Küsimus siis pealkirjas. Mul on teine laps tulemas ja mõtlen sel korral hälli või hälli funktsiooniga võreka osta. Peamine magamine on beebil öösel ikka kaisus nagu esimese lapse puhul. Esimese lapse puhul oli lihtsalt magamasaamine väga raske. Kussutasisin viis kuus järjest süles magama, sest midagi ei aidanud. Sel korral mõtlen, et ehk oleks hällist kasu. Seda enam, et kuna lapsi nüüd kaks, peab ka isa beebi mugavalt magama saama (ilma tisside ja muude ema privileegideta) 😀
Esileht › Beebi ja mitmikud › Kas kellegi on hällist kasu ka olnud?
Teema: Kas kellegi on hällist kasu ka olnud?
Mina tegin teisele lapsele 3nädalaselt unekooli, sest tema magamapanek kestis ka 2h igas asendis ja 2aastane vajas samal ajal tähelepanu, unekooli vajadusest sain aru, kui mees oli läheduses ja ma ei saanud üht last 2h süles/kaisus hoida. Kohe esimesel õhtul uinus ta 2h asemel 1h-ga, hiljem selgusku, et talle ei meeldinudki süles pikali olla mitte kunagi ja kaisus olemine ajas teda elevusse ????
Meil oli ratastel voodi ja vahel öösiti küll just teisega sõidutasime kohapeal edasi-tagasi – jälle, kuna süles pikali ei tahtnud olla, hakkas kohe väänlema ja silda tegema. Siis oli küll hea, et rattad olid (esimesega polnud vahet, ta uinus alati hästi)
Minul on. Esimesed 3 last olid kõik hällis(kes kauem kes lühemat aega…min 6k ja max 9k kuni püsti ajamiseni), kaksikutel olid hällifunktsiooniga st kiigutstavad voodid.
Minu elu tegi kergemaks. Süles kussutamise asemel on kergem hälli liigutada, eriti 2 väikese lapse puhul.
Kui minu beebil oli 3-4 kuu vanusena selline periood, kus ta muudmoodi ei jäänud magama kui kiigutades, siis istusin diivanile teleka ette/käsitööd tegema, laps vankrisse ja kiigutasin jalaga edasi-tagasi vankrit. See ajas asja ära (olen isegi näinud müügil sellist “kiigutajat”). Seda võis muidugi teha ainult seni, kui hakkas end istuma kangutama, siis jätsin päeva pealt ära.
Mina tegin teisele lapsele 3nädalaselt unekooli, sest tema magamapanek kestis ka 2h igas asendis ja 2aastane vajas samal ajal tähelepanu, unekooli vajadusest sain aru, kui mees oli läheduses ja ma ei saanud üht last 2h süles/kaisus hoida. Kohe esimesel õhtul uinus ta 2h asemel 1h-ga, hiljem selgusku, et talle ei meeldinudki süles pikali olla mitte kunagi ja kaisus olemine ajas teda elevusse ????
Meil oli ratastel voodi ja vahel öösiti küll just teisega sõidutasime kohapeal edasi-tagasi – jälle, kuna süles pikali ei tahtnud olla, hakkas kohe väänlema ja silda tegema. Siis oli küll hea, et rattad olid (esimesega polnud vahet, ta uinus alati hästi)
Kolmenädalasele imikule unekool? Tõsiselt? Ta on ju alles siia ilma sündinud. Kuidas saab küll kolme nädalaga jõuda sellise otsuseni – nii pisikest last ja tema vajadusi pole sa jõudnud veel tundmagi õppida. Palun, emad, ärge seda meetodit küll kasutage. See tundub küll toimuv meetod, sest laps jääb ju magama, kuid tegelikult annavad nad hülgamistundest kurnatuna lihtsalt alla.
kuskilt ei loe ju välja, et ema-isa läksid teise tuppa ja jätsid lapse mitmeks tunniks karjuma. mina ei näe selles midagi halba, kui proovitakse laps harjutada voodis, mitte süles magama. pealegi voib see olla ohtlik. samas toas on vähem äkksurma juhtusid, aga samas voodis rohkem. parim on beebi voodi ema voodi k6rval, aga siis on ju ka laps emaga kontaktis, kui nutab, ja ema lohutab, kuigi ei hoia pidevalt süles.
last saab ju m6nikord lohutada ka s6nade, silituste, laulu ja kohaloluga.
kirjutaja ütles ka, et tegelikult oli uni lapsele voodis kosutavamgi, sest süles olles oli rahutu. mul täpselt sama lugu, et laps alles siis hakkas magama, kui magas oma voodis.
ta uinus ja magas vaid k6hu peal kuid ja kuid, ja iga kord koige kauem poole tunni kaupa, ja mina olin täiesti magamata ja kurnatud – eks nagu k6ik vastsündinud lapse emad – ja kui saaksin uuesti teha, oleksin varem harjutanud tema voodis uinuma, mitte minu peal. teise lapsega on justnimelt plaanis teisiti proovida, et kuskil 3-kuuselt hakkaks proovima tekitada seost uni-voodi. ehk on unekool sellises kontekstis lihtsalt liiga suur s6na.
kuskilt ei loe ju välja, et ema-isa läksid teise tuppa ja jätsid lapse mitmeks tunniks karjuma. mina ei näe selles midagi halba, kui proovitakse laps harjutada voodis, mitte süles magama. pealegi voib see olla ohtlik. samas toas on vähem äkksurma juhtusid, aga samas voodis rohkem. parim on beebi voodi ema voodi k6rval, aga siis on ju ka laps emaga kontaktis, kui nutab, ja ema lohutab, kuigi ei hoia pidevalt süles.
last saab ju m6nikord lohutada ka s6nade, silituste, laulu ja kohaloluga.
kirjutaja ütles ka, et tegelikult oli uni lapsele voodis kosutavamgi, sest süles olles oli rahutu. mul täpselt sama lugu, et laps alles siis hakkas magama, kui magas oma voodis.
ta uinus ja magas vaid k6hu peal kuid ja kuid, ja iga kord koige kauem poole tunni kaupa, ja mina olin täiesti magamata ja kurnatud – eks nagu k6ik vastsündinud lapse emad – ja kui saaksin uuesti teha, oleksin varem harjutanud tema voodis uinuma, mitte minu peal. teise lapsega on justnimelt plaanis teisiti proovida, et kuskil 3-kuuselt hakkaks proovima tekitada seost uni-voodi. ehk on unekool sellises kontekstis lihtsalt liiga suur s6na.
Ma loodan ka, et see polnud lapse üksinda järmine.
Esileht › Beebi ja mitmikud › Kas kellegi on hällist kasu ka olnud?
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.