Teema: kas kellelgi kass veel tuleb “liiga palju” sülle

Haha, nagu minu kass. Midagi teha polegi.. mina lootsin, et ehk titeaja möödudes läheb üle. Nüüd on juba kolme aastane daamikene, aga endiselt elaks ja niheleks vaid süles. Mul poleks muidu selle vastu midagi, aga küüntega tatsub ka nii agressiivselt, et rikub pooled riided ära oma niitide välja tõmbamisega. Ja ta võiks süles eladagi, küllalt ei saa tal küll kunagi..

Mu leiukiisu ainult aelekski mu küljes. Hüljatud kodukasside värk. Mulle meeldib see väga 🙂

#3571282:

#3571268:

minu neljast kassist

Mehi siis üldse ei salli, et NELI kassi peab kodus olema?

Aga kassid on ju kallid .)

Suur etoloog (loomade käitumise uurija) Konrad Lorenz on öelnud, et loomaarmastuse määra näitab see, kui palju suudetakse taluda looma poolt põhjustatud ebamugavusi.
Äh krt jälle tuli käo alt, kuigi panin nime alt. Kitah olen.

Mul on 2 leidlast – üks võib öösel tulla rinna peale magama, arvad just, et oled luupainaja küüsis, kui sulle vuntsid näkku torgatakse  või siis õhtul teleka ees ronib rinna peale magama. Vahest meeldib pressida ennast padjale magama – et ärgates avastad, et magad kass peas. Selle kassi leidsime nii natuke alla 2 kuu vanuselt, hästi pisike.

Teine, kes väga noorukese kassina lihtsalt meid endale pereks valis, ilmudes meile ukse taha ja siia ka elama jäi, armastab seltskonda, vahest tabab tohutu soov sügamise järgi, siis kratsid, paitab ja siis taandub, lemmik koht on magada teleka ees, väiksena magas teleka peal – käpp ja saba rippu ekraani ees. Nüüd on paksuks läinud ja ei mahu õnneks.

Minu kassil on see hommikurutiiniks – mu süles veidi mõnuleda.

Seni, kuni ma hommikueinet valmistan, käib ta tiiru oma õueringil. Kui mul on söödud ja nõudki pestud, olen kohviga kolinud arvuti taha (läpakas paikneb  laua peal e. istun selle taga sirgeselgselt). Siis on karvapall ka juba akna taga võimlemas ja sisselaskmist soovimas. Sööb seejärel solidaarsusest 3 krõbuskit, mõni lonks vett peale ja juba ta vudibki minu juurde ning nõuab süllesaamist.

Mul on siis veel tavaliselt pehme hommikumantel üll – nii on ka kaitse küünte vastu olemas 🙂    Ja temal mõnus küljealune.

Kurrub ja nurrub ning saab nõnda oma päeva esimesed hellused kätte. Endalegi mõnus & stressivaba algus päevale! Seega rõõm teineteisest on vastastikune 🙂

#3571417:

kui kass sulle sülle ei tule, siis ei pea ta sind enda peremeheks.

Ükski kass ei pea ühtki inimest peremehks. Paremal juhul teenindvaks personaliks.

Minu kass hiljuti üllatas mind. Ta magab sageli minu voodis, mu pea kõrval, oma pesakese sees. Kord tõmbas ta õrnalt käpaga mu kätt. Tõmbas enda poole, just kui paludes, et teeksin talle pai. Arvasin, et see oli juhuslik. Aga mõni aeg hiljem kordus sama – kui tal oli pai isu, siis tõmbas käpaga mu kätt. Olen näinud, et koerad mõnikord niimoodi teevad, aga seda ei teadnud, et ka kassid niimoodi oskavad. Igal juhul armas.

Algul, kui ta meile tuli, siis ta ei armastanud üldse süles olla. Nüüd, viimased aastad otsib lähedust. Aga ei tule sülle, vaid ronib mulle rinna peale, kui pikutan. Millegipärast teiste pereliikmetega niimoodi ei tee.

Ühel mu tuttaval oskab kass asju ära tuua. Nagu koer. Viskad midagi, ja kass jookseb järele ja toob ära.

Mul jookseb ka kass ukse peale vastu igale koju saabuvale pereliikmele. Ja siis, kui viimane pereliige on laekunud, hakkab suurest õnnest kepsutama, et kõik on kodus. Mõnikord lidub nagu koer toast tuppa, teeb kaapekaid ja hüppeid 😀 Sellega siis väljendab suurt rõõmu, et kõõik on turvaliselt koju jõudnud.

Kord olime me lastega kodust ära ja mees oli kassiga mitu päeva üksinda kodus. Kas oli nagu hull käitunud. Ulgus ja kräunus laste toas öö otsa.

Mul on kass, kes sülle ei tule vabatahtlikult iial. Aga samal ajal hoiab ta kogu aeg mu ligi. Kui ma istun diivanil, siis on ta diivani seljatoel vastu mind surutud. Kui istun oma töö laua taga, on ta aknalaual, kohe mu kõrval. Ja kui ma magama lähen, siis üsna varsti on kass ka kohal. Teatab oma tulekust kõva kurriga, hüppab mu voodisse, miilustab veidi mu pead, siis miilustab mu väljasirutatud kätt (ma ise olen külili, käsi välja sirutatud, peopesa ülespoole), siis sätib põse mu peopesale paika ja viskab ennast räntsti pikali, nii et mu peopesa jääb ta põse alla padjaks. Ja hakkab kõva häälega nurruma 🙂

Meie sinine venelane tahab ka süles või kaisus aeleda ikka mitu-mitu tundi päevas, kui oleme päev otsa kodus, siis nii 5-6-7 tundi on ta kindlasti mingitpidi minu külge kleepunud. Mul midagi selle vastu muidugi ei ole, mõnus soe pehmik.

#3572449:

Need, kes on hädas, et kass küünistab sülle tulles võiksid kassile muretseda mingi eseme, mida kass saaks puhtalt küünistamiseks kasutada. Mul oli selleks vana kushett-voodi ots. Kass käis ja küünistas seda kui isu tuli ja mind ei küünistanud kunagi.

Meil keldris/tänaval elanud kassi poeg ja kraapimisese selle vastu ei aita. Meil lausa palgist seinajupp, mis on tema poolt pidevas kasutuses kraapimispuu ja mis on ka ronimispuu. Samas  mõnuledes unustab ta justkui kontrolli  oma küünte üle või justkui tekkib tal tunne, et tuleb  kindlustada kinnihoidmine.  Aitab ikka paksem kiht enda ja kassi vahel. Ja ma pole veel kordagi näinud, et seda kraapimispuud (seina) näksaks paisaamise eesmärgil, mida ta minu kerge näksamisega teeb. Või käpaga oma solvumist  selle peale välja elab. Ikka meile, et vähe tegid pai või tulid liiga lähedale, kui tema ei soovinud vms .
Meie kassil on ka seda küljeall või süles oleku soovi päris palju.  Küll on ta mingil määral kohaldunud meie tempodega ja teab, millal tõesti tuleb leppida kiirete ja mõnede paidega ja millal on lootust sülle ja rohkem paisid saada ning neid paitegijaid on rohkem, kui üks.

* öösiti magab alati kellegi juures (kui seda ei lubaks, siis ilmselt oleks meie ärkveloleku ajal väljakannatamatum “kleepumine”)

* lapsel on pisikesest saati vajadus nö pikutades/vedeldes ärgata ja kass õppis kiirelt ära, et siis saab alati kaisus olla ja lõputult paisid.

*  mina armastan õhtuti diivanil vedeleda ja siis saab samamoodi alati paisid. Mehest piisab ainult külje all olemiseks va kui meid lapsega rohkem kui päeva kodus ei ole, siis läheb küsib õhtul temalt siiki ka paid.

* peale tööpäeva sätib end ka ligidusse ning tunnetab ära, kas on kiire (kohe jälle toimetama või töine laua taga istumine  – lapsel kool, mul töö) või  mitte. Kui puhkehetk, siis poeb kasvõi kõige kitsamast praost sülle ja/või arvutiekraani, lauamängu jne ette, et  märgataks, et tegelikult on ju elusolendile pai tegemise aeg. Saab mingi koguse paid kätte ja laseb siis jälle teistel muuga tegeleda ja piirdub küljeall lebamisega.

Eelmine kass ronis tihti sülle. Praegune poolmetsik kass jälestab süllevõtmist ja isegi kardab seda. Kõige viimane leidlaps on 5-kuune ja tema küll magab aeg-ajalt süles.

Aga voodis minu kõrval magavad nad mõlemad.