Tere
Kas korteriühistu võib tegutseda ning koguda igakuiseid makse ainult sularahas? Pangakontot ei ole ca 8 kuu jooksul suudetud avada ning ülekandega arveid tasuda ei ole võimalik.
On see seadusega kooskõlas?
Mulle see variant ei sobi, kuna elan teises linnas. Kas saan KÜ juhatust kuidagi mõjutada?
tänan
Oleneb asjaoludest, aga KrtS ei tulene nõuet, et korteriühistul peaks olema pangakonto. Mina elan 4 korteriga majas ja meie KÜ-l pangakontot pole ega ole plaanis ka avada. Selline on korteriomanike enamuse arvamus.
Eelmisele Käole – millele tuginedes annad sa soovituse kommunaalmaksed võlgu jääda?
Kuidas näeb välja arvete tasumine korteriühistus, millel puudub arveldusarve?
Täitsa siiralt küsin, ma ise teen 8 korteriga ühistus esmast raamatupidamist ja kommunaalarveid.
ma võin tuua garaažiühistu näite – 8 garaažiomanikku, aastane kulu ca 10 eurot (elekter) + maamaks. Ehk siis 8 arvet aastas, igaüks max 10 eurot. Ei viitsinud panka minna arvet avama, arveldamine toimuski KÜ juhatuse esimehe ehk minu isikliku arve kaudu.
Aga korterite puhul on loomulikult summad suuremad, arveid iga kuu ja pangaarvet oleks loomulik omada.
Kuidas KÜ saab siis maksta prügi, üldelektri jne eest? Ükski firma ei võta KÜ-lt vastu sularaha. Kui KÜ juhatusel on elementaarsed asjad lõpuni viimata, siis jätadki maksmata.
Maksmata küll ei tohi pangaarve puudumise tõttu maksta.
Arveid saab tasuda pangas ja ka Eesti Postis (elekter).
Ma saan aru küll, et teenuse pakkujal (nt Eesti Energia) pole mingit vahet, kust või kelle kontolt raha tuleb, aga raha kogumine ühistul on küll nats kahtlane, kui see sulas vastu võetakse või esimehe kontole kantakse. KÜ seadus seda tõesti ei sätesta, aga ehk mõni muu seadus? Sest nt mulle on korduvalt öeldud, et õpetajad koolides ja lasteaedades ei tohi enda isiklikule arvele raha koguda, kas see ei lähe natuke samasse auku..?
Ja kas sulas kogudes antakse ikka paber ka vastu, mille eest raha anti?
Isegi ametliku a/a-ga on KÜ juhatused raha kõrvale pannud ja pärast väljavõtted nii segased, et annab selgust saada. Peab ikka suur usaldus olema juhatuse vastu.
No me ei teagi ju, mitme korteriga ühistust on jutt! Kui väike maja kahe või kolme korteriga, kus uuest aastast siiski ühistu on kohustuslik, on ju mõeldav, et eraldi pangaarvet ei avatud.
Arvatavasti mõnes kohas on see veel võimalik. Kohaliku veefirma kontoris sai alles üsna hiljuti vee- ja kanalisatsiooniarveid sularahas tasuda (praegu nad siiski enam sularahamakseid vastu ei võta – ilmselt sellepärast, et enamus maksabki pangaülekandega ja keegi ei viitsi kotitäie rahaga sinna vantsida – kontor ise asub üsna vähekäidavas kohas ka). Kuna arveldusperioodi sai valida ka nt aastaks – st terve aasta peale saadetakse vaid üks arve, siis mõni lihtsalt astuski korra aastas kontorist läbi ja maksis sularahas arve ära.
Eesti Energia arveid sai sularahas tasuda postkontorites.
Kunagi sai ka teleteenuste eest tasuda operaatori kontoris (ma korra tegingi nii – maksin terve aasta eest ette ära).
Tere
teemaalgataja olen. Tänan teid kaasa rääkimast.
Tegu on väikelinnaga, majas 8 korterit. Võlgu olla ei taha, aga sulas arveid maksta mulle ka ei meeldi ja ei sobi.
No aga hakka siis ise makseid koguma! 8 korteriga maja, 1 korteriomanik korjab raha ja maksab heast tahtest ja teised kräunuvad ka veel. Tehke ise ja paremini!
Tere
teemaalgataja olen. Tänan teid kaasa rääkimast.
Tegu on väikelinnaga, majas 8 korterit. Võlgu olla ei taha, aga sulas arveid maksta mulle ka ei meeldi ja ei sobi.
No kui kõigile sobib, siis pole sulgi midagi teha. Lihtsalt küsi paber ka ikka.
ma arvan, et sa pead lihtsalt nõudma ja peale käima. Pole ju ühtki mõistlikku põhjendust miks MITTE omada pangaarvet.
Tere
Uuesti teemaalgataja siin.
KÜ palgal on ka raamatupidaja. Ei ole nii, et keegi heast tahtest ja omast vabast ajast suuri tegusid teeks KÜ jaoks.
Aga mis variante juhataja ja raamatupidaja on sulle välja pakkunud, et su raha ikka õigel kuupäeval kohale jõuaks? Kedagi ei saa sundida raha käest-kätte üleandmise pärast nt välismaalt kohale sõitma, aga mingi variandi peaksid nad välja käima. Ma oleks rahul, kui kannaksin vajaliku summa üle emma-kumma isiklikule arvele, maksekorraldus koos täpse selgitusega jääks alles. Siis majandagu edasi, nagu ise tahavad.
ise olete selle ühistu juhi valinud ja üldkoosolekul ka sellise rahakogumisviisi kasuks otsustanud.
Ei ole ometi nii, et enamus tahtis kontot ja ei avata?
Või ei käinudki viimasel koosolekul?
Tere
teemaalgataja olen. Tänan teid kaasa rääkimast.
Tegu on väikelinnaga, majas 8 korterit. Võlgu olla ei taha, aga sulas arveid maksta mulle ka ei meeldi ja ei sobi.
Küsi korjajalt tsekk. Ütled, et sul on vaja arvepidamiseks ja oma tasumise tõestamiseks.
Või ei käinudki viimasel koosolekul?
Teemaalgataja ise elab teises linnas ja on loomulik, et kui koosolek toimus õhtul ja järgmine päev on tööpäev, ei jõua ta koosolekule. Seda enam kui ta ehk ei oma ka isiklikku sõiduvahenditki ning bussid sealkandis ei käi.
Et aga kohe hakatakse kasutama võimalust sularahas arvlemiseks ning kõik on lausa sellega nõus, paneb hämmastama. Ärge siis hiljem hädaldage sellise seaduseaugu üle, millest ise kinni haarasite.
Korteriomanik saab alati volitada kedagi enda nimel koosolekul osalema, kasvõi teist korteriomanikku.
Küsi Tarbijakaitseameti infotelefonist või Korteriühistu Liidust. Ise arvan, et juriidiline isik ei tohi piirata (ei tea küll ühelegi seaduse punktile viidata) maksete tegemist panga ülekandega.
Infotelefonist uurides peaksite kindlasti ütlema, et tegemist on suurema majaga ja ühistu tegeleb kommunaalmaksete korjamisega, sest seoses uue seadusega on ka paariselamud korteriühistud, kus ilmselt mingit kommunaalarvete raha korjamist ei toimu ja seega seadus otseselt ei sunni kõigile ühistutele arvelduskontot avama.
Kuidas majal üldse üldiste kommunaalide lepingud on sõlmitud? Kuna varem ühistut ei olnud ja sel aastal eriti midagi muudetud pole, nagu tundub (asjaajamises, lepingutes), ehk ongi need selle ühe eraisiku nimel, kes makseid kogub?
Täiendus:
KÜ palgal on ka raamatupidaja. Ei ole nii, et keegi heast tahtest ja omast vabast ajast suuri tegusid teeks KÜ jaoks.
Ok, siis vast ikka käib ühistu nimel arveldamine, kuigi ei saa täpselt aru, kuidas siis? Kuidas sellele raamatupidajale palka makstakse, kah sulas?
Eelmisele Käole – millele tuginedes annad sa soovituse kommunaalmaksed võlgu jääda?
Sama küsimus sulle tagasi. Millele tuginedes suudab KÜ maksta neidsamu komunaalarveid sularahas edasi firmadele, kes KÜ-le neid teenuseid osutavad? Pangakonto avamine ei ole suur kulutus, et seda teha ei saaks ja kontolt maksmine jätab jälje ka maksjale. Nagu lugeda, Kü juhatus on ju olemas, kuid arvepidamist tahetakse käima panna nagu Ida-Virumaal ja ruudulise paberil.
Nagu Ida-Virumaal? Oled siin üdse käinud, et tead ? Kahtlustan,et asjad on rohkem õiged, kui teil nnEestis 😀
Minu teada pole olemas ühtki seadust, mis nõuaks a/a olemasolu. Ka oma palga võid paluda sulas välja maksta. Kuniks sularahaga arveldamine on legaalne tegevus, seniks on “teises Eesti otsas” elajate oma asi, kuidas oma arved maksta. See, et see pole maksjale mugav, on antud juhul ebaoluline.
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
