Mul on 17. nädal. Liigutusi veel ei tunne, järgmine UH juuni alguses. Ikka kipuvad mõtted pähe, et äkki on midagi juhtunud beebiga kõhus. Kui loode sureb, kas siis on mingid tunnused ka või on variant nädalaid ringi käia sedasi, et ei saa arugi?
Ilmselt on mul kõik ikka ok, aga kuna seljataga hirmus katkestamine, siis olen tundlikum sel teemal. Voolust, verd ega kõhuvalu pole.
Loodan, et suured doppleri vihkajad mulle nüüd peale ei lenda aga soovitaksin sul ehk doppler soetada, et saaksid end vahepeal veidi rahustada. Usun, et ema pidev meeletu hirm ja stress on lõpuks lootele halvemad kui harv doppleri kasutamine südamerahuks. Püsi tugev! Loodan, et kõik läheb imehästi!
Pea vastu, kohekohe on liigutused platsis! 🙂
Mina hakkasin mõlema rasedusega liigutusi alles 23. nädalal tundma. Positiivseid mõtteid!
Minul algas ka 17 nädal ja ei ole tundnud veel liigutusi, küll jõuab veel tundma hakata 🙂
Mind aitas ka teise ja kolmanda rasedusega selles staadiumis doppler. Esimesega seda ei olnud ja pabistasin kuni liigutusteni. On inimesi, kellele doppler ei sobi (muretsevad, kui kohe ei leia), aga mina tõesti esimese rasedusega ei suutnudki rahu leida ja kogu aeg muretsesin. Teisega kuulasin vast ülepäeviti (lihtsalt korra leidsin ja kõik) ja kolmandaga juba harvem.
Mina soovitaks tasulisse uh-sse minna, kui tunned, et see piinab sind.
Kas sa ole dlugenud mõnda raseduseteemalist infomaterjali?
Kust tuleb sul arvamus, et sa peaksid 17. nädalal liigutusi tundma? Esimese rasedusega tunnebki liigutusi keskmisest 19.-21. nädalal. Jah, on neid, kes tunnevad varem, aga räägime keskmisest.
Mina hakkasin tundma esimesi kahtlaseid mulksukesi 19. nädalal – just mulksud on need alguses, nagu gaasimullid. Alles 21. nädala sain päriselt aru, et voh, see nüüd oli liigutus.
Teise lapsega hakkasin 17. nädalal mulksukesi alles tundma ja 18. nädalal tulid tuntavad liigutused.
Osade peetumiste korral ei tunnegi, et midagi oleks juhtubud. Saadakse teada alles arsti visiidil. Minul üks peetumine seljataga, kus ei tundnud mitte midagi. Järgmise rasedusega käisin ikka vahest tasulises kontrollimas niikaua kuni liigutusi tundma hakkasin. Kahe lapsega olen hakanud liigutusi tundma juba 15 nädalal ja 16 nädalal.
Nädalate kaupa ikka ringi käia ei saa – varem või hiljem hakkab surnud loode väljuma. Aga on olnud juhuseid, kus rase on looteanatoomiasse läinud ja seal pole südamelööke enam leitud – aga niimoodi võib raseduse igas järgus juhtuda: ka siis kui tunned liigutusi, võib loode kõhus ära surra.
Lootedoppleri võid osta, aga oma kogemusest võin öelda, et kui südamelööke ise üles ei leia, siis on paanika suurem. Ma kolmanda rasedusega hakkasin üsna varakult liigutusi tundma. 18n läksin plaanilisele visiidile ja arst ei leidnud oma doppleriga südamelööke. Kuid arsti ukse taga oodates ju ometi tundsin, kuidas keegi kõhus kõditab. Saadeti kohe UH-sse – seal leiti probleemideta üles: kõht oli mul olematu, loode sellises asendis, et jäi häbemeluu taha varju. Lootega kõik korras (aga arsti ehmatas korraks ära).
Tasuline UH on sinu probleemidele lahenduseks. See raha on pisku võrreldes sinu tervete närvidega.
Tean ka seda tunnet ja hirmu.
Omast kogemusest soovitan pigem tegeleda iseendaga, mitte teha UHsid. Esiteks ei ole siiski teada UH mõju lootele. Teiseks näitab UH olukorda ühel ajahetkel, mis ei kesta kaua.
Kui on varasem kehv kogemus, siis hirmust lahti ei saa, aga sellega saab õppida elama.
Mind aitas mõte, et see UH ei aita ega muuda raseduse käigus midagi, annab vaid ühel hetkel kindlustunde.
Ka soovitan harjuda elama selle tundega, sest see ei lõppe ei liigutustega ega lapse sünniga. Kui laps on käes ja magab, siis muretsed, kas ta hingab. Kui ta on suurem ja sinust eemal, siis muretsed, et mis juhtub kui… Tere tulemast emade sekka! 🙂 Katsu usaldada oma last. Küll ta saab hakkama!
Ja kui ei saa, siis… peetumise põhjus (erinevalt katkemisest) on pea alati lootepoolne. Kui rasedus peetub, siis loodus toimis nagu loodus toimib ning varasem või tihedam kontroll poleks saanud seda ära hoida.
16n rase, mitte esimest korda, aga ikka muretsen samamoodi ja töötan oma muremõtetega.
Ka soovitan harjuda elama selle tundega, sest see ei lõppe ei liigutustega ega lapse sünniga. Kui laps on käes ja magab, siis muretsed, kas ta hingab. Kui ta on suurem ja sinust eemal, siis muretsed, et mis juhtub kui… Tere tulemast emade sekka! ???? Katsu usaldada oma last. Küll ta saab hakkama!
Ja kui ei saa, siis… peetumise põhjus (erinevalt katkemisest) on pea alati lootepoolne. Kui rasedus peetub, siis loodus toimis nagu loodus toimib ning varasem või tihedam kontroll poleks saanud seda ära hoida.
16n rase, mitte esimest korda, aga ikka muretsen samamoodi ja töötan oma muremõtetega.
Hästi öeldud! Olen küll esmarase, kuid püüan ka just sellisel moel mõelda. Muretsemine ei tee midagi paremaks, pigem vastupidi.
Mul oli sama mure koguaeg..hakkasin liigutusi alles 22 nädala lõpus tundma..koguaeg mõtlesin et äkki midagi juhtunud..jube piin oli tõesti see ootamine
Aga tõesti usun et kõik on korras ja varsti tunned ka liigutusi väga hästi
Aga tõedti jah..mäletan seda pidevat muretsemist.
Võid ju ka tasulisse UHsse minna..mõtlesin sama teha vahepeal..aga kannatasin selle aja ära ikka ja tulid lõpuks ka need liigutused mida kaua sai oodatud ????
