Kujutle, et keegi tuleb sulle tänaval vastu ja teatab, et kuule, tegelikult on muru hoopis sinine. Jah, sa oled enne ka kuulnud, et on olemas sellised inimesed, kes seda värvi siniseks peavad, aga kuna kogu sinu tutvusringkond, perekond, kõik sinu jaoks autoriteetsed isikud, peavad seda värvi roheliseks, siis see ütleja on lihtsalt imelik. Kõige paremal juhul kinnitad, et jajah, on küll sinine, et temast kiiremini lahti saada. Nüüd kujuta ette, et jutt ei käi murust vaid millestki, mis on oluline osa sellest, kuidas sina ennast määratled, sinu identiteedist. Näiteks sulle on lapsest peale räägitud, et sa oled hästi musikaalne. Ja siis tuleb keegi ütlema, et sa ei pea üldse viisi. No ei ole ju võimalik, et sa võtaks selle info vastu ja hakkaks kaaluma, et äkki on ütlejal õigus ja sina oled kogu oma elu valesti uskunud.