Teema: Kas kogute lapsele raha?

#3986295:

#3985920:

#3985686:

#3985645:

Olen mõlemale lapsele ostnud korteri, vesimesele juba raseduse ajal, teisele kui ta oli kolmene. Kui ma poleks säästnud ja kogunud, poleks mul olnud nende korterite jaoks raha. Nüüd jälle kogun. Osa sööb inflatsioon ära aga enamus jääb alles. Kui ei koguks, ei jääks midagi alles.

No sul pidi siis juba mitusada tuhat eurot olema kogutud, et need 2 korterit osta (odav 1-toaline Tallinnas maksab 100 000). Järgnevad 18 aastat siis seal üürilised sees?

Jah ja jah. Ja mis siis.

Ja minu meelest pole eriti terav ettevõtmine, kui ostsidki lastele tulevikuks need korterid.

Syndides ostsid vbl uued korterid, 18 aasta pärast on need vanad amortiseerunud korterid suht vanades majades. Eriti kui kogu aeg yyrilised sees trööbanud. Ja kui juba ostes olid vanad, siis 18 aasta pärast ikka täisvanavara.

Noored tahavad tänapäeval uusarendusi.

Ma ei saa aru, miks kõik toonitavad seda “ostsin lapsele raseduse ajal juba korteri, kogun tema kontole, tegin talle kasvukonto jne”.

Milleks see vajalik on?

Investeerin iseendana. Ostan erinevat kinnisvara, aktsiaid jne. Miks ma peaks paralleelset tekitama mingid laste kontod, kuhu 50.-euro kaupa kannan ja seal siis neid misiganes tehinguid eraldi teen? Milleks?

Miks ei voi ma vara kasvatada iseendana ühes tükis? Miks ma pean iga kuu kuhugi “lapse kontole” midagi ära kandma?

Seetõttu ma ei saa aru, millest te räägite.

Miks peab aastasel lasel olema oma konto, kuhu vanemad raha tilgutavad? Miks ma ei Voi kasvatada raha iseenda kontodel? Täiskasvanuikka joudes maksan ta koolid ja sissemaksud ju niikuinii.

Lastele on näiteks kasvukonto tasuta, täiskasvanule on seal alates teisest aastast 1% haldustasu.

Aga kõik teevadki muidugi nii, nagu ise soovivad. Keegi pole öelnud, et lapsele kogumiseks või investeerimiseks peab seda lapse nimel tegema. Investeeri enda nimel, sa võid seda teha.

Kui pead 2004 aasta maju amortiseerunuteks, õnn kaasa.

No 2004 maja uusarendusega ikka võrrelda ei anna. Ostsin ise just ühe sellise korteri…laminaat läbi, akna ukse tihendid läbi, siseuksed läbi, vannitoa plaatidest ei hakka rääkimagi. Kommunikatsioone pole veetud jne. Rahaliselt erilist vahet pole kas remondid 2004 korterit või paneelikat.

Seda, et noored inimesed ainult uusarendustes elaks…rikkad noored siis, ei tea mis ametitel piisavalt teenib, et 3000+ €/m² lubada saaks.

Minul on kolm last väikese vahega sünnitatud. Kõik kolm lähevad peaaegu korraga ilmselt ülikooli, kus neil on ühikatuba vaja üürida, toit ja söök osta. Minu keskmise palga juures seda korraga finantseeridaon raske. Seega ja, olen kogunud praeguseks kõigile kolmele lapsele 10000 euri ja mõned aastad on veel minna. Investeerinud ei ole kuna minu kogenematuse ja ajapuuduse puhul kaotaksin seal tõenäoliselt sama palju kui inflatsioon praegu ära sööb.

Meie pere on investeerinud ka autodesse. Meil on 2 uunikum Porschet. Aga ma ei kujutaks elusees ette, et mu mees kuskil kanade foorumis sellest juttu teeks. Mees käib ikka meeste foorumites ja ka mitte eesmärgiga eputada.

#3995513:

#3995500:

Meie pere on investeerinud ka autodesse. Meil on 2 uunikum Porschet. Aga ma ei kujutaks elusees ette, et mu mees kuskil kanade foorumis sellest juttu teeks. Mees käib ikka meeste foorumites ja ka mitte eesmärgiga eputada.

No tundubki sinu mees ju olema.

Tobe

#3986372:

Kui asi on lapse nimel, saab laps selle ühel päeval endale. Kui asi on vanema nimel ja vanemaga midagi juhtub, saab laps seda parimal juhul jagama hakata kellegagi.

Kelle teise, kui õdede- vendade või oma isaga nad siis seda jagama peavad? Ok, kärgpere puhul on võibolla probleem olemas aga kui on sama pere lapsed, siis niikuinii ju jagatakse kõigile lastele võrdselt.

Pikalt kõhklesin, aga tegin lõpuks sel aastal mõlemale lapsele kasvukontod. Investeerin väikeste võrdsete summadena. Valisin erinevad fondid, et saaks huvi pärast võrrelda.

Selline “kogumine” meid ei koorma, samas selline kooliraha, et saavad lõpuks ise otsustada, mida sellega teha.

Meie tegime lapsele peale tema sündi nn “hariduskindlustuse”. See oli nagu mingi kogumiskindlustus, mis omakorda oli seotud vanemate eludega. A’la kui meiega midagi peaks juhtuma enne lapse täisealiseks saamist, siis kindlustus katab peale põhihariduse omandamist tema hariduskulud teatud ulatuses ja ühtlasi maksab talle toitjakaotuspensioni kuni lapse täisealiseks saamiseni.

Tegime selle kindlustuse 2001. aastal. Õnneks meie kui lapsevanematega lapse täisealiseks kasvamise perioodil midagi ei juhtunud ja kui ta sai 18, sai ta kätte päris korraliku summa. See oli talle päris kena üllatus, sest me olime suutnud seda fakti, et talle kuskil raha koguneb, tema eest salajas hoida.

Peale gümnaasiumi lõppu läks ta Tartusse ülikooli ja see summa sai talle siis nagu toetuseks või nii. Me ei andnud rahaga mingisugust juhist kaasa, et see oleks korteri sissemaksuks või auto ostmiseks või et oleks pidanud kuskile investeerima vms. Ise pidi otsustama, tema raha.
Muidugi toetame me teda ülikooli perioodil veel lisaks (maksame korteriüüri ja elamiskulud), aga see kindlustuseraha on tal nö. lisaks.

Minu teada on see tal see kindlustusraha suures osas veel alles. tean, et ta ostis hiljuti mõned aktsiad ja paar korda on sealt omale reisiraha ka näpistanud, aga koroonapiirangute tõttu pole neid reise nii palju ka ette tulnud, et ta reisikuludeks väga palju raha oleks vajanud.

Suuremale lapsele tegime swedi koolifondi ja hoiusekonto. See oli vahetult enne euro tulekut. Laps oli siis 2a.
Hoiusekonto summat ei teagi, sellega oli nii, et kuna see lapse nimel siis saab ainult pangast uurida seda. Koolifondi konto on mehe swedi kontol näha aga ei tea sedagi kui palju seal on.
Enam me Eestis ei ela ja kasutame teisi pankasid aga igakuiselt sinna kontodele raha laekub.