olin sellises suhtes. lõpuks hakkas see kõik mulle enda vägistamisena tunduma. peale seksi nutsin patja, sest asi muutus lõpuks nii vastumeelseks.
abielu lõppes lahutusega, koos olime 18 aastat.
praegu elan juba viis astat üksi ja olen iga kell ennem üldse ilma seksita, kui sellises tuimas suhtes, kus partner ei suuda erutada. mehhaaniline rahuldus ei ole ikka see, selleks võin ma tõesti enda kätt või vibraatorit kasutada.
Jah, ka minule muutus seks nagu enesevägistamiseks ning samuti nutsin pärast patja. Siis aga juhtus nii, et kohtasin inimest, kelle vastu tundsin, et ta on mulle seksuaalselt atraktiivne. See pani mu mingid meeled liikuma. Hakkasin fantaseerima ja läbi selle avastasin enda kohta, et mis mulle meeldib, väiksed nüansid, ja suutsin need rakendada oma abielusse.
Niisiis usun täiesti siinseid neid soovitajaid, kes paluvad endaga tegeleda ja end tundma õppida, seksuaalselt.
Kui ma tunnen end seksuaalselt päris hästi ja tean enda soove,siis abielu see päästa ei pruugi.
Kui ikka kallis kaasa ei taha naisele kunagi suuseksi teha,aga ise soovib seda küll tungivalt,siis juba see tapab minu jaoks kogu kire ja ma ei soovi temaga magada.Inimene on isekas ja arvestab voodis vaid enda soovidega,mina ei näe siin mingit asja paremaks muutmise võimalust.Lihtsalt tulebki leppida olukorraga,sest inimest ju vastumeelselt muuta ei saa,seda enam kui oled püüdnud selgitada ja pingutada.Kui ikka mees ei tee voodis grammigi neid asju mida sooviksid sh ka pisutki eelmängu,siis tuleb leida keegi kes on sinu soovidega arvestav ja naudib seda mida ta teeb.
Minuga juhtus nii ja ausaltöeldes ma olen õnnelik,et saan vahel ka midagi head kogeda,sh seda suurt kirge mida teemaalgataja otsib.Lahutama tormama ei pea,eks tuleb laste nimel asja kontrolli all hoida.
Räägin puhtalt enda kogemusest ja see ei pruugigi kogu teie eelneva jutuga kokku minna,lihtsalt mõtlemisaineks.