vararežiim võib mõjutada küll.
St kui on ühisvara ja mees võtab ainutaotlejana laenu, siis pank teab, et tegelikult on see teie ühislaen, st ka kohustused kuuluvad vara hulka, sh ühisvara hulka ja kui miskit juhtub, sisi ole seal lepingus märgitud või mitte, kogu nõude saab ühisvara vastu suunata. Kui üldine vararežiim on ühisvara, kuid soov, et laen (või soetatav kodu) oleks lahusvara, siis selle kohta tuleb teha eraldi abieluvaraleping. Meil endal on peale kodu ostu tehtud abieluvaraleping, et teatud osas on kodu minu lahusvara (sissemakse jaoks müüsin oma korteri maha).
Kui vararežiim on lahusvara ja mees võtab üksi laenu, siis see laen ongi ainult mehe oma ja kui miskit juhtub, siis sinu vara kallale ei saa minna (va kui sinu varale on mehe kohustuse tagamiseks hüpoteek seatud, nt seesama soetatav kodu on osaliselt sinu oma, kuid hüpoteegiga panga kasuks). Vararežiimi üksikjuhtumiks saab jälle abieluvaralepinguga muuta, nt et see konkreetne laen oleks ühisvara või see konkreetne maja oleks ühisvara. Sh on võimalik kokku leppida (tuleb teha ka märge kinnistusraamatusse), et nt sissemakseosas on kodu sinu lahusvara ja ülejäänud osas mehe lahusvara või et sissemakseosas on ühisvara ja ülejäänud osas mehe vara.
Kodu kuuluvuse osas, kas see on ühisvara, lahusvara, kaasomand vmt, peaks teoorias pangal ükskõik olema, panka huvitab ainult, et ostetud kinnisvarale seataks hüpoteek, mis tagab panga õigusi.
