Uurin, kas on keegi veel sarnases olukorras kui mina ja mida olete otsustanud ning miks?
Olen oma mehega koos olnud juba ligi kümme aastat. Ja meil on üsna halb sekselu, sest puudub kirg. Tehniliselt pole viga, rahulduse võin isegi saada, aga mingit sädet ja tõmmet ei ole, lihtsalt “sooritus”!
Algusest peale oli üsna kirg üsna kesine, aga kuna ta oli muus mõttes mu unistuste mees, siis ma alguses ei lasknud sellest end häirida, olin armunud ja idealistlik. Kuna kõik muu klappis, meil olid sarnased huvid, eesmärgid, maailmavaade, huumorisoon, siis läksime suhtega edasi ja lõime pere. Nüüd on meil kaks last. Ajaga läks aga seks järjest harvemaks ja kiretumaks ja nüüd võin otse välja öelda, et suguelu meil ei toimi.
Muus mõttes on ta aga ideaalne abikaasa ja isa. Ta on intelligentne, kena, töökas, tähelepanelik, edukas, põhjalik, lastega hoolitsev, pühendub perele – paljude arvates mustermees. Ja meil on ühine pere ja kodu.
Mul tõmbub süda valust kokku, kui mõtlen, et peaksin meie ühise elu hävitama, lastelt pere võtma. Ja mille pärast – lihtsalt seksi pärast, kuna kõik muu on ju korras!
Samuti aga on rusuv mõelda, et mu elus enam kirge ei tulegi, olen alles veidi üle kolmekümne ja võin naisena end maha kanda, sest ma ei usu, et meie suhtes enam seksuaalselt midagi palju paremaks muutuks. Oleme proovinud, seks läheb sagedasemaks, aga mitte kirglikumaks. Kui endale ja oma vajadustele mõtlen, ei tundu see “lihtsalt seksi pärast”, siis tundub jälle päris karm jättagi end heast suguelust ilma.
Selline lose-lose olukord, kumbki variant ei sobi mulle! Mida teie teeks?
Armukest ma ei taha võtta, sest ausus on meie suhte alustala. Usaldan selles meest, et ka temal ei ole armukest, ta on alati selline väikese isuga olnud, see ei ole hiljuti muutunud.
Teema: Kas keegi teist on muidu heas püsisuhtes, kuid seks on halb?
Vastus küsimusele: jah. Seksi pole, aga muus osas on väga head. Kui ei armastaks, vaid oleks “lihtsalt sõber”, oleks elu lill.
Mille alusel sa eeldada, et “järgmine ” mees on seksi osas parem partner sulle? On täiesti võimalik, et sa ei leia kedagi ja elad eluaeg üksi. Lahutada on siis mõtet kui üksi on parem. Kujuta nüüd ette elu, kus elad üksi. Võimalik, et lapsed soovivad jääda isaga ja siis tuleks sul “seksinälja” rahuldamiseks minna üksi elama. Ja siis on veel võimalus, et ei leiagi uut partnerit, kes sobiks. Nii et kaalu ka võimalust, et oleks samamoodi näljas ja pole isegi kedagi selles süüdistada. Mina ise räägiks mehega. Peale seksi on veel hulgaliselt võimalusi läheduseks. Kallistamine näiteks ei eelda mingit kirge, küll aga teise meeldimist ja teisest hoolimist. Sa pole ju suhtes üksi, räägi, räägi ja veelkord räägi. Mees on ju sulle kallis ja armas inimene, kellega saab ju rääkida teemadel, mis hinge puudutavad.
Minu mees mõtleb minust ilmselt üsna nii nagu sina oma mehest. Eks mõlemal on oma versioon. Mina näiteks tunnen puudust eelmängust. Saan aru, et muutunud keha ja eelmäng ei paku mehele naudingut, aga mina vajaks seda. Mees aga sellest aru ei saa. Ja tihti lõpevad meil mehe seksi algatamise katsed tüliga, sest ta keeldub kuulamast-tegemast, mida ma soovin.
Aga muidu on meie suhe väga hea, klapime väga hästi, oleme ühte tüüpi, hindame samu asju.
Seksist tunneme aga mõlemad puudust.
Meie peres on piduriks pigem mees ning sellega, et tal on minu arust veidi väärastunud arusaam kirest. Ta erutub põhimõtteliselt ja tahab minuga seksida vaid siis kui ma pahane, vihane olen ehk ajal mil mina temaga magamisest üldse kuulda ei taha. Nii kui mina oleksin valmis seksiks ja omapoolset initsiatiivi näitan, mees ei taha.
Olen isegi mõelnud, et see peab olema mehe lapsepõlvetrauma mingi, ema oli tal alkohoolik.
Mille alusel sa eeldada, et “järgmine ” mees on seksi osas parem partner sulle? On täiesti võimalik, et sa ei leia kedagi ja elad eluaeg üksi.
Just-just. Valest otsast ei tasu alustada. Juba vanarahvas teadis öelda, et vanasse kaevu ei tohi enne sülitada, kui uut valmis pole.
Armukest ma ei taha võtta, sest ausus on meie suhte alustala. Usaldan selles meest, et ka temal ei ole armukest, ta on alati selline väikese isuga olnud, see ei ole hiljuti muutunud.
Siis tuleb muidugi edasi ulguda, eks ole. Tegelikult te võite neid tantra ja lingam jms koolitusi ka katsetada, äkki avaneb mehel mingi seksitšakra vms.
Oli mul selline suhe. Rääkimisest, rääkimisest ja rääkimisest kasu ei olnud. Viimased aastad olid suht masendavad. Aktiivselt armukest ei otsinud, aga kui ühel hetkel tuli juhus, polnud enam tahtmist seda kasutamata jätta. Umbes aasta vältel proovisin salasuhtest rahuldust saada, aga see hakkas ka närvidele käima. Lõpetasin abielu ära. Nüüd olen kuuendat aastat uues suhtes ja eluga rahul.
Elu on lühike. Ma olen ka pikas suhtes olnud, kus me seksuaalselt üldse ei klappinud, ent hingeline side oli vapustav. Tema tahtis vanuse kasvades aina vähem, minul oli aga tunne, et olen oma seksuaalsuse tipul. Tundis tema end halvasti, et ei suutnud mind õnnelikuks teha, ja tundsin mina pahasti, et ta minuga seksida ei tahtnud. Lõpuks hakkas see nii hinge närima, sest elu on nii lühike, et lõpetasin suhte. Praeguse partneriga on seks super. Ma ise tunnen, et olen õnnelikum ja naudin elu.
Sõbrannaga juhtus aga nii, et pärast kahte last ja ideaalset pereeelu, aga minimaalset seksi, tunnistas mees ühel õhtul väga purjus peaga üles, et asi on hoopis selles, et talle meeldivad mehed. See perekondlik (vanemate poolt) ja ühiskondlik surve lapsi saada ja nö korralikku pereelu elada viis selleni, aga naine elas kolmteist aastat uskumuses, et ta pole lihtsalt piisavalt peenike/ilus, et oma meest erutada.
Ma arvan, et siin ongi paar varianti – esiteks omavahel ausalt rääkida, kuidas ja misasjad neid erutavad kartmata, et teine pool neid friigiks peaks. Kui see ei paranda, siis ma siiski kaaluks kellegi kõrvale võtmist, kes neid vajadusi rahuldab, aga VASTASTIKUSEL kokkuleppel, mitte salaja.
Oli mul selline suhe. Rääkimisest, rääkimisest ja rääkimisest kasu ei olnud.
Kas mees siis algul valetas oma libiido kohta?
Või oli sul samasugune, et “Algusest peale oli üsna kirg üsna kesine, aga kuna ta oli muus mõttes mu unistuste mees, siis ma alguses ei lasknud sellest end häirida, olin armunud ja idealistlik.” – siis hakkasid pärast 10a rääkima, et mehel libiidot tõsta?
Mida seal rääkida on?
Oli mul selline suhe. Rääkimisest, rääkimisest ja rääkimisest kasu ei olnud.
Kas mees siis algul valetas oma libiido kohta?
Või oli sul samasugune, et “Algusest peale oli üsna kirg üsna kesine, aga kuna ta oli muus mõttes mu unistuste mees, siis ma alguses ei lasknud sellest end häirida, olin armunud ja idealistlik.” – siis hakkasid pärast 10a rääkima, et mehel libiidot tõsta?
Mida seal rääkida on?
Ei, alguses oli kõik hästi. Lapse sündimise aegu tuli seksuaalelusse paus sisse ja pärast enam rahuldavalt toimima ei saanudki.
Vastus küsimusele – jah.
Kusjuures abielustaaž, kus seks on üsna kiretu, läheneb meil juba 30 aastale. No tegelikult abielu algaastatel oli asi natuke parem vist, aga eks me olnud ise ka nooremad.
Aga üldises plaanis ei ole me kumbki eriti särisenud kunagi. Teemaalgataja nimetab seda akti üsna täpselt – sooritus. Seksime küll, aga harva ja üsna tükitööna. Temal vist ikka on hea, miks ta muidu üldse tahaks. Minul, ausalt, ei ole mingisugust tunnet. No hea meel muidugi on, et huvi tuntakse, aga mingit seksuaalset tunnet või kirge küll ei tärka.
Lapsed oleme saanud kõik muretsetud ja üksteise vastu oleme kogu aeg väga kenad olnud ja lahkhelisid on aastate jooksul olnud minimaalselt.
Pean tunnistama, et umbes 10 aasta abielu järel olin samamoodi rahulolematu ja mures nagu teemaalgatajagi. Mõtlesin, et ma olen ju noor naine veel ja küll tahaks tunda midagi – õhku ahmima panevat kirge, unustuseni viivat orgasmi, seda tunnet, et mees läheb katki, kui kohe mind ei saa jne jne jne.
Isegi armusin paar korda mõnesse mehesse ja kujutasin siis endale igasuguseid teistsuguseid elusid ette.
Aga julgust ei olnud, jumal tänatud, et oma hea, lahke, mõistev, hooliv, tark ja töökas mees maha jätta ja kuskile kiremöllu tormata.
Nüüd olen juba palju aastaid maha rahunenud.
Mõnikord midagi liigutab kuskil rinnus ja natuke läheb silm märjaks mingisugusest nimetust igatsusest, aga see läheb mööda.
Ma armastan oma meest ja meie ühist elu ja kõike seda, mismoodi me oleme koos oma tulevikku ette kujutanud.
Ja ma tahan just temaga oma vanaduspäevi veeta. Meil on koos väga hea ja turvaline ja rahulik elu.
Küll saab selle seksiasjaga ka kuidagi.
Mida aasta edasi, seda ebaolulisemaks see tegelikult ju muutub.
Mõnikord ei tule meeldegi mitu nädalat enam. Ja kui keha ikka väga nutab puudutuse järele, siis on mul ju käed otsas endal.
Kui teemaalgataja jaoks on iga variant lose-lose olukord, siis pole ju ka vastustest abi.
Samas tundub, et sulle, teemaalgataja, võiks olla abi suhtenõustajast, keda võiksid külastada üksinda. Tundub, et küsimus ei ole mehe tahtmatuses seksida (nagu välja loeb, mees on isegi valmis ja seksib sagedamini), aga sulle ei sobi see, kuidas ta oma kirge väljendab. Mis siis puudu on – hääled, näoilmed, *õiged* sõnad? Ma ei ole kindel, kas saame väga valida, kuidas meie tunded väljenduvad. Lugedes sinu juttu, tundub, et mees pingutab üsna palju ja armastus on teie vahel olemas.
Võibolla nõustaja aitab sul tema pingutustes näha seda tunnete väljendust, millest tundub puudu olevat. Abiks võiks olla ka fantaasia kasutamine.
Ükski suhe ei ole täiuslik, aga teie oma tundub kindlasti üsna kaugel sellest teisest äärmusest 😉
Minu vastus küsimusele on ei.
Aga on küll olnud periood, mil minu jaoks oli seks liigne “korda ajamine”. Siis aitas rääkimine ja oma vajaduse selgitamine. Mu abikaasa jaoks on minu rahuldus7orgasm alati väga oluline olnud. Vastupidi ka. Kusjuures tema lõhn on minu jaoks siiamaani täiesti hurmav.
Aga minu küsimus teemaalgatajale on: Kas mees arvab samamoodi nagu sina? Kui ka tema jaoks on see probleem, siis leian ma, et teil on võimalus midagi paremaks muuta. Rääkige, katsetage, lugege, otsige nõustamist. Kirg on tõesti selline, mida peab teadlikult toitma, muidu kaob käest, nagu siin keegi eespool juba kireldas.
Kui aga mees leiab, et kõik on korras, siis ma tegelikult arvaksin, et mehel on mingisugune seksuaalne eripära, mida sina muuta ei saa. Kas ta on siis homo või a-seksuaal või hoopis mingi fetishi austaja, millesse ta sind segada ei taha (kui tahaks, siis tunnistaks). Siis peadki kaaluma, kas sulle sobiks nii edasi või leiate hoopis mingi mõlemat rahuldava vabameelsema suhteformaadi.
Jah.
13a abielu ja 3 last. Täpslt nii ongi nagu teemaalgataja kirjutas, muus osas on ta ideaalne abikaasa ja lapsed jumaldavad oma isa. Parim isa keda võiks oma lastele tahta. Aga seksi osas ei klapi meil kuidagi, temapoolt on kirg olemas, ta käib ja “kõvatab” mul taga igal võimalusel aga minupoolset kirge ei suuda ma enam üles leida. Neid asju mis valesti on seksis, on minu jaoks palju. Näiteks tema 15kg ülekaalu ja kohutavalt halb hingeõhk, ma lihtsalt muutun sahara kõrbeks kui ta mind puudutab. Ning jah, ma ikkagi armastan teda ja lahku minna ei taha, sest ta kohtleb mind nagu kuningannat igas mõttes.
Arvasin tegelikult aastaid, et äkki olen ma ise frigiidne ja ei suudagi erutuda, siis mõned aastat tagasi sain ma kinnitust, et on võimalik tunda sellist kirge, et jalad tõmbab alt ja katus sõidab peal, nullist sekundiga võib erutusest lombis istuda. Ja nüüd ongi mul elu lõpuni küsimus, kas olulisem on kirg või mõnus ja rahulik abielu.
Ma ei saa sellest aru, mis see kirg sinu arvates täpselt on või olema peab. Seks on, rahulduse võid saada. Ok, aga ma ei saa Teemaalgataja jutust aru, mis see siis on, mida ta ootab. Kas soov on et mees rebiks värisevate kätega käigu pealt riideid puruks või mis see kirg täpsemalt on. Kirjelduse järgi mulle tundub küll, et mees pingutab ja üritab naise soovile vastu tulla, aga segaseks jääb ikkagi see, mis naisel puudu on. Kui öelda lihtsalt kirg ja säde, siis need on niisugused asjad, mis on peas kinni, ehk siis seda ei saa mees pakkuda kui naisel seda kire või sädeme alget mõtetes üldse pole. Suur osa seksist toimubki inimese peas, suguakt ongi sealjuures lihtsalt sooritus, sädemed ilma ajutegevuseta ei lenda.
Kõigepealt soovitan enda sisse vaadata ja oma mõtetes selgus saada. Ja täpselt see sõnadesse panna, mis sinus tekitaks kirge ja sädet. Võib-olla aitaks fantaasiat elavdada ja rohkem erutuda mõni rollimäng? Mingi muu koht seksimiseks, mitte harjumuspärane kodune voodi? Eelkõige tekib kirg siiski mõttemaailmas, seega sa peaksid fantaasiatega tegelema.
Ma ei saa sellest aru, mis see kirg sinu arvates täpselt on või olema peab. Seks on, rahulduse võid saada. Ok, aga ma ei saa Teemaalgataja jutust aru, mis see siis on, mida ta ootab. Kas soov on et mees rebiks värisevate kätega käigu pealt riideid puruks või mis see kirg täpsemalt on. Kirjelduse järgi mulle tundub küll, et mees pingutab ja üritab naise soovile vastu tulla, aga segaseks jääb ikkagi see, mis naisel puudu on. Kui öelda lihtsalt kirg ja säde, siis need on niisugused asjad, mis on peas kinni, ehk siis seda ei saa mees pakkuda kui naisel seda kire või sädeme alget mõtetes üldse pole. Suur osa seksist toimubki inimese peas, suguakt ongi sealjuures lihtsalt sooritus, sädemed ilma ajutegevuseta ei lenda.
Kõigepealt soovitan enda sisse vaadata ja oma mõtetes selgus saada. Ja täpselt see sõnadesse panna, mis sinus tekitaks kirge ja sädet. Võib-olla aitaks fantaasiat elavdada ja rohkem erutuda mõni rollimäng? Mingi muu koht seksimiseks, mitte harjumuspärane kodune voodi? Eelkõige tekib kirg siiski mõttemaailmas, seega sa peaksid fantaasiatega tegelema.
Sul polegi vaja aru saada mis see kirg on, ma ise tean täpselt mis see on aga minu mees seda pakkuda ei suuda.
Jaa, meil on üsna sama olukord. Kuna meil on väike laps, siis lahku minna oleks ka keeruline ja mees seda ei taha ka. Mina armastan teda ka, aga pigem mingil sõbra-tasandil või pereliikmena. Suhe oli kirglik vast esimesel aastal, peale lapse sündi seks peaaegu et puudub erinevatel põhjustel (väsimus, isu puudus, pole aega jne – seda siis mõlemalt poolt).
Kui vanad teie lapsed on,teemaalgataja?
olin sellises suhtes. lõpuks hakkas see kõik mulle enda vägistamisena tunduma. peale seksi nutsin patja, sest asi muutus lõpuks nii vastumeelseks.
abielu lõppes lahutusega, koos olime 18 aastat.
praegu elan juba viis astat üksi ja olen iga kell ennem üldse ilma seksita, kui sellises tuimas suhtes, kus partner ei suuda erutada. mehhaaniline rahuldus ei ole ikka see, selleks võin ma tõesti enda kätt või vibraatorit kasutada.
Mina olin ka sellises suhtes.
Kui seksi puudumine kõrvale jätta, oli mees ideaalne kaaslane ja isa. Ainult et kui füüsilist lähedust polnud juba paar aastat olnud (seksisime ehk kord mõne kuu jooksul), hakkas kaduma ka emotsionaalne lähedus. Elasime nagu kaks lapsi kasvatavat sõpra.
Enne lahkuminekut proovisime oma suhet ka lappida, aga mina pidin tunnistama, et oma mehe vastu mul selleks ajaks enam mingeid erutavaid tundeid polnud ning üritamisest hoolimata ei tekkinud ka.
Läksime lahku, muus osas saame jätkuvalt nagu sõbrad läbi, ainult koos enam ei ela.
Jommajooo ja mina otsin meest, suhet kus oleks vähe seksi. Minu arust mõtetu tegevus, kui kord mõne kuu jooksul teha siis on hea aga rohkem ma ei vaja.
Küsimus Sulle,teemaalgataja.
Millega Sa ise tegeled?Kas istud päevast-päeva lastega kodus,mees aga teeb karjääri ja laekub koju hilistel õhtutundidel?See on üks tegur mis näiteks mind naisena täiesti ära nüristas ja kõik soojad tunded minema pühkis. Kirge ega sellist suurt seksisoovi ei ole mul mehega aastaid.On aga lapsed kelle nimel pean pingutama,et suhet koos hoida kuidagigi toimivana.Tundsin end üsna väärtusetuna mingil ajahetkel. Nüüd on laps suurem-elu kergem,aga kirge ei ole paraku meie suhtesse tagasi tekkinud. Elame nagu rohkem sõbrad,magame lausa tihti eraldi tubades.Ühel hetkel ilmus minu ellu üks tuttav meesterahvas kellega olen aastaid meeletult head seksi ja lihtsalt ka lähedust nautinud. Tore ja hea inimene ka muul tasandil.See on suur viga ja veidi ka hinges kriibib,aga ilma ei kujutaks hästi enam ettegi.
Ei hakka Sulle seda muidugi soovitama,aga pahatihti nii läheb nii meeste,kui ka naiste puhul kui suhtes on puudujäägid.
Samuti aga on rusuv mõelda, et mu elus enam kirge ei tulegi, olen alles veidi üle kolmekümne ja võin naisena end maha kanda, sest ma ei usu, et meie suhtes enam seksuaalselt midagi palju paremaks muutuks. Oleme proovinud, seks läheb sagedasemaks, aga mitte kirglikumaks. Kui endale ja oma vajadustele mõtlen, ei tundu see “lihtsalt seksi pärast”, siis tundub jälle päris karm jättagi end heast suguelust ilma.
Kas sul käed on? Kas sa tead, kus sekspoed asuvad?
Muidugi saad sa ka hommelahku minna ja leida keskpärase mehe, aga samas ideaalse seksuaalpartneri..võibolla…kunagi…ehk…ükspäev…59 aastasena.
Sel aastal ei ole seksinud, eelmisel aastal vast korra või kaks oli, 20a koos. Alati mina algatan. Ei taha sellest isegi mitte rääkida.
Hea seksi asenduseks soovitatakse oma käsi ja sexshopi,vot see on tase!
Samuti aga on rusuv mõelda, et mu elus enam kirge ei tulegi, olen alles veidi üle kolmekümne ja võin naisena end maha kanda, sest ma ei usu, et meie suhtes enam seksuaalselt midagi palju paremaks muutuks. Oleme proovinud, seks läheb sagedasemaks, aga mitte kirglikumaks. Kui endale ja oma vajadustele mõtlen, ei tundu see “lihtsalt seksi pärast”, siis tundub jälle päris karm jättagi end heast suguelust ilma.
Kas sul käed on? Kas sa tead, kus sekspoed asuvad?
Muidugi saad sa ka hommelahku minna ja leida keskpärase mehe, aga samas ideaalse seksuaalpartneri..võibolla…kunagi…ehk…ükspäev…59 aastasena.
Ükski vibraator ei asenda teise inimese lähedust. Vastasel juhul võiksime kõik ju partneri asemel endale seksnuku võtta. Ma ise ka naudin enda rahuldamist, aga see ei asenda mitte mingil juhul teist inimest. Pärast seksi oled ikka täitsa üksi, mitte kellegi kaisus.
Ma ise ka naudin enda rahuldamist, aga see ei asenda mitte mingil juhul teist inimest.
Just nii. Ma ei tea, kuidas teistega, aga minu jaoks on sooloseks kõnelus oma kehaga ja see on hoopis teine asi kui seks armastatud mehega.
Ma ei saa sellest aru, mis see kirg sinu arvates täpselt on või olema peab. Seks on, rahulduse võid saada. Ok, aga ma ei saa Teemaalgataja jutust aru, mis see siis on, mida ta ootab. Kas soov on et mees rebiks värisevate kätega käigu pealt riideid puruks või mis see kirg täpsemalt on. Kirjelduse järgi mulle tundub küll, et mees pingutab ja üritab naise soovile vastu tulla, aga segaseks jääb ikkagi see, mis naisel puudu on. Kui öelda lihtsalt kirg ja säde, siis need on niisugused asjad, mis on peas kinni, ehk siis seda ei saa mees pakkuda kui naisel seda kire või sädeme alget mõtetes üldse pole. Suur osa seksist toimubki inimese peas, suguakt ongi sealjuures lihtsalt sooritus, sädemed ilma ajutegevuseta ei lenda.
Kõigepealt soovitan enda sisse vaadata ja oma mõtetes selgus saada. Ja täpselt see sõnadesse panna, mis sinus tekitaks kirge ja sädet. Võib-olla aitaks fantaasiat elavdada ja rohkem erutuda mõni rollimäng? Mingi muu koht seksimiseks, mitte harjumuspärane kodune voodi? Eelkõige tekib kirg siiski mõttemaailmas, seega sa peaksid fantaasiatega tegelema.
Sul polegi vaja aru saada mis see kirg on, ma ise tean täpselt mis see on aga minu mees seda pakkuda ei suuda.
Sul on vale perspektiiv. Mitte mees ei pea sulle kirge pakkuma vaid sina ise endale. kirg tuleb ikka inimese enda seest, mitte kellestki teisest. Kirg on puhas kehakeemia ja hormoonid. Sa litsalt ei suuda oma meest eam kirglikult vaadata/tunnetada. Pikaajalise suhte kirg ei ole mingi iseenesestmõistetav hormoonidemäng nagu suhte alguses vaid teadlik otsus ja “töö”, mis aitab kehal kireks vajalikke hormoone toota. Kui sa ise ega su mees omalt poolt seda tööd teha ei taha, siis kirg kaobki, sest hormoone enam ei tekki.
Aga mis konkreetsed teod need oleksid, mis sind erutaksid, teemaalgataja, kirge tekitaksid?
Mina võin öelda suvalises järjekorras, mis minu turn onid on:
* see, kui ta on eriti kannatlik, lõbus ja tore meie lastega, nt aitab õppida ja mürab ja seletab neile maailma asju;
* see, kui ta on seltskonnas (sõpradega istumisel vms) eriti vaimukas;
* see, kui ta märkab mind päeva jooksul, nt silitab möödaminnes kintsu või jõllitab häbematult dekolteed või tõmbab mu korraks enda vastu ja suudleb ja siis on asjalik edasi – aga mitte pidevalt (siis ahistaks), vaid just korraks, kergelt;
* see, kui oleme mõlemad välja puhanud;
* see, kui mul on vastav tsükliaeg (enamasti kohe peale päevi ja siis uuesti ovulatsioonieelne nädal) – mul mõjutab hormonaalne tasakaal tohutult seksuaalsust ja nt pille võttes, rase olles ja imetades oli olukord üsna mage;
* see, kui me pole pikalt teineteist näinud;
* see, kui ma olen vaadanud mingit head filmi, ei pea olema sugugi erootiline film sealjuures.
Oleme 15+ aastat abielus olnud.
olin sellises suhtes. lõpuks hakkas see kõik mulle enda vägistamisena tunduma. peale seksi nutsin patja, sest asi muutus lõpuks nii vastumeelseks.
abielu lõppes lahutusega, koos olime 18 aastat.
praegu elan juba viis astat üksi ja olen iga kell ennem üldse ilma seksita, kui sellises tuimas suhtes, kus partner ei suuda erutada. mehhaaniline rahuldus ei ole ikka see, selleks võin ma tõesti enda kätt või vibraatorit kasutada.
Jah, ka minule muutus seks nagu enesevägistamiseks ning samuti nutsin pärast patja. Siis aga juhtus nii, et kohtasin inimest, kelle vastu tundsin, et ta on mulle seksuaalselt atraktiivne. See pani mu mingid meeled liikuma. Hakkasin fantaseerima ja läbi selle avastasin enda kohta, et mis mulle meeldib, väiksed nüansid, ja suutsin need rakendada oma abielusse.
Niisiis usun täiesti siinseid neid soovitajaid, kes paluvad endaga tegeleda ja end tundma õppida, seksuaalselt.
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
