Saab. Näiteks abikaasade ühisvara puhul. Kuni 2010. aastani kanti kinnisasja omanikena kinnistusraamatusse mõlemad abikaasad vaid juhul, kui nad mõlemad olid lepingu sõlmimisel notari juures. Alates 2010 on notaril tehingu tõestamisel kohustus märkida omanikena mõlemad abikaasad ka juhul, kui lepingu sõlmib ainult üks abikaasa. See tähendab, et kinnistusraamatus on varasemast ajast suur hulk kinnistuid, mille omanikuna on kirjas ainult üks isik, kuid mis tegelikult kuuluvad abikaasade ühisvara hulka. Allikas: https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/abikaasade_uhisvara_ja_kinnistusraamat.pdf
Olen TA. Juuni alguses suri lastetu väga vana inimene. Sugulaste vastu ta kunagi huvi ei tundnud, mõned ikka käisid tema hakkamasaamist vaatamas. Aga järsku oli ta teatanud, et leidis omale hooldaja ja tegi (mida see ka ei tähenda) korteri sellele hooldajale. Et sugulased ei pea temaga enam tegelema, nö hoiduge kaugemale. Nüüd hakkasime vaatama, et kes see hooldaja tal siis oli. Ja ei saa aru. Aastast 2002.a. (siis vist tekkis kinnistusraamat?) on kirjas vanainimene ise ja aprillist 2022 on üks firma. Kui ta korteri kinkis hooldajale, siis peaks ju hooldaja aastaid tagasi juba kirjas olema. Pärandit ei saanud hooldaja enne vanainimese surma (juunis) kätte, et korter juba aprillis ära müüa.
See ärategemise jutt olevat aastaid tagasi olnud, vormistatud on alles nüüd aprillis.
vanurile räägiti mingit juttu, ehk tegigi mingi kokkuleppe. Aga see ei olnud ametlik. Aprillis aga nähti, et pikka pidu enam ei ole ja tehing vormistati lõpuni. Pigem võiks antud tehingu vaidlustada, kui teil on raha, mida kohtus kulutada.
See ärategemise jutt olevat aastaid tagasi olnud, vormistatud on alles nüüd aprillis.
vanurile räägiti mingit juttu, ehk tegigi mingi kokkuleppe. Aga see ei olnud ametlik. Aprillis aga nähti, et pikka pidu enam ei ole ja tehing vormistati lõpuni. Pigem võiks antud tehingu vaidlustada, kui teil on raha, mida kohtus kulutada.
Eks ole, sinnamaani üksiku vanuri ja tema tegemiste vastu huvi ei tuntud, aga kui pärandus käest ära läks, siis tahaks hirmsasti teada kes ja kuidas. Mis siin enam vaidlustada on?!
Kui mina 2004.a. korteri ostsin, siis pidin ise Tartus Raekoja platsil mingis asutuses käima, et kinnistusraamatusse kirja pandaks. Notar ei saatnud. Ehk see nn hooldaja oli kaval ja ei lasknud kinnistusraamatusse notaril andmeid saata, et sugulased uurima ei hakkaks.
Kui mina 2004.a. korteri ostsin, siis pidin ise Tartus Raekoja platsil mingis asutuses käima, et kinnistusraamatusse kirja pandaks. Notar ei saatnud. Ehk see nn hooldaja oli kaval ja ei lasknud kinnistusraamatusse notaril andmeid saata, et sugulased uurima ei hakkaks.
Oli ju kirjas, et vanainimene ise ei tundnud huvi (seda küll on ka palju oodata vanalt inimeselt), aga et osad ikka käisid teda vaatamas.
Seda enam, kui vanainimene ise huvi ei tundnud. Nii et sugulased vägistasid paar korda vaatamas käia ja ootasid millegipärast, et pärandus tuleb ikka neile.
Kas Liis Haavel jälle liikvel? Miks tahaks võõras inimene rauga hooldajaks hakata, väga kahtlane.
Kas just päris hooldaja, seda ma ei ole. Meil on üks tuttav vanainimene (87), kes kunagi oli meie naabri kauge sugulane. Elab meie töökoha ja meie kodu vahel, seega ring läbi sõita tema juures ton umbes 2,5 km. Kuidagi nii jäi, et käime kord kuus umbes paariks tunniks läbi. Natuke koristame, toome puid sisse, vaatame söögivarud üle, mis iganes vaja. Jõuluks ja tema sünnipäevaks käime veidi pikemalt, kraam kaasas. Helistame paar korda nädalas. Tellime ja maksame kord kuus talle e-Selverist söögimoona ja vajadusel tegeleme tema apteegikaupade, küttepuudega ja kodutehnikaga, aga nendest siis ainult transpordi ja tellimise osaga – maksab ise. Veel oleme enda peale võtnud koera ja kassi ussirohud ja vaktsineerimised ja karvahoolduse. Kui vanakest arsti juurde vaja, viime ja toome, aga seda temal vaja 2 korda aastas.
Käsi südamele, ma ei taha ka relva ähvardusel tema kinnisvara. Siiralt loodan, et ta ei kavatse seda meile pärandada. Omi lapsi elus pole, küll aga lapselapsi, kellega side peaaegu puudub.
Jah, loomulikult mitte enam niimoodi! Aga ka e-versioonis saab mõne toimingu tegemata jätta kui see ei toimu automaatselt. Küsin, sest kui vahepealsetel aastatel omandi üleminekut ei toimunud, vaid alles 1. korda aprillis siis on jama. Aprillis ei olnud vanainimene enam täie mõistuse juures (majaelanikud andsid sellest ühele sugulasele teada).
Kui mina 2004.a. korteri ostsin, siis pidin ise Tartus Raekoja platsil mingis asutuses käima, et kinnistusraamatusse kirja pandaks. Notar ei saatnud. Ehk see nn hooldaja oli kaval ja ei lasknud kinnistusraamatusse notaril andmeid saata, et sugulased uurima ei hakkaks.
Tänapäeval ei käi asjad enam sedasi. E riik.
Millal see muutus tekkis, et uue omaniku nimi automaatselt registrisse läheb? Kui mina 2 a tagasi pärandiga osa korterist sain, siis pidin küll ise registris kande tegemist (täpsemalt ebaõige kande parandamist) taotlema. Notar oleks selle liigutuse raha eest teinud, seepärast sai pärandi vastuvõtmisel valitud ise tegemine.
Võimalik ka see, et nn hooldaja sai vanurilt volikirja, et teha selle korteriga tehinguid. Mingi aeg ilmselt müüski volitatud hooldaja korteri firmale.
Aprillis ei olnud vanainimene enam täie mõistuse juures (majaelanikud andsid sellest ühele sugulasele teada).
Nii et sugulased külastasid vanainimest nii harva, et ei teadnud isegi seda, milline on inimese vaimne seisund? Ja nüüd äkki on tekkinud elav huvi tema tegemiste ja käekäigu vastu?
