Teema: Kas kellelgi veel arad 3aastased kodus:)

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Ma usun et ta on liiga vähe teiste lastega koos aega veetnud.Kui ta näiteks aastakese käiks igap’ev lasteaias(no näiteks kella kaheni) siis muutuks ta kindlasti sotsiaalsemaks ja ei pilliks iga asja peale.Samas vôibolla öäheb see aja möödudes paremaks.Aga ära muretse,see kui laps on hyperaktiivne ja muudkui kolgiks teisi lapsi on veel jubedam!:)[/tsitaat]

Ta käibki juba 6 kuud lasteaias, aga see on õudne maadlemine, sest kõik käib läbi kisa ja karjumise. Ta kohe üldse ei taha seal olla. Terve aja hommikust õhtuni kas nutab või siis lihtsalt joriseb. Ei taha ta teistega mängida ja koguaeg on emme-issi koju jutt.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]No aga miks peab siis oma lapse kohta kohe halvasti ütlema, et \”kohutav iseloom\” ja nii. Kas sa toetad ka kuidagi tema enesekindlust või ainult tõrjud teda eemale, mistõttu ta muutub veel enesekindlusetumaks ja \”kohutavamaks\”?

Mul endal on üks kaksikutest selline, kes oleks koguaeg kodus, kui saaks. Vaid õega on nõus lasteaias olema, üksi mitte mingil juhul. On ka hästi kangust täis, samas väga kergesti solvuv. Ta lihtsalt on selline, mis teha. [/tsitaat]

Tegelikult ei ole nii, nagu sa arvad. Väike on mulle kolmas laps ja meie pesamuna, kes on saanud nii minu kui minu mehe poolt võibolla liigagi palju hellitust ja tähelepanu. Meie mehega ei ole enam kõige nooremad-no ikka üle neljakümne:) Kaugel kohe sellest, et öelda, et me tõrjume last. Kuna erinev väga eelmistest, siis nagu mures olemegi. Kuigi jah, tütar, kes nüüdseks juba üle 20, oli tõesti temaga sarnane-selline vaikne ja arglik. Nüüd aga on suur ja iseseisev. Ilmselt on kõik mööduv.