Teema: Kas keegi teist on kleptomaan või tunneb mõnda?

#4145334:

Ei pea ennast sugugi lolliks ega vaimselt haigeks, aga võin täiesti külma närviga, sotsiopaatsel kombel minna poodi ja toppida 100 euro eest kraami kotti.

Oled ikka vaimselt haige ja tuleks sellega tegeleda, pöörduda psühhiaatri poole. Mul on olnud mitmeid kokkupuuteid kleptomaanidega. Üks oli töökohas, ta lasti väga suure häbiga lahti. Teine oli koolis. Laps varastas teiste kalleid jopesid, saapaid jne, läks ja viskas need lähedal olevasse kraavi. Ta käis terve kooliaeg ravil, aga oli koolis ka täielik paaria kogu kooliaeg. Ka sinu harrastused tulevad välja ja maksavad väga halvasti kätte Lisaks võiks huvitada see, et põhjustad teistele inimestele oma tegevusega suuri kannatusi. Minult on varastatud paar asja, millel ei olnud isegi suurt rahalist väärtust. Aga tundsin ennast pärast seda vaimselt väga häirituna, et minu privaattsooni rikuti, mind võidakse rünnata ja kahjustada iga kell, ilma et ma ise mingit põhjust selleks annaks. Sina võiksid ka sellele mõelda, et kui palju halba enesetunnet sa teistele põhjustad oma tegevusega.

Ma ei tea, minu jaoks on varastamine lihtsalt labane ja madal. Eriti, kui seda tehakse ilma tegeliku vajaduseta. Minna poodi, toppida kott kaupa täis ja minema jalutada? Ma ei suudaks seda nodi mingil moel tarbida, mul oleks nii häbi oma tegevuse pärast. Praktilisest küljest jääd sa varem või hiljem vahele ja päris lõpus – kuigi sinna on pikk tee – on ikkagi vangla. No milleks?

Kas keegi midagi konstruktiivselt ka oskab öelda?

Mul on elukoht, sissetulek, salavaras olen umbes 10 aastat olnud. Kui vahele jääks esimest korda, ütleks ilmselt ups, midagi läks sassi. Varastan toidukaupu, mida ise osta ei raatsi.

Ja täiesti hea meelega lõikan seda näpatud parmesani tomatite peale. Kuidas nii? Ma ei tea.

#4145357:

Kas keegi midagi konstruktiivselt ka oskab öelda? Mul on elukoht, sissetulek, salavaras olen umbes 10 aastat olnud. Kui vahele jääks esimest korda, ütleks ilmselt ups, midagi läks sassi. Varastan toidukaupu, mida ise osta ei raatsi. Ja täiesti hea meelega lõikan seda näpatud parmesani tomatite peale. Kuidas nii? Ma ei tea.

Eks mingil ajal jääda ka viiendat korda vahele ja muutub kehvaks see elukene. Kui politseisse satud, siis sinu karistusi saavad ju tulevased tööandjad vaadata. Kui oles iseenda tööandja, eks siis mainekahju ka midagi loeb. Ega ei ostaks vargalt midagi.

Ei olegi Eestis. Teraapias käinud ja saanud abi anoreksia ja teiste sõltuvushäirete vastu. Vargustega olen üsna ettevaatlik ja süstemaatiline, nii et vahelejäämine on kaheldav. Suutsin ka pool aastat võõrutusravis koha peal elada nii, et tarbisin keelatud aineid edasi, aga uriiniproovidega kordagi vahele ei jäänud. Miks ma seda tegin? Ainus vastus hetkes oli see, et ma ei salli, kui mind millekski sunnitakse. Abi sain sellest siiski, sest enam alkoholi ega narkootikume ei tarbi või kui siis väga harva, aga see periood pool aastat “puhas” olla oli mulle põhimõtteliselt vastumeelne.

Mis on konstruktiivne? Ootan vist arutelu teemal, miks inimene vahel mõttetult niiviisi kõige normaalse ja reglementeeritu vastu mässab. Mul ei ole vähematki põhjust olnud niiviisi käituda, aga ometi olen käitunud ja käitun ka praegu. Ja ma ei kahetse.

#4145398:

Ei olegi Eestis. Teraapias käinud ja saanud abi anoreksia ja teiste sõltuvushäirete vastu. Vargustega olen üsna ettevaatlik ja süstemaatiline, nii et vahelejäämine on kaheldav. Suutsin ka pool aastat võõrutusravis koha peal elada nii, et tarbisin keelatud aineid edasi, aga uriiniproovidega kordagi vahele ei jäänud. Miks ma seda tegin? Ainus vastus hetkes oli see, et ma ei salli, kui mind millekski sunnitakse. Abi sain sellest siiski, sest enam alkoholi ega narkootikume ei tarbi või kui siis väga harva, aga see periood pool aastat “puhas” olla oli mulle põhimõtteliselt vastumeelne.

Mis on konstruktiivne? Ootan vist arutelu teemal, miks inimene vahel mõttetult niiviisi kõige normaalse ja reglementeeritu vastu mässab. Mul ei ole vähematki põhjust olnud niiviisi käituda, aga ometi olen käitunud ja käitun ka praegu. Ja ma ei kahetse.

Reddit on seda infot täis. Kui elad välismaal, oskad ilmselt suurepäraselt inglise keelt. Loe sealt.

Ok. Sinu elu on sinu vastutus. Võib ju olla, et selles on tühimikke, mida varem oled täitnud söömishäirete, narkomaania või muuga. Aga tagajärjed kogu selle jama eest on ikkagi lõpuks sinu kanda. Ilmselgelt ei ole sa hetkel õnnelik ega rahul. Ütled, et ei kahetse. Ilmselt ei kahetse tehtud kahju kannatanule, küll aga on sul kahju endast, sest tead, et sa oled pasas. Oledki. Paras puder muidugi, ühest küljest egoism ja protest ümbritseva vastu, teisalt häda iseendaga. Mina siiski usun, et lõpuks jääd sa vahele. Pisivargustest vanglani on küllap igas riigis pikk tee, aga olen näinud inimesi, kes selle tee on läbi käinud. Aga korduseks; see, mida sa praegu teed, on häire. Pole sinu süü, aga on sinu vastutus. Maailm ei kohane sinu häirega, sina pead kohanema. Või kui ei taha, ära kohane, ise helbid oma suppi. Tegelikult juba praegu helbid.

#4145398:

Suutsin ka pool aastat võõrutusravis koha peal elada nii, et tarbisin keelatud aineid edasi, aga uriiniproovidega kordagi vahele ei jäänud. Miks ma seda tegin? Ainus vastus hetkes oli see, et ma ei salli, kui mind millekski sunnitakse. Abi sain sellest siiski, sest enam alkoholi ega narkootikume ei tarbi või kui siis väga harva, aga see periood pool aastat “puhas” olla oli mulle põhimõtteliselt vastumeelne.

Minu meelest see on selline teismelise mõtlemine, et näe, suutsin sõltuvusravil ikka keelatud aineid tarbida, olen suur mässaja. Samas teismelise ümber veel askeldavad murelikud inimesed, kelle vastu mässates ennast mingi rebelina tunda. Reaalselt petad sa ainult iseennast. Seal raviasutuses antakse sulle võimalus ka vahendid, aga päeva lõpus lähevad need inimesed koju ja elavad oma elu ja neid ei mõjuta kuidagi, et sina oma elu ära rikud. Päriselt ka, kedagi võõrast ei huvita, see on sinu maks või karistusregister, mille peesse keerad. Ise enda elu eest vastutuse võtmine ongi esimene samm, mitte mingi lapsik autoriteedi vastu mässamine.

Sest see on ainus koht, kus sa tunned üleolekut. Sa oled parem, kui mingi süsteem, teed süsteemile ära, see tekitab heaolutunde ja sa saad mingi hea söögi näol premeeritud jne Ja kuna sa pole vshele jäänud, käid oma kaifi juurde saamas.

#4145483:

#4145455:

Ja kuna sa pole vshele jäänud, käid oma kaifi juurde saamas.

Ega see e i lõppe jah enne, kui ei ole vahele jäänud. Minu teismeline teeb sedasama kohustusliku kirjandusega. Ta ei loe neid raamatuid ja saab nelja. Ütleb mulle, et miks ta peab aega raiskama raamatute peale, mis teda ei huvita, kui ilma lugemata saab nelja, kui loeks, saaks viie. Ja nii ongi. Seni kuni kahtesid ei panda, ta ei hakka neid raamatuid lugema.

Kui teda ei huvita, siis miks ta peaks? Neli on hea hinne ja mingi 5 põhikoolitunnistusel teda tulevikus kuidagi ei aita. Eriti veel, kui see protsess muudab igasugusegi lugemise ebameeldivaks.

Oleneb täiesti, mille muuga ta oma aega sisustab. Ma lõpetasin 9 klassi kiituskirjadega ja siis alles hakkasin valima huvide järgi. Tulemuseks oli jah veidi kehvem tunnistus, aga end paeluvate teemadega sidumine on tulevikus palju olulisem kui mingi 4 seitsmenda klassi tunnistusel.

Sesmõttes, et ära muretse nii väga. Kohustusliku kirjandusega viilimisega saab küll vahele jääda, aga vangi ei panda, nagu mind siin hoiatatakse

Vaata aint, et ta chatgpt’s oma esseid genereerima ei hakka 😉 kui ta just ise ei koodi.

TA

#4145498:

laiema sotsiopaatia

Või lihtsalt antisotsiaalse käitumise.

Kui sind huvitab algpõhjus, siis pead meelde tuletama esimese korra, kui varastasid. Mis sellele eelnes? Kuidas sul tuli pähe mõte, et võiks proovida varastada? Selle oma “süsteemi” välja töötamisega läks kindlasti aega, kuidas sa päris alguses vahele ei jäänud ja mis tunde see tekitas?

Ma pakun, et sulle meeldib see adrenaliinilaks, ohtlik olukord, millest sina puhtalt pääsed. Mõned sõidavad rallit, mõned hüppavad langevarjuga, mõned hakkavad elukutseliseks sõjaväelaseks. Mõned teised hakkavad mõnuaineid tarvitama või ka varastama. Ühed adrenaliinisõltlased kõik.

Kui sul on ka anoreksia olnud, siis ilmselt tead, et see on seotud kontrollivajadusega. Kui inimene tunneb, et tal pole oma elu ja temaga toimuva üle mingit kontrolli, leiab ta endale ühe asja, mis on ainult tema kontrolli all, st söömise ja oma kehakaalu. Kaua sa seal välismaal elad ja kas tunned end seal koduselt ja turvaliselt? Mingi narko ja võõrutusravi, kõlab nagu oleksid suht puntras omadega.

Nii kahju sinust. Tundud väga tubli, aga ikkagi väga sassis omadega. Siiralt loodan, et saad hakkama oma pusadega ja suudad elada täisväärtuslikku elu. Paljudel on lapse sünd asjad nö paika loksutanud. Mul näiteks endal ka. Olin ka enne last ülisuurte probleemidega.

Võehh, narkar ka veel. Ära palun Eestisse tule!

Kõik see jutt tundub veidi kahtlane. Tahad diskussiooni, aga samas ütled, et sul on ükskõik ja ei kahetse. Ma ei usu hästi ka, et see varastamine on kleptomaania. Kleptomaanid minu teada ei mõtle nii kalkuleeritult, et mida ja kellelt varastada. See on sul mingi muu asi.