad ei ole toredad, seda on kogenud praktiliselt kõik riigigümnaasiumite direktorid ja õpilased.

Oh nende alustavate gümnaasiumite probleemid on paratamatud, läheb aastaid kui asjad jooksma hakkavad. Vaatasin ETV pealt neid uudist ja kandideerijaid on palju, esimene valik on oluline, aga koolijuhtidel erinevad arusaamad kuidas katseid teha. Paistab, et haridusministeeriumil ei olnud arusaama kuidas asjad igas koolis peaksid toimuma.

Vaatasin ka seda uudst, aga ministeeriumi rolli selle uudise sisus ei oska küll määratleda. Neilt ju keegi kommentaati ei küsinud. Rääkisid Saue koolijuht ja keegi koolijuht veel, ma ei ütleks, et nad oleks nüüd kardinaalselt eri arvamust esindanud. Eks see katsete teema ongi keerukas ja ministeerium siin ka päeva ei päästa, kuna munitsipaalkoole ja rigikoole raske ühe pilli järgi tantsima panna. Kokkuvòttes on kannatajaks muidugi õpilane, kellel tuleb käia 4-5 eri katsetel.

#4162302:

Mida Harta lahti seletatud tähendab?

Harjumaa- ja Tallinna Riigigümnaasiumid = HARTA RG

Arvan samuti, et põhikooli lõpueksamid võiksid aprillis toimuda, et neid saaks ka sisseastumiseksamitena kasutada. Näiteks aprilli esimesed kaks nädalat võiksid olla “eksamisessioon”, mille jooksul saaks paaripäevaste vahedega kõik eksamid ära teha.

Neid võiks olla neli tükki:

1) eesti keel

2) matemaatika

3) võõrkeel(ed): inglise keel, millele järgneksid lühikesed vabatahtlikud lisatestid paaris muus võõrkeeles, sest mõni kool või suund nõuab seda (nt GAGi praantsuse keele suund)

4) loodusained: füüsika, keemia, bioloogia, geograafia

Eelised praeguse süsteemi ees:

1) Eksamid toimuksid tööpäeviti mitte nädalavahetusel.

2) Kuna eksamid ei toimuks samal päeval, saaks õpilane keskenduda ühele eksamile korraga, vastupidiselt praegustele katsetele, kus tuleb need järjest teha.

3) Eksam on kastega võrreldes vähem “õnneasi”. Kui eksamid toimuvad eri päevadel, on palju väiksem mõju sellel, et kellegi juhtub olema eriti hea või eriti halb päev.

4) Eksam kestab tavaliselt umbes kolm tundi ja on põhjalikum võrreldes katsete umbes ühe tunni pikkuse testiga. Nii saab selgema ning vähem juhusliku ülevaate õpilase oskustest antud aines.

Valdav enamus gümnaasiume ei peakski enam ise midagi peale vestluste korraldama. Ainsaks erandiks oleks muidugi üksikud väga spetsiifilise kallaku või õppesuunaga koolid (nt kunst, sport või muusika), mis vajaks erialast lisatesti.

Muidugi tuleks lõpueksamite sisu praegusega võrreldes natuke muuta. Tuleks arvestada, et mõne teemani õppekava ei jõua. Lisaks peaks muidugi arvesse võtma erinevate koolide soove. Uue eksami struktuur ja sisu võiks olla segu praegusest lõpueksamist ning erinevatest praegu eksisteerivatest katsetest (G4, HARTA, Tartu jms). Praegustelt katsete korraldajaltelt tuleks küsida, milline neile oluline ülesandetüüp on praegusel lõpueksamil esindamata ning vastavalt sellele eksami sisu kohandada.

#4162275:

#4162197:

#4162061:

Postitaja kes siin Mustamäe riigigümnaasiumi igas teemas üles haibib, tegelikult ei tea, et alustav riigigümnaasium osutub üsna tihti häda ja viletsuseks. Naiivselt öeldakse, et koduleht on äge, aga reaalselt on tõenäoliselt suurem osa õpetajaid veel palkamata. Kui need uued lõpuks kuidagi palgatud saavad, milles ma väga kahtlen, sest osad koolid meelitavad heade preemiate ja töötingimustega, siis alles kool alustab. Esimesed aastad ei ole toredad, seda on kogenud praktiliselt kõik riigigümnaasiumite direktorid ja õpilased.

Oh nende alustavate gümnaasiumite probleemid on paratamatud, läheb aastaid kui asjad jooksma hakkavad. Vaatasin ETV pealt neid uudist ja kandideerijaid on palju, esimene valik on oluline, aga koolijuhtidel erinevad arusaamad kuidas katseid teha. Paistab, et haridusministeeriumil ei olnud arusaama kuidas asjad igas koolis peaksid toimuma.

Vaatasin ka seda uudst, aga ministeeriumi rolli selle uudise sisus ei oska küll määratleda. Neilt ju keegi kommentaati ei küsinud. Rääkisid Saue koolijuht ja keegi koolijuht veel, ma ei ütleks, et nad oleks nüüd kardinaalselt eri arvamust esindanud. Eks see katsete teema ongi keerukas ja ministeerium siin ka päeva ei päästa, kuna munitsipaalkoole ja rigikoole raske ühe pilli järgi tantsima panna. Kokkuvòttes on kannatajaks muidugi õpilane, kellel tuleb käia 4-5 eri katsetel.

Jube palju räägitakse, et õpilastel suur pinge. Kui on üks test, millest kõik sõltub, kas siis on vähem pinget? Pigem vastupidi, sest uut võimalust ju ei saa.

#4162439:

Lõpueksamid disainitakse keskmisele õpilasele. Kõik, kes vähegi õppida viitsivad, peaks nendega hakkama saama. Samas osad gümnaasiumid otsivad neid õpilasi, kes on üle keskmise. Ja neid on neil lõpueksamite puhul raske välja selgitada.

Ja kui aprillis juba eksamid tehtud on, siis mida ülejäänud õppeaastaga peale hakata? Mul kaks last põhikooli lõpetanud, neil käis õppetöö lõpuni välja. Õppekava tuleks muuta?

Praegusel kujul muidugi ei sobi, aga sellisel juhul tulebki osa ülesandeid raskemaks teha ning kindlasti lävend märgatavalt madalamale langetada kui 50%.

Mis ülejäänud õppeaastasse puutub, siis ilmselt toimuks täiesti tavaline õppetöö, mille käigus läbitaks igas aines viimased teemad. Täpselt samamoodi nagu mitte-lõpuklassides, kus eksameid pole. Viimase trimestri- ja aastahinded tuleb ju välja panna.

Lisaks. See katsetamine on suuremate linnade probleem. Ja isegi Tallinnas on koole, kuhu saab lihtsalt hea tunnistusega või kus oma kooli head õpilased katsetama ei pea.

#4162439:

Lõpueksamid disainitakse keskmisele õpilasele. Kõik, kes vähegi õppida viitsivad, peaks nendega hakkama saama. Samas osad gümnaasiumid otsivad neid õpilasi, kes on üle keskmise. Ja neid on neil lõpueksamite puhul raske välja selgitada.

Ja kui aprillis juba eksamid tehtud on, siis mida ülejäänud õppeaastaga peale hakata? Mul kaks last põhikooli lõpetanud, neil käis õppetöö lõpuni välja. Õppekava tuleks muuta?

Praeguse süsteemiga ei saa ka need tugevad koolid nö kõige tublimaid õpilasi, sest kogu see kaos liiga suur. Ühiste lõpueksamite puhul pangu siis lävend nt 90% kõik eksamid ja siis tehku kandideerijate kohta veel koefitsiendiga pingerida ja siis veel vestlused.

Pigem on probleem siin, et G4 koolid kasutavad erinevaid mõjustamistehnikaid, mis enam loogilisema süsteemi puhul ei toimiks.

Esiteks nappuse printsiip. Kui noored teaks oma üldist taset, siis ei esitaks nii palju noori G4 avaldusi ja see tähendab ka automaatselt, et need koolid ei pruugi enam nii atraktiivsed tunduda ka kõigile tugevatele õpilastele.

Teiseks on nii, et kui mingile rongile hüppame, siis me kipume sinna jääma isegi siis kui sõidu käigus selgub, et suund ei ole õige. Cialdini nimetab seda kohustumiseks oma raamatus. Ehk siis lükatakse noored ühest otsast torusse ja nagu ka siin näha, siis eeldatakse, et noored kõik teisest otsast tahavad välja tulla kui neid vahepeal ise sealt välja ei visata.

Kui noored saavad rahulikult oma taset analüüsida ja alternatiive kaardistada, siis taaskord võib tekkida probleem, et osad, keda tugevad koolid tahavad, ei pruugi seda kooli valida.

Ehk siis jah – saan aru, miks G4 koolid süsteemi muuta ei soovi, kuid noorte jaoks oleks see igati ratsionaalsem valik. Me ei saa põhikooli lõpueksamite süsteemi luues lähtuda ainult sellest eesmärgist, et mõned tugevamad koolid kogemata paari veidi nõrgemat õpilast vastu ei võtaks :p Ja keegi ei keela ju veel täiendavaid teste teha, kui liiga palju neid noori, kes 90% punktidest saavad ja tahavad sinu kooli tulla…

#4162541:

Praeguse süsteemiga ei saa ka need tugevad koolid nö kõige tublimaid õpilasi, sest kogu see kaos liiga suur. Ühiste lõpueksamite puhul pangu siis lävend nt 90% kõik eksamid ja siis tehku kandideerijate kohta veel koefitsiendiga pingerida ja siis veel vestlused.

Kuidas ei saa. Kas sa tead isiklikult mõnda katsetel väga hästi esinenud last, kes on tugevatest koolidest välja jäänud? Need kõige tublimad saavad ikka mitu pakkumist,

#4162541:

Esiteks nappuse printsiip. Kui noored teaks oma üldist taset, siis ei esitaks nii palju noori G4 avaldusi ja see tähendab ka automaatselt, et need koolid ei pruugi enam nii atraktiivsed tunduda ka kõigile tugevatele õpilastele.

Kas sa seletaksid palun oma loogikat? Kui nõrgemad õpilased ei soovi kandideerida tugevasse kooli, sest nad teavad, et nende tase pole piisav, siis miks omati tugeva õpilased enam kandideerima ei peaks? Sa eeldad, et lapsed on nagu lambakari, kes juhtoina järel jooksevad?

#4162541:

Ja keegi ei keela ju veel täiendavaid teste teha, kui liiga palju neid noori, kes 90% punktidest saavad ja tahavad sinu kooli tulla…

Ja tulemuseks olekski ju ikkagi katsed. G4 koolides saavad enamus põhikoolilõpetajaid üle 90% .