Ma arvan, et igaühele oma, see on ju mõttetu vaidlus.
Minul on lapsed suured ja mind absoluutselt ei argumenteeri see “lapsed saavad õues mängida” 🙂
Minu arvates on kinnisvarapüramiidi tipus ikkagi see luksus, kui sul on hea korter ja maamaja max tunnise autosõidu kaugusel. Siis on võimalik nö tarbida kõike, mis kodul pakkuda on võimalik. Sellised valikuvõimalused annavad tõelise heaolutunde.
Kõik kurtjad, kes kortermajades elavad. Tehke endale selgeks, millisel juhul peab otsuse vastu võtmiseks häälte arv olema 50%+1 ja millisel juhul 100%. Jääks ära palju vingumist. 8 korteri puhul ei saa nelja häälega ühtegi otsust vastu võtta, kui tegu pole korduskoosolekuga. Kui kohale minna ei viitsi, siis oma probleem.
Muidugi saab, kui koosolekul osaleb 7 inimest 8-st: 4 neist on poolt ja 3 vastu. Ära seleta, kui asjadest midagi ei tea!
Loe nüüd seadust, targutaja. Et 100 korteriga majas tuleb 3 omanikku koosolekule, kaks on poolt ja otsus vastu võetud? Milleks sa ajad sellist soga?
Elan eramajas. Ema teisel korrusel. Ükspäev juhtusime ka samal ajal WC olema mina all, tema üleval. Tundus ka, et ta laseb mulle “suure kaarega pähe”.
Selles osas ei pruugi maja ja korter erineda:)
See oli vastus siis sellele heliprobleemi kägule.
Ma elan nüüd paar aastat majas, aga seda nn aiaaega on meie kliimas ikka väga vähe! Praktiliselt 5 kuud, ülejäänud aja vahid samuti kui korteris. Sekeldamist kõige muuga on majas rohkem (kui maja on juba 10+ aastat vana), aga positiivne on see, et ise vaatad, kuidas ja millal teed. Mitte nagu korteriühistus, kus segased võtavad otsuse vastu ja sina ainult maksa.
Mina elan majas ja mul on küll sekeldamist aastaringselt. Eriti sel aastal, mil talve polnudki, tulbid juba 20cm pikkused.
Mul on erinevad kompostrid, seemnete ja taimede ettevalmistamisega tegelen, praegu juba korjan pungi, hiljuti lõikasin viljapuid, tegin tikritele hahkhallituse tõrjet jne. No pole veel olnud aega molutada. Nendel paaril üksikul miinuskraadidega ööl olen õhtul õitsvad priimulad, lumikellukesed kinni katnud, hommikul kate jälle maha. Puhastamine, koristamine… Ideid, mõtteid tegevust nii palju, oleks vaid aega lisaks!
Loe nüüd seadust, targutaja. Et 100 korteriga majas tuleb 3 omanikku koosolekule, kaks on poolt ja otsus vastu võetud? Milleks sa ajad sellist soga?
Issand, inimene kirjutas ju 8-korteriga majast, mille 7 korteriomanikku osalseid koosolekul! Mis sajast korterist sa jahud! Ja 100 korteri puhul on samamoodi: kui 60 on asjaga nõus, siis ülejäänud 40 peavad sellega leppima – meeldib see neile või ei meeldi.
Mina elan majas ja mul on küll sekeldamist aastaringselt. Eriti sel aastal, mil talve polnudki, tulbid juba 20cm pikkused.
No ja mis siis, et tulbid juba 20 cm pikkused? Ega neil kasvamiseks sinu abi vaja ei ole ju! See, et sa juba veebruaris mingi jamaga tegeled, näitab lihtsalt, et sul on igav, mitte reaalselt vajadust VEEBRUARIS põõsaid lõigata ja haigusi tõrjuda.
Olen elanud nii korterites kui majades. Hetkel elan oma korteris ja vaatan, et kuidas majja saada. Ei müü, üürin välja või seisab tühjalt. Suvel on majas elades õues palju tegemist ja kasvõi niisamagi olla ja tuppa ei taha üldse minnagi.
Enamus aja on ju suvel vihmane, mida sa seal väljas vihmaga teed ometigi?
Olen elanud nii korterites kui majades. Hetkel elan oma korteris ja vaatan, et kuidas majja saada. Ei müü, üürin välja või seisab tühjalt. Suvel on majas elades õues palju tegemist ja kasvõi niisamagi olla ja tuppa ei taha üldse minnagi.
Enamus aja on ju suvel vihmane, mida sa seal väljas vihmaga teed ometigi?
Suhkrust ei ole, et ära sulaks. Räästa all saab ka istuda värskes õhus.
Ei saa aru milleks vaielda ja teisi oma õiguses veenda. Igaühele oma, kellele korter ja kellele maja. Kui inimesele meeldib aias olla aastaringselt kasvõi vihmavarjuga las on ja kui teisele meeldib korteriaknast ümberringi käiv elu las meeldib. Mis teistel kellegi teise soovide ja eelistustega asja? Milleks vaja kõigile selgeks teha et õigus on ainult ütlejal ja teine peab jalamaid nõustuma või muidu on ta paduloll?
See kõik oleneb ju sellest milline inimene sa oled. Üks asi on soov, teine aspekt on sinu võimekus.
Minu head tuttavad hakkasid mingi aeg rääkima sellest, nemad soovivad maja. Pereisal oleks oma nurk kus nokitseda tehnika kallal, pereemal oleks peenar kuhu oma näpud pista, lastel oleks aed kus kõlaksid rõõmukilked ja paljajalu jooks värske muru peal. Unistused vägagi klassikalised ja idüll hommikusest kohvist soojal terrassil linnulaulu saatel tundus ideaalse eluna.
Öeldakse küll, et ole ettevaatlik oma soovidega, sest neil on kombeks täituda. Nii täitus ka nende soov maja soetada. Soetati pealtnäha armas maamajake, mis tahab kõpitsemist – tundus, et kõik pereliikmed saavad käed kampa lüüa ja tegutseda.
Karm reaalsus on hoopis see, et pereisa on hajevil nisanäpp. Oma kätega ei suudeta lihtsamaidki töid teostada. Tööd on kõik pooles vinnas tehtud, tekitanud eluohtlikke olukordi. Pereema on saamatu nõrguke – isegi natuke raskemat aiakäru ei suudeta ära liigutada. Aastast aastasse pole suutnud ühtegi aiasaadust saada või lilli elus hoida, sest tähelepanu hajub ja nii “raske” on. Lapsed ei taha väljas olla, sest mitte midagi pole teha ja heitakse ette, et vanemad on neilt sõbrad ära röövinud. Kui varem käidi läbi teiste lastega, siis nüüd need lapsed on klammerdunud pereema külge suurest igavusest.
Raha neil pole, vana maja on täielik must rahaauk. Sotsiaalne elu on kadunud, mugav keskküte on asendunud pideva ahju kütmisega. Tööde maht ja stress kasvab, sest maja mis nad ostsid on tegelikult täielik peldik.
On inimesi, kellel on kuldsed käed ja piisavalt ressursse, et tegeleda oma aia ja majaga sealhulgas olla rahul. Ühiskonda on samuti palju survestatud oma maja soetamiseks nagu korter oleks “vaesem” valik. Lõppude lõpuks on maja ja korteri vahel valimine sinu isiklik otsus. Eks sa ise pead otsustama, on kõik need majaga tekkivad ainult sinu kanda kohustused jõukohased või mitte.
Meie maja ei asu hoopiski mitte Tallinnas ega Tartus, vaid põldude vahel külas. Kuid ikkagi on meil ahjukütte asemel keskküte. Puud ostame halgudena kohalike müüjate käest. Puud mees laob ja veeretab käruga jaokaupa katlaruumi, kus paneb igal õhtul peale tööd puid katlasse. See on lihtsam kui ahjude kütmine ning tunne on nagu linnakorteris – maja soe koguaeg, ei mingeid vanadele maamajadele tüüpilisi (kuigi tegelikult ON tegu vana maamajaga) külmi põrandaid ega muud ebamugavust.
Ega siin aias küll talvel ma mitte mingit tegevust endale ei leia, isegi sellises soojapoolsel talvel, nagu tänavu – mul hakkaks istudes lihtsalt külm. Oleme enamuse kodus oldud ajast veetnud ikka toas. Et oleks üldse põhjus majast välja minna, vahel jalutan mööda tühje poriseid ja igavaid külateid. Või kui lapsed on nv lasteaiast kodus, siis jalutame lastega mööda teid – see on üsna igav, aga et üldse oleks mingit liikumist. Koduaias ei leia lapsed praeguse poriga mingit tegevust – lasteaias, samas, on neil huvitavam õues, kuna seal on rühmakaaslased ja suure kambaga on ikka huvitavam. Paar päeva olid lund ja kuna lapsed olid peale haigust ajutiselt kodus, siis vaimustusid nad küll kelgutamise ja lumememme tegemise võimalusest. Aga seda lund oli ainult mõned päevad. Nüüd on jälle tavaline paljas maa – no mida seal teha. Kui veel sajab vihma, ei taha lapsed üldse vabal päeval nina välja pista, eelistavad olla toas.
Maikuus ja suvel, kui on soe, aga on küll lastel väljas olemise tahe. Siis võivad terved päevad kergetes riietes väljas veeta, liivaga ja lille-rohuga mängida. Siis pole ka endal liiga külm minna välja lehte lugema, lillevarsi lõikama või kartulimaad rohima. Nii et hiliskevadel/suvel/varasügisel on oma aed küll hea – aga seda aega on Eestis nii vähe.
Ongi nii, et ega talvel pole suurt vahet korteris või majas elamisel – maja ümber niikuini midagi teha pole. Suvel, seevastu, oleks korteris nürivõitu.
Seega “korter linnas, suvila maal” on tegelikult Eesti kliimas hea variant. Linnas on rohkem, kuhu talvel minna või mida teha – suvel on jälle maal roheluse keskel hea lõõgastuda. Ainult valvata tuleb seda suvilat, kui ise kohal pole.
Mina elan hetkel korteris väikeses kortermajas ja sellega rahul. Igale korterile oma aiaosa, konkreetselt piiritletud ja oma äranägemise järgi kasutamiseks.
Aias saan oma aiavajaduse rahuldatud, kasvavad nii viljapuud kui on peenrad maitserohelise ja muuga. Lapsel oma liivakast jne.
Kuna aiaaega meie kliimas tõesti ülearu palju pole siis minu jaoks ideaalne tasakaal korteris olemise ja õues toimetamise vahel .
Ega ei peagi maja olema selline, kus on mingi hiigelsuur aed. Pealegi võivad majanaabrid sattuda vaat et hullemadki kui korterinaabrid, eriti sellises kohas, kus maja maja kõrval. Korteris elades sa ehk kuuled seda, kuidas naaber kõnnib vms, aga majas elades, olenevalt majast, võib naabriga suhtlemine muutuda möödapääsmatuks.
Mina isiklikult eelistaksin maja, olen elanud nii majas kui ka erinevates korterites. Kui kortermaja, siis igal juhul mida väiksem, seda parem, kuigi väikse maja miinus on see, et remondikulusid maksab väiksem hulk inimesi.
Mina ise suur peenramaa tegija ei ole, aga mulle meeldivad marjapõõsad ja marjapuud (ploomid, kirsid, kreegid). Nendega ma saan paremini kaubale kui peenrataimedega. Aga oma till, roheline sibul ja salatileht võiks ikka olla.
Päris metsas elada ei tahaks, hea kui aknast mõni naaber ikka paistaks. Suurt tungi mul kogu aeg õues olla ei ole, aga maja eeliseks ju ongi see, et kui sa oled oma majas SEES, siis selles majas sees olles sa ei pea mõtlema sellele, et ups, mida küll naaber mõtleb. Kas ma seksin liiga kõvasti? Kas laps ikka tohib neid klotse põrandale veeretada, kas duši all olles peaks vaiksemini laulma jms – kõik see jääb majas sees elades ära. Majas saad rahulikult keset ööd kasvõi 20 korda vetsus käia, ilma et sellest hiljem suur jama ei tuleks ja Korteriühistu ei hakkaks kehtestama reegleid, et öösel enam vett tõmmata ei tohi. On ju selliseid ekstreemseidki kortermaju.
Jah, ma pean majas elades neid öörahu reegleid järgima siis kui õues lärmi teen, aga igal juhul majas sees viibides on küll palju hooletum 🙂
Maju on ju ka igas mõõdus, mõni korter on suurem kui mõni maja, samuti on mõnda maja pidada odavam kui mõnda korterit. Seega kõik sõltub siiski sellest, kui suurt pinda sul vaja on. Siis selle jörgi validki, kas pisike 2-3 toaline korter või maja või siis ongi sul reaalselt nii suur pere, et alla 5 toa ei mängi välja ja sel juhul on ju 5-toalise korteri leidmine palju raskem, vaja oleks juba maja. Mida suurem pere, seda mõtekam on elada majas, mitte korteris. Ja mitte seetõttu, et majas elades oleks rohkem võimalusi õues olla, vaid mugavam on oma majas sees omi asju ajada.
Päris metsas elada ei tahaks, hea kui aknast mõni naaber ikka paistaks. Suurt tungi mul kogu aeg õues olla ei ole, aga maja eeliseks ju ongi see, et kui sa oled oma majas SEES, siis selles majas sees olles sa ei pea mõtlema sellele, et ups, mida küll naaber mõtleb. Kas ma seksin liiga kõvasti? Kas laps ikka tohib neid klotse põrandale veeretada, kas duši all olles peaks vaiksemini laulma jms – kõik see jääb majas sees elades ära. Majas saad rahulikult keset ööd kasvõi 20 korda vetsus käia, ilma et sellest hiljem suur jama ei tuleks ja Korteriühistu ei hakkaks kehtestama reegleid, et öösel enam vett tõmmata ei tohi. On ju selliseid ekstreemseidki kortermaju.
Jah, ma pean majas elades neid öörahu reegleid järgima siis kui õues lärmi teen, aga igal juhul majas sees viibides on küll palju hooletum ????
mis tüüpi majade korterites sa elanud oled, et selliseid asju kardad?
paneelikad jah kostavad läbi, aga stalini aegsetes kivimajades tead naabritest vaid nii palju kui neid koridoris näed
uutes majades samamoodi
olles elanud nii eramajas kui korteris – eramajade siseseinad on ikka hoopis õhemad, paljudel on veel elutoast suur kõlakoda ehitatud, mis kajab läbi maja
Mina elan korteris ja plaanin korteri müüki panna, et osta asemele linnast veidi väljas väiksem maja. Eks majas on kindlasti tegemist rohkem, aga korteris kannatab elada minu jaoks ainult südatalvel. Muul ajal on ikkagi ülim privileeg, kui saad astuda ilma korralikult riidesse toppimata oma aeda, ükskõik, kas siis hetkeks, tunniks või terveks päevaks. Seal lugeda, lille vaadata, niisama taevas polvi uurida või mida iganes. Kui oled selles meeleseisundis, et tahaks loodusele lähemale, siis igal juhul maja, korteris elamine on paras piin sel juhul.
Lisaks kui ma mõtlen, millal viimati aias olla sai, siis augustist alates sajab kogu aeg nonstop midagi. Keegi siin ütles et 5 kuud, ma ütleks pigem 2, maksimum 3 kuud on seda aega, kui saab olla koduaias. Ja sedagi mitte päevast päeva vaid ikka nii nagu töö võimaldab.
Minul eramaja linnas (ühes eelneva käo mainitud asumis) ja maakodu, viimati sai jaanuaris õues istutud mõnusasti maakodus, täitsa oktoobri alguse või aprilli tunne oli. Linnas istun haruharva lihtsalt niisama õues, mõnikord eriti sumedal suveõhtul ainult. Lillepeenrad on vaid linnas, muruniitmine mõlemal pool, õunapuulehti riisun kindlasti linnas, maal vaid 1 õunapuu ja see ei kanna ka midagi, muid lehtpuid on ja kui aega, siis riisun ikka.
Hilisteismelised istuvad nagunii toas, maale eriti ei viitsi enam tulla. Õuesmängimine jäi umbes algklassidesse.
Samas korterielu ette ei kujutaks, kuigi olen noore täiskasvanuna peaaegu 10a korteris elanud, kui iseseisvat elu alustasin.
Olles juba 4 aastat majas elanud, võin öelda, et minu jaoks eriti vahet pole. Aia vastu ma huvi ei tunne (malts vohab põlvini, mul täiesti ükskõik, mis seal toimub), lehti ei riisu ja lund ei lükka. Ainult suure hädaga kütan (siis kui toas on juba 14-15 kraadi). Suvel raamatut lugeda eelistan ka toas diivanil lebades.
Mees seevastu on seitsmendas taevas (kuigi vahel viriseb, et peale tööpäeva ei jaksa enam midagi teha, aga see on juba tema probleem) – tegeleb kõigi aia- ja majapidamistöödega.
Korter on rottide värk. Oma maja kesklinna privaatses rajoonis on õnne tipp. Eelsoojendusega välibassein läbi talve. Sõidad pealinna mürast tänava frondiks olevate korruselamute varju ja rahu ja vaikus võtavad võimust. Puldiga avaneb sahinal värav ja kojamees vehib kenasti luuda. Keldrikorrusel võtab liigset ruumi täismõõdus pillard, mida senini rohkem õllekannude hoidmiseks kasutatud. Kui peauksest siseneda, siis vaesed saaksid südamerabanduse kuna olukord on sarnane Kadrioru kunstimuuseumiga. varaste vastu jooksevad perimeetris 8 alatoidetud rotveilat, keda söödab 30 aastat tagasi meie juurde elama tulnud Moskava kodutu. Tulge vaatama. Tuvi tänava kant
Pilves või?
Mõned aastad majaomanik ja väga rahul.
Mis Eesti ilma puutub, siis tänagi on mõnus ilm. Lähen kindlasti koertega pikemale jalutuskäigule ning lõuna ajal joome kalli kaasaga õues kohvi.
Olen suht eraklik tüüp ja mul on hea meel, kui saan ise valida, kui palju, millal ja kellega suhtlen. Lähim naaber on metsa taga ja ei häiri oma tegemistega. Kui linnast koju jõuan, siis enamasti seisan lihtsalt õue peal mõned minutid ja naudin vaikust ning loodushääli.
Mult on ka mitmeid kordi küsitud, kas ma ei karda siin üksi olla. Ma ei ole veel aru saanud, mida ma kartma peaksin.
Aga inimesed on erinevad ja igaühele ikka oma.
