Esileht Koolilaps Kas kellelgi on õnnestunud laps nutisõltuvusest vabastada?

Näitan 11 postitust - vahemik 1 kuni 11 (kokku 11 )

Teema: Kas kellelgi on õnnestunud laps nutisõltuvusest vabastada?

Postitas:
Kägu

Meil ei ole selles mõttes sõltuvus, et laps ei suudaks ilma mängudeta elada, mängiks öösiti vmt. Ta ei ole igapäevane mängija. Küll aga märkan ma, et tema mõtted on üha rohkem ja rohkem kuskil virtuaalmaailmas. Kui küsin, millest ta mõtleb, siis tavaliselt on selleks mingi situatsioon mängust või mõni hüve, mille poole ta seal püüdleb.
Kas kellelgi on päriselt õnnestunud lõpetada nutisõltuvus?

+3
-5
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

mul üks noor sugulane, ta nüüd 25+, kõik koolid lõpetanud, päris heal ametil, korralik kinnisvara soetatud jne.
olematu perekondlik tugi, hädaga läbilohistatud põhikool, lõputult arvutis mängimist.
tubliks hakkas tasapisi – kõigepealt üks kutsekas, siis amet (mitte kutsetka erialal), siis selle ametiga seotud alale kõrgkooli jne.
kunagi mängis ööd-päevad läbi arvutimänge. kuna kellelgi polnud jõudu teda ohjata ja isegi mitte näägutada, siis saigi sellist eluviisi harrastada. küsisin, et kuidas “välja said” ja vastas, et lihtsalt ei jaksanud enam mängida 🙂

aga ma tean, see ei lähe kahjuks alati nii hästi.

+3
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Mis siin miinustada on? Palju temavanuseid lapsi mängib tohutult. Minu omal on ikka piirid ka. Mind lihtsalt väga häirib, et mõeldakse ainult mängust ja kui ka see mäng on kodus nt kuuks ajaks ära pandud, siis sõpradega kogunetakse ikka parki ja istutakse ninapidi kellegi telefonis ja ikka kogu jutt käib ühe või teise mängu ümber. Saavad omavahel kokku, käib jutt ainult levelitest ja mängust. Kas sellest on võimalik vabaneda?
On keegi vabanenud?

+3
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt

Postitas:
leeni

Kui vanast lapsest jutt?

Minu vanema lapse vabastas gümnaasium mängusõltuvusest. Elu läks lihtsalt nii huvitavaks ja tempokaks, et polnud enam aega igapäevaselt mängida. Siis langes teise äärmusesse ja pidime seltsielule pidureid tõmbama hakkama. Kõige hullem aeg oli 8.-9. klass. Praegu mängib ka, aga vahetevahel.

Teine laps on 8. klassis ja tema mängib ka nüüd selgelt liiga palju. No vaatame. Katsume niipalju teda ohjata, et “kohustuslik” programm tehtud saaks.

Lapse loomusest sõltub ka ilsmelt, vanem laps on thutu ekstravert ja vajab seltskonda, tema puhul oli suht loomulik arvutist välja tulemine. Teine laps on intravertsem jakipub fantaasiamaailmades rohkem kinni olema, nii et ma ei tea tegelikult, kuidas temaga läheb.

+5
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kui vanast lapsest jutt?

Minu vanema lapse vabastas gümnaasium mängusõltuvusest. Elu läks lihtsalt nii huvitavaks ja tempokaks, et polnud enam aega igapäevaselt mängida. Siis langes teise äärmusesse ja pidime seltsielule pidureid tõmbama hakkama. Kõige hullem aeg oli 8.-9. klass. Praegu mängib ka, aga vahetevahel.

Teine laps on 8. klassis ja tema mängib ka nüüd selgelt liiga palju. No vaatame. Katsume niipalju teda ohjata, et “kohustuslik” programm tehtud saaks.

Lapse loomusest sõltub ka ilsmelt, vanem laps on thutu ekstravert ja vajab seltskonda, tema puhul oli suht loomulik arvutist välja tulemine. Teine laps on intravertsem jakipub fantaasiamaailmades rohkem kinni olema, nii et ma ei tea tegelikult, kuidas temaga läheb.

Aitäh! Kas ja kui palju õppimine kannatas?

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Mis siin miinustada on?

Sa ei saa nüüd küll dikteerida kes kuidas hindab.
Mina miinustasin:
1) esimene lause ehk eitamine
2) kust selline sõltuvus on alguse saanud
3) seesama “miks mu jutt teile ei meeldi” ehk virtuaalne noomimine

+1
-6
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Mis siin miinustada on?

Sa ei saa nüüd küll dikteerida kes kuidas hindab.

Mina miinustasin:

1) esimene lause ehk eitamine

2) kust selline sõltuvus on alguse saanud

3) seesama “miks mu jutt teile ei meeldi” ehk virtuaalne noomimine

See oli retooriline küsimus, mis ei nõudnud vastust.
Ma tõesti palun mitte sõna võtta siin teemas neil, kel pole sellega asja.

Nutisõltuvus puudutab väga paljusid lapsi tänapäeva maailmas. Perekooli emadel seda probleemi loomulikult pole ja oi kui häbi, kui keegi selle kohta teema teeb.

Loomulikult ma tean, kust need asjad alguse said. Vaikselt ja märkamatult.

Mõttetu on lugeda teemat kui sealt ei tule asjalikku teemakohast tagasisidet.

+2
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Mis siin miinustada on?

Sa ei saa nüüd küll dikteerida kes kuidas hindab.

Mina miinustasin:

1) esimene lause ehk eitamine

2) kust selline sõltuvus on alguse saanud

3) seesama “miks mu jutt teile ei meeldi” ehk virtuaalne noomimine

See oli retooriline küsimus, mis ei nõudnud vastust.

Ma tõesti palun mitte sõna võtta siin teemas neil, kel pole sellega asja.

Nutisõltuvus puudutab väga paljusid lapsi tänapäeva maailmas. Perekooli emadel seda probleemi loomulikult pole ja oi kui häbi, kui keegi selle kohta teema teeb.

Loomulikult ma tean, kust need asjad alguse said. Vaikselt ja märkamatult.

Mõttetu on lugeda teemat kui sealt ei tule asjalikku teemakohast tagasisidet.

Jälle üks noomimine. Ma ei imesta, et laps sellise suhtlusviisi eest mängude maailma põgeneb. Kui kriitikat ei kannata, milleks siis siia teema teha? Otsi abi!

0
-5
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Mis siin miinustada on?

Sa ei saa nüüd küll dikteerida kes kuidas hindab.

Mina miinustasin:

1) esimene lause ehk eitamine

2) kust selline sõltuvus on alguse saanud

3) seesama “miks mu jutt teile ei meeldi” ehk virtuaalne noomimine

See oli retooriline küsimus, mis ei nõudnud vastust.

Ma tõesti palun mitte sõna võtta siin teemas neil, kel pole sellega asja.

Nutisõltuvus puudutab väga paljusid lapsi tänapäeva maailmas. Perekooli emadel seda probleemi loomulikult pole ja oi kui häbi, kui keegi selle kohta teema teeb.

Loomulikult ma tean, kust need asjad alguse said. Vaikselt ja märkamatult.

Mõttetu on lugeda teemat kui sealt ei tule asjalikku teemakohast tagasisidet.

Jälle üks noomimine. Ma ei imesta, et laps sellise suhtlusviisi eest mängude maailma põgeneb. Kui kriitikat ei kannata, milleks siis siia teema teha? Otsi abi!

Ma ju küsin teiste kogemusi… päriselust… need on mulle olulised. Milleks sekkuda, kui neid kogemusi ei ole. Vajalikud netilehed ja Youtube videod leian ise ka üles.

+3
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Ükski sõltuvus ei teki üle öö, seega olen silma peal hoidnud kogu aeg. Heaks vahelduseks on meil nutivaba maakodu, seal ei ole wifit. Aga on jalgrattad, korvivõrk, kiiged, meri ja raamatud.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Päris vabastada ekraanidest ei plaanigi, sest kuulen ( veel ja natuke) ka, kus ja millega tegelevad osaliselt need klassikaaslased (kooli-), kes ekraani asemel kodust väljaspool rohkem tegevusi otsivad (mitte trennis, vaid lihtsalt ise väljas “lõbustusi”), siis eelistan, et laps kõiki neid asju kaasa ei teeks. Õnneks meil siiski ei ole mõttes ka ainult mängud.
Et ainult ekraanis ei oleks, siis olen võtnud eesmärgiks nii pikalt kui võimalik (alates siis väikelapse east) suunata ka teistesse tegevustesse ja olla ka ise nö kõrval seltskonnana ehk tegelikult on meil veel suur roll nö ennetavatel tegevustel. Ja ühel hetkel siis juba loodan, et tekivad muud huvid (täiskasvauiga tuleb paratamatult ühel hetkel) ja mõistlikumas võtmes.
* õnneks praegu veel pole päris ära kadunud kõik koostegevused ja on jäänud koostegevusest ka ideed üksi midagi teha, kui ekraanis ei ole. Nö välised igasugused liikumis- ja tegutsemisvariandid koos või üksi, kaardi- jms (suuremad) lauamängud, endiselt (veel) sobib talle ka vanematega vestelda, arutleda muusika ja muudel päevakajalistel teemadel.
* huvitub ka ajaloost/teadusest ning ekraanis olles tihti täiendab end ning on leidnud ka sarnase sõbra, kellega siis arutlevad ka muudel teemadel, kui ainult mängud ja levelid. On ka seda ja kahjuks kriisiaja piirangud on lükanud ka rohkem mängudes aega veetma, aga sellest “võõrutamiseks” läheb siis, kui saab vabamalt välisemaid ja muid tegevusi harrastada (ujumine sees, väljas, ronimisvõimalused, trikitamised, lauatennis, piljard jne).
* käis siimaani ka endale huvipakkuvas trennis ning õnneks on tekkinud ka enesedistsipliin, et ka üksi ja kellegi kontrollita nö teeb sporti ja liigutab.

Õppimine pole kannatanud (ja öö läbi ekraanis ei ole), aga meil on algusest peale olnud jutt, et õppimine on tema kohus ning kohustused täidetakse enne lõbu ning arvutimängud on pigem privileeg peale kohustuste täimist ning vajadusel väheneb/kaob karistuseks see privileeg.

Kui on liialt vajunud ekraani, siis jah kõige paremini aitab nö kaasata/meelitada pikemaks ajaks täiesti ekraanivabasse keskkonda ja leida vähegi tema jaoks huvipakkuv muu tegevus ning siis alguses kasvõi nö “võõrutusnähtude” pärast ise aktiivselt kaasa lüüa. Meil on vanavanemate juures kodust eemal nö päästev aiamaa, kus siis suvisel (puhkuse) ajal kolmveerand päevast veedame (söögid kaasas) ning seal siis tuleb endale ekraanivaba tegevus leida (kui igav, siis mõne töö leiame ikka, aga tavaliselt leiab siis kohe ise midagi meelepärasemat).

+2
0
Please wait...

Näitan 11 postitust - vahemik 1 kuni 11 (kokku 11 )


Esileht Koolilaps Kas kellelgi on õnnestunud laps nutisõltuvusest vabastada?