jah, lasin.
17aastaselt tuli poeg keemiliste jutuga koju aasta tagasi. pidin esialgu pikali kukkuma. mõtlesin, et ikka väga imelik. rääkis, et sõber tegi. mõtlesin, et ikka kummaline, pole kunagi ühelgi mehel lokke näinud (no keemilisi).
peale seda läksin tänavale ja hakkasin palju selliseid poisse tähele panema, kellel keemilised.
no oleneb lapse vanusest. aga õnneks on see kergem kui nt tätokad vms, mida ära ei saa.
praegu meil siis aasta lokilist poissi ja siiani teeb. noh, olen harjunud. ja tglt ka, paljudel on.
ei hüppa just õnnest lakke, kuid nii suurt inimest sellise asjaga pole mõtet väga ümber ka rääkida. las teeb, siis näeb, kuidas talle sobib… ise otsustab.