Esileht Pereelu ja suhted Kas lapse vanaema ja õde peaks saama teada oma sugulase olemasolust?

Näitan 30 postitust - vahemik 31 kuni 60 (kokku 87 )

Teema: Kas lapse vanaema ja õde peaks saama teada oma sugulase olemasolust?

Postitas:
Kägu

Siin ilmselt ei ole õigeid ja valesid vastuseid. Inimesed on väga erinevad. Mina tahaksin teada nii õena kui vanaemana. Mina ei vastuta ei oma isa ega poja tegude eest, samuti mitte mingi võõra naise tegude eest, kes kunagi mu poja või isaga magas. Aga oma poolõde või -venda ma tahaksin tunda, tahaksin näha, kas kellelgi on veel minu silmad, kas meil on ühiseid mõtteid, sarnaseid harjumusi. Oma lapselast tahaksin ma samuti tundma õppida, võib-olla tal on minu ema silmad või selle mehe hääl, keda ma kunagi armastasin. Ma ei saa aru sellisest kurjusest, laps ei ole ju milleski süüdi, ta pole süüdi oma ema ja isa halbades valikutes. Selle lapse emana, ma vist siiski ei võtaks lapse eostaja perega ühendust, kui ma seda seni teinud pole. Vähemalt mitte ajal kui laps on sellises õrnas eas.

Jah, mina tahaksin ka teada. Lisaks täiskasvanud laste emana, kelle isast läksin lahku 14 aastat tagasi, arvan ma, et mu lapsed peaksid teadma, kui neil on kuskil nt 10-aastane poolvend või -õde. Ja ma usun, et mu lapsed ka tahaksid teada. Samas ma arvan, et sellist asja oleks teemaalgataja võinud rääkida varem. Või siis nüüd ootama, kuniks laps täiskasvanuks saab ja ise otsustab. Prageu on halb aeg lapse eest otsustada, ta on juba ise täiseale lähedal, samas veel väga õrn juhul, kui selgub. et teda ikka üldse ei taheta lähisugulaste poolt.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Viieteistaastasele ära ütle veel midagi. Kui tal ükskord huvi tekib, on õige aeg.
Vanaema ja poolõde teavad asjast raudselt, lapse salgamine pisikeses Eestis on absurd. Ära topi osapooli vägisi kokku, sellest on ainult jama. Said siiani ilma, lase sama moodi edasi.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Mehel on abikaasa. See on juba uus. Paar aastat. Ma pole öelnud, et tegu on tütre emaga. Mees oli vaba kui mina suhtes olin.

Aga mismoodi saab olla, et on suhe (siis kahe vaba inimese vahel) ja sellest suhtest sünnib laps, aga mehe ema sellest ei tea? Kas sünni ajaks te ei olnud enam suhtes, tegid “üksinda” lapse st iseendale kasvatada (ja siis ei ole see sinu rongaisaks sõimatud mees küll süüdi) või mis? On ta ametlikult isaks märgitud sünnitunnistusel? Mismoodi saab selline asi nii salaja toimuda, et 15a keegi ei tea? Või oled sa kindel, et keegi ei tea, sina ilmselgelt ei suhtle ju meheemaga ja teistega. Või tehakse nägu, et ei tea, kui tegelikult ei taha teada. Et sinu laps ei tea (no kui ta passi saama läheb, siis vist sünnitunnistuse pealt saab teada, kui ta oma dokmente vaatama muidugi hakkab), on sinu teene ka sinu teha. Küll teda kunagi huvitama hakkab.

Küll ikka võivad inimesed soperdada, ja siis sajavad 15a hiljem teiste ellu sisse sellise pommuudisega, et te ju KINDLASTI tahate teada!!

Ainuke aspekt, miks ma vanaemana ja täiskasvanud lapsena tahaksin ette teada sellise lapse olemasolust, on see, et mehe surres pärandijagamisel selliste üllatuste osaliseks saamine oleks veel hullem. Jah, võib isegi olla, et see tütar ja temast 5a noorem poiss klapivad ja suhtlevad omavahel, aga tõenäoliselt saaks selline asi olema täiskavanu(likuma)te inimeste vahel kui teismelised. Teatud ajal inimese elus saabub tavaliselt hetk, kus ta huvitub oma juurtest, kust ja kellest ta pärineb, missugused nad olid jne. Kui poissi praegu ei huvita, siis pole siin midagi avalikustada. Sellest kuidas sa sellest mehest räägid, kumab lihtsalt läbi põhimotiivina soov sellele “rongaisale” käkki keerata, aga ettekäändeks sobib altruistlik “lapsel on õigus teada!” (laps pole huvitunudki sellest) ja “vanaemal/õel on õigus teada” (mis on ka suht kahtlane, kas ta ikka tahab).

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Sa sooviksid loole ilusat lõppu. Et annad oma lapse olemasolust teada ja kõik langevad kaela, et nii tore, nii tore… Aga ilmselt nii ei lähe. Kui mees, kellega sa oma lapse said, ei taha siiani lapsest midagi teada, ei taha ta seda ka edaspidi. Ta elab oma elu.
Mõtle, mida sa saavutaksid selle avalikustamisega? Teed oma lapsele vaid haiget, kui ta kogeb, et teda tegelikult ei taheta. Lööksid selle mehe perekonna elu segi. Kas mehe ema rõõmustaks? Ausalt, ei usu. Sina ja su laps on neile võõrad, sissetungijad. Moodustatakse ringkaitse ja sa ei suru ennast sealt kuidagi läbi.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 12 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Tegid selle lapse abielumehega salaja, hoia siis ka oma saladust. Kui laps kunagi tahab, siis on temal õigus teada oma isa ja sugulaste kohta ja ka nendega omal initsiatiivil kohtuda üritada, aga sina oled selle pere “heaks” juba küllalt teinud. ükski vanaema ega poolõde ei hüppa rõõmust, et oikuitore, mul on armukesega tehtud poolvend/veel üks lapselaps! Võib-olla võtavad kunagi omaks kui paratamatuse- laps on olemas ja sugulane, sellega tuleb lihtsalt leppida ja laps pole süüdi- see on maksimum, mida loota saad.

Oot, mees oli ju abielus, tema oleks võinud lapse tegemata jätta!

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Tegid selle lapse abielumehega salaja, hoia siis ka oma saladust. Kui laps kunagi tahab, siis on temal õigus teada oma isa ja sugulaste kohta ja ka nendega omal initsiatiivil kohtuda üritada, aga sina oled selle pere “heaks” juba küllalt teinud. ükski vanaema ega poolõde ei hüppa rõõmust, et oikuitore, mul on armukesega tehtud poolvend/veel üks lapselaps! Võib-olla võtavad kunagi omaks kui paratamatuse- laps on olemas ja sugulane, sellega tuleb lihtsalt leppida ja laps pole süüdi- see on maksimum, mida loota saad.

mina nn vana naisena tahaks küll teada, kas meie ühiselt ehitatud kodule on veel keegi küüsi taha ajamas või mitte. palju hullem, kui see pettus tuleb välja pärandimenetluse käigus. pettumus mehe üle on sel juhul kahekordne. lapse olemasolu elaksin üle, aga kui keegi minu jaoks võõras saaks seaduse silmis õiguse osale meie üles ehitatud kodust, siis oleks ilmselt pettumus ikka päris-päris suur. minu meelest poleks paha, kui vanaema ja lähikondlased teaksid ka, milline mölakas on mees. nagu ütlesin, teiste hingeelu mind ei huvita sellises olukorras (va enda lapse oma).

Küüsi taga ajamas? Salaja tehutd laps on kuidagi vähemväärtuslik, süüdi oma päritolus või?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kahe eelmise kommentaari autorile- loe veelkord. Selgus, et ei olnud armuke, kahe abielu vaheline suhe oli. ja viimane komm on lihtsalt provokatsioon?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Tegid selle lapse abielumehega salaja, hoia siis ka oma saladust. Kui laps kunagi tahab, siis on temal õigus teada oma isa ja sugulaste kohta ja ka nendega omal initsiatiivil kohtuda üritada, aga sina oled selle pere “heaks” juba küllalt teinud. ükski vanaema ega poolõde ei hüppa rõõmust, et oikuitore, mul on armukesega tehtud poolvend/veel üks lapselaps! Võib-olla võtavad kunagi omaks kui paratamatuse- laps on olemas ja sugulane, sellega tuleb lihtsalt leppida ja laps pole süüdi- see on maksimum, mida loota saad.

mina nn vana naisena tahaks küll teada, kas meie ühiselt ehitatud kodule on veel keegi küüsi taha ajamas või mitte. palju hullem, kui see pettus tuleb välja pärandimenetluse käigus. pettumus mehe üle on sel juhul kahekordne. lapse olemasolu elaksin üle, aga kui keegi minu jaoks võõras saaks seaduse silmis õiguse osale meie üles ehitatud kodust, siis oleks ilmselt pettumus ikka päris-päris suur. minu meelest poleks paha, kui vanaema ja lähikondlased teaksid ka, milline mölakas on mees. nagu ütlesin, teiste hingeelu mind ei huvita sellises olukorras (va enda lapse oma).

Küüsi taga ajamas? Salaja tehutd laps on kuidagi vähemväärtuslik, süüdi oma päritolus või?

Kui salaja tehtud laps on võrdne suhtest sündinud lapsega, siis peaks mitmenaisepidamine ka seadustatud olema.
Vat selliste ilusate ja õpetlike lugude pärast peavadki varaasjad paigas olema. Testamendid tehtud, et ei tuleks üllatusesinejaid.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 12 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kui isa on sünnitunnistusel olemas, räägiksin mina oma pojale isast ehk nii 2-3 aasta pärast ja siis noor täiskasvanu ise otsustab, kas ta tahab isa üles otsida või mitte. Kui isa ei ole sünnitunnistusel, tuleb teha üleüldse DNA-test, mitte lennata väitega peale, see vot see on tema isa. Suguvõsa saadab teid kukele ja nii saab poeg küll haiget. Isadus peab olema tõestatud ka selle pärimisteema korral, ükskõik millises poja vanuses.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kui isa on sünnitunnistusel olemas, räägiksin mina oma pojale isast ehk nii 2-3 aasta pärast ja siis noor täiskasvanu ise otsustab, kas ta tahab isa üles otsida või mitte. Kui isa ei ole sünnitunnistusel, tuleb teha üleüldse DNA-test, mitte lennata väitega peale, see vot see on tema isa. Suguvõsa saadab teid kukele ja nii saab poeg küll haiget. Isadus peab olema tõestatud ka selle pärimisteema korral, ükskõik millises poja vanuses.

Raske uskuda, et laps ei ole näinud oma sünnitunnistust. Kui seal oleks isanimi märgitud, siis laps teaks ka seda nime.
Aga. On selline asi nagu ID-kaart, mis on kohustuslik kõigile vähemalt 15-aastastele kodanikele. ID-kaardiga saab su laps (varem või hiljem) logida eesti.ee keskkonda ja näha sealt enda kohta teadaolevaid andmeid. Kui on vallaslaps, siis mingit isanime loomulikult ei olegi.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 12 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mina ei võtaks ühendust poja isapoolsete sugulastega. Kui poeg isa ja sealpoolsed sugulased jutuks ise võtab, siis jätaks poja otsustada, kas soovib isaga suhelda (kes teab, kui poeg ta üles otsiks ja ühendust võtaks, võib-olla isegi mingi tutvus neil tekiks) ja ka isapoolsete sugulastega. Pigem ongi see ikkagi poja enda otsus, mitte sinu või isapoolse suguvõsa.

Võimalik on ka see, et mees on oma sugulastele öelnud, et tal tegelikult kuskil veel poeg kasvab, minu arust on see isegi üsna tõenäoline, et vanaema teab sellest. Inimestel on lihtsalt kalduvus mitte selliseid asju torkida ja huvi lapselapse vastu tekiks ilmselt mingi suurema vapustuse või muutuse tõttu, et soovitaks ühendust võtta ja kohtuda. Muidu aga ei usu, et sealtpoolt väga mingit suguluse üle rõõmustamist tuleb, kui teatad neile, et neil on kuskil poolvend ja lapselaps.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Mul on isa poolt salajane poolvend, minust nii 2-4 aastat noorem, tehtud mõlema poole nõusolekul ema isikliku projektina. Teate, mida silmas pean. Kuulsin sellest juhuslikult ja mu isa ei tea, et mina tean. Selle lapse ema arvab kindlasti, et mina ei tea.

Kas ma tahaks temaga kohtuda? Ei, sest olen kehv suhtleja ning minuga tutvumine oleks talle pigem pettumus. Viisakusest saaks korra kokku ja sellega asi piirduks, kui meil just läbi mingi ime eriliselt hea klapp ei teki.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Mis raha?? Need sendid mida ta kannab iga kuu? Laps pole küsinud kunagi oma isa kohta. Teda kasvatab teine mees. Ta teab, et see mees pole pärisisa. See on kogu lugu mida ta teab. Kui mina lapse bioloogilise isaga suhtes olin, sii oli mees oma tütre isast juba lahus ja laps oli 5. Laps on üle 20 aasta vana praegu.

Mees oli tütre isast lahus? Geid või?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kui poeg on ametlikult eksmehe laps, siis mehe surma korral mitte ainult ei päri ta osa tema varast, vaid ka võlad või pangalaenud, kui neid on. Olen selle jama just ise oma “isa” pärast läbi elanud.

pärandist võib alati ka loobuda. keegi ei sunni vastu võtma võlgu.

Pärandist ei pea uisapäisa loobuma ega seda vastu võtma. Saab täitsa invenuuri nõuda ja siis alles otsustada.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Minul on ka laps, keda kasvatas minu abikaasa. Laps teadis, et ta ei ole tema pärisisa ja ta ei eistanud kunagi küsimustki, kes see on või kas tal äkki on veel vendi-õdesid.
Kui ta sai täiskasvanuks, siis ma lausa küsisin, kas ta tahab enda isaga kontakti võtta ja ütlesin, et tal on ka kaks õde. Laps ütles, et teda ei huvita absoluutselt, et tema isa on see, kes teda alates 1- aastasest peale kasvatas ja kes ta ka lapsendanud oli.

Seega arvan mina, et kõigepealt pead enda lapsega sellest rääkima, mitte tema eest otsustama. Võimalik, et tedagi ei huvita see kõik üldse.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Huvitav, et see ei ole mitte esimene ega teine selline teema siin, kus naine oma ainuprojektina sünnitatud last 10+ aastat hiljem mehe perele tutvustama tahab minna. Näitab selgelt ära, millised ussid on naised. Pole suutnud eluga edasi minna ja ainuke mõte on, kuidas saaks mehele veel aastaid või aastakümneid hiljemgi s.tta keerata, sest muud eesmärki sellel surkimisel nii palju aastaid hiljem olla ei saa. Selge on see, et sellest ei võida keegi midagi, ainult ennast saab lolliks teha.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Kui poeg on ametlikult eksmehe laps, siis mehe surma korral mitte ainult ei päri ta osa tema varast, vaid ka võlad või pangalaenud, kui neid on. Olen selle jama just ise oma “isa” pärast läbi elanud.

pärandist võib alati ka loobuda. keegi ei sunni vastu võtma võlgu.

Pärandist ei pea uisapäisa loobuma ega seda vastu võtma. Saab täitsa invenuuri nõuda ja siis alles otsustada.

Jah, aga see on JUHUL KUI sa saad teada üldse, et su nn isa surnud on. Pärandist loobuda saab 3 kuud peale isiku surma, kui sa seda ei tee (või nagu minu puhul juhtus – ei teadnudki, et bioloogiline isa on surnud – ega sind keegi teavitama sellest ei hakka, siis tiksub see 3 kuud loobumise aega täis ja LITAKI võid kõik p*sarahe kaela saada), siis oledki automaatselt pärija.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ei torgiks, keegi pole huvitatud sinust ja sinu lapsest, tegid lapse abielumehega ju tagajärgede eest pead ikka ise vastutama. Kui laps ei tea siiani so 15 aastat oma isa ja vanaema siis pole vaja torkida ja suhteid üles soojendama hakata oli mis oli minevikus. Vanaema vaevalt rõõmustab sinu lapse üle.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Huvitav, et see ei ole mitte esimene ega teine selline teema siin, kus naine oma ainuprojektina sünnitatud last 10+ aastat hiljem mehe perele tutvustama tahab minna. Näitab selgelt ära, millised ussid on naised. Pole suutnud eluga edasi minna ja ainuke mõte on, kuidas saaks mehele veel aastaid või aastakümneid hiljemgi s.tta keerata, sest muud eesmärki sellel surkimisel nii palju aastaid hiljem olla ei saa. Selge on see, et sellest ei võida keegi midagi, ainult ennast saab lolliks teha.

Arusaamatu tõesti, miks oli vaja 15 aastat oodata ja nüüd äkki õigust taga nõudma hakata! Kui naine tahtis, et laps oma sugulasi tunneks, oleks võinud sellega kohe lapse sündides tegeleda. Nüüd, 15 aastat hiljem, lõhnab tõepoolest väga kättemaksu ja kärukeeramise järele.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kui poeg on ametlikult eksmehe laps, siis mehe surma korral mitte ainult ei päri ta osa tema varast, vaid ka võlad või pangalaenud, kui neid on. Olen selle jama just ise oma “isa” pärast läbi elanud.

pärandist võib alati ka loobuda. keegi ei sunni vastu võtma võlgu.

Pärandist ei pea uisapäisa loobuma ega seda vastu võtma. Saab täitsa invenuuri nõuda ja siis alles otsustada.

Jah, aga see on JUHUL KUI sa saad teada üldse, et su nn isa surnud on. Pärandist loobuda saab 3 kuud peale isiku surma, kui sa seda ei tee (või nagu minu puhul juhtus – ei teadnudki, et bioloogiline isa on surnud – ega sind keegi teavitama sellest ei hakka, siis tiksub see 3 kuud loobumise aega täis ja LITAKI võid kõik p*sarahe kaela saada), siis oledki automaatselt pärija.

Pärimisseadus-
§ 119. Loobumise tähtaeg
(1) Pärandist loobumise tähtaeg on kolm kuud. Tähtaeg hakkab kulgema hetkest, kui pärija saab teada või peab teada saama pärandaja surmast ning oma pärimisõigusest.

Njah, “saab teada või peab teada saama”. Samas keeruline ju selgitada ja tõestada, et sa ei teadnud oma “isa” surmast. Justnimelt jutumärkides isa surmast. Pole mingi haruldane juhus, et elud on lahku läinud ja inimesed ei suhtle ega tea üksteisest enam midagi.
Peab siis vist igaks juhuks kohaliku ajalehe surmakuulutuste rubriigil silma peal hoidma? 🙂

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 12 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mul on laps kes on 15. Ta ei tea oma isast ja isapoolsetest sugulastest mitte midagi. Ka nemad ei tea sellest lapselt. Lapse isa ei ole rääkinud, et tal on laps. Lapse isa ei huvita see laps ja sellepärast ei ole ta oma emale rääkinud ka, et tal on lapselaps kuskil. Sama on siis selle rongaisa tütrega. Ka talle pole räägitud, et tal on poolõde. Olen hakanud mõtlema, et minu laps tahaks vbl oma vanaema ja poolõde näha. Samuti tahaksid ehk nemad näha teda. Aga nad isegi ei tea, et on see laps olemas. Rongaisa abikaasa ka ei tea, et tema abikaasa varjab oma last. Kas võtaksite ühendust oma lapse vanaema ja poolõega? See poolõde on täiskasvanud juba. Ma tahaks nii väga lapse isa emale öelda, et tal on pojapoeg. Ta ju ei teagi seda. Mis teeksite? Arvestama peate sellega, et saate lapse isa oma vihavaenlaseks ja ilmselt ei saa sentigi(70 euri) raha lapsele enam.

aga kust sa võtad, et uus abikaasa sellest lapsest ei tea? Olen üsna kindel, et sealpool kõik ammu teavad asjast – aga nagu eespool mainiti, seda pigem aktsepteeritakse aga ei torgita teemat.
Kindlasti ei läheks midagi ütlema – sa ju selgelt ei ole oma poja huvide eest väljas, pigem ihkad kättemaksu.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mul on laps kes on 15. Ta ei tea oma isast ja isapoolsetest sugulastest mitte midagi. Ka nemad ei tea sellest lapselt. Lapse isa ei ole rääkinud, et tal on laps. Lapse isa ei huvita see laps ja sellepärast ei ole ta oma emale rääkinud ka, et tal on lapselaps kuskil. Sama on siis selle rongaisa tütrega. Ka talle pole räägitud, et tal on poolõde. Olen hakanud mõtlema, et minu laps tahaks vbl oma vanaema ja poolõde näha. Samuti tahaksid ehk nemad näha teda. Aga nad isegi ei tea, et on see laps olemas. Rongaisa abikaasa ka ei tea, et tema abikaasa varjab oma last. Kas võtaksite ühendust oma lapse vanaema ja poolõega? See poolõde on täiskasvanud juba. Ma tahaks nii väga lapse isa emale öelda, et tal on pojapoeg. Ta ju ei teagi seda. Mis teeksite? Arvestama peate sellega, et saate lapse isa oma vihavaenlaseks ja ilmselt ei saa sentigi(70 euri) raha lapsele enam.

aga kust sa võtad, et uus abikaasa sellest lapsest ei tea? Olen üsna kindel, et sealpool kõik ammu teavad asjast – aga nagu eespool mainiti, seda pigem aktsepteeritakse aga ei torgita teemat.

Kindlasti ei läheks midagi ütlema – sa ju selgelt ei ole oma poja huvide eest väljas, pigem ihkad kättemaksu.

Võimalik, et teatakse, aga ei kindlasti aktsepteerita ega tunnustata seda teemat. Kui see nn vanaema (vanaema teemaalgataja arvates, ise ta ennast sinu lapse vanaemaks kindlasti ei pea, st = ei pea sinu last oma lapselapseks) oleks su last tahtnud tunda, küll ta oleks juba ammu ühendust võtnud. Nii nagu iga kõrvalehüpe pole suhe, pole ka iga laps lapselaps. Kõlab karmilt, aga nii see on.
Hiljaks oled jäänud oma isateema avalikustamisega. Su laps on juba nii suur ka, et mingit lähedust nendel inimestel sinu lapse vastu enam ei teki. Läinud rong. Teed oma lapse elu vaid keeruliseks.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 12 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mul on laps kes on 15. Ta ei tea oma isast ja isapoolsetest sugulastest mitte midagi. Ka nemad ei tea sellest lapselt. Lapse isa ei ole rääkinud, et tal on laps. Lapse isa ei huvita see laps ja sellepärast ei ole ta oma emale rääkinud ka, et tal on lapselaps kuskil. Sama on siis selle rongaisa tütrega. Ka talle pole räägitud, et tal on poolõde. Olen hakanud mõtlema, et minu laps tahaks vbl oma vanaema ja poolõde näha. Samuti tahaksid ehk nemad näha teda. Aga nad isegi ei tea, et on see laps olemas. Rongaisa abikaasa ka ei tea, et tema abikaasa varjab oma last. Kas võtaksite ühendust oma lapse vanaema ja poolõega? See poolõde on täiskasvanud juba. Ma tahaks nii väga lapse isa emale öelda, et tal on pojapoeg. Ta ju ei teagi seda. Mis teeksite? Arvestama peate sellega, et saate lapse isa oma vihavaenlaseks ja ilmselt ei saa sentigi(70 euri) raha lapsele enam.

aga kust sa võtad, et uus abikaasa sellest lapsest ei tea? Olen üsna kindel, et sealpool kõik ammu teavad asjast – aga nagu eespool mainiti, seda pigem aktsepteeritakse aga ei torgita teemat.

Kindlasti ei läheks midagi ütlema – sa ju selgelt ei ole oma poja huvide eest väljas, pigem ihkad kättemaksu.

Võimalik, et teatakse, aga ei kindlasti aktsepteerita ega tunnustata seda teemat. Kui see nn vanaema (vanaema teemaalgataja arvates, ise ta ennast sinu lapse vanaemaks kindlasti ei pea, st = ei pea sinu last oma lapselapseks) oleks su last tahtnud tunda, küll ta oleks juba ammu ühendust võtnud. Nii nagu iga kõrvalehüpe pole suhe, pole ka iga laps lapselaps. Kõlab karmilt, aga nii see on.

Hiljaks oled jäänud oma isateema avalikustamisega. Su laps on juba nii suur ka, et mingit lähedust nendel inimestel sinu lapse vastu enam ei teki. Läinud rong. Teed oma lapse elu vaid keeruliseks.

Sa oled nii õel inimene! Mis ajab sind teemas, mis sind ei puuduta, 7 korda vastama ja nö selgeks tegema, et seda last ei soovita, et see polnud suhe jne?

Teemaalgataja ju ütles, et oli suhe, polnud kõrvalsuhe. Nagu kurtidele kõrvadele või pimedatele silmadele see tekst. Ja isegi kui oleks, siis mis mees hülgab oma lapse? Väärikuseta mees minu jaoks, selgroota. Nii lihtne asi pole, et eostan ja ütlen, et ei soovinud (ja siis jooksen oma kalli naisukese juurde tagasi, keda tegelikult ei tahtnud mingi hetk ja leidsin kellegi teise ja klassikaliselt ütlen oma naisele, et oi tegin vea jne. Klassika!) Siin varasemaltki lehekülgede kaupa sellel teemal vaieldud. Siis pigem elatise teemal.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Arvan, et 15 aastane laps on juba nii suur, et otsustamise võiks temale endale anda. Kui huvitab, siis võtab ühendust. Kui ei huvita, siis jätab sinnapaika. Naisena ma ise kindlasti ei läheks lapse vanaema ja poolõdesid otsima. Seda oleks võinud siis jah natuke varem teha. Praegu peaks see olema lapse enda otsus, tema on ju nende inimestega sugulane. Kui mul lapsel oleks laps, siis mina vanaemana kindlasti tahaksin teada, et mul lapselaps on. Ma oleksin väga pettunud, kui mu lapsed mulle ei räägiks, et neil kusagil lapsed on ja mind lastelaste elus osalemisest oleksid ilma jätaksid.

Please wait...
Postitas:
Kägu

mind küll lapse isa ja tema pere hingeelu ei huvitaks, täiesti ükskõik, mis nemad arvaksid, kas armastaksid või vihkaksid. mulle piisaks sellest, kui üks järjekordne petja mees ei saaks enam ausa näoga edasi elada. et ta naine, vanemad ja ka laps teaks, milline petisest rongaisa ja mõttetu mees ta on, et ei suutnud oma pükse jalas hoida.

Ei õigusta seda meest aga siiski kuidas sinu püksikummiga lood on? Kust otsast sina siin patust puhas oled?
Kui sa enda lapsest vähegi hoolid, teed sa seda mis talle parim on. Mina kahtlen, et talle on hea, kui ta tesb, et tema isa, õde ja vanaema teda põlgavad. Las laps kasvab mõne aasta ja kui tõesti tahab, läheb otsib ise oma sugulased üles.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Sellel teemal on tõesti juba enne arutatud, olen varem ka arvamust avaldanud. Kui teema rohkem huvitab, otsi vanu teemasid.
Mina arvan, et ÕIGET vastust Su küsimusele pole, sest muutujaid selles võrrandis on kole palju. Me ei tea, kuidas reageeriksid õde-vanaema, kui lähed sina rääkima, võibolla lapse enda peale reageeriksid teistmoodi. Ja võibolla su laps ise pole neist üldse huvitatud.
Neid lugusid kahjuks vist on jube palju, sest olen ise osaline taolises loos (olen abieluvälisest suhtest sündinud, hiljem ise vanaema üles otsinud ja siis pikalt saadetud) ja nüüd on ka mu oma teismeline laps enda teadmata taolises loos. Küll mitte kellegi petmise tagajärjel, aga millegipärast on tema isa otsustanud maha salata, et tal on nö juhusuhtest veel 1 laps. Probleem on kahjuks selles, et elame suhteliselt väikeses kohas ja minu laps puutub aegajalt selle lapsega kokku. Eksmees selles asjas probleemi ei näe, sest ta keeldub asja arutamast, ütleb, et see pole kellegi teise asi.
See suvi tuli õnneks 1 teine, palju vähemtähtsam isa saladus ilmsiks, mis andis mulle võimaluse end tulevasest probleemist päästa. Kuna mu laps oli MINU peale pahane, et ma seda asja varjasin, siis ütlesin otse, et ta isa palus sellest mitte rääkida ja üldse on ta isal tegelikult veel 1 asi, millest ta võiks rääkida, aga milleks minul õigus puudub. Ka eksmehele teatasin, et kui laps juba sellest asjast numbri tegi, siis mõelgu, mis saab, kui see suur saladus ilmsiks tuleb. Ja selles olen täitsa kindel, et tuleb! Siiani pole kahjuks isa midagi rääkinud. Aga mina olen tuleviku tarbeks oma käed puhtaks pesnud.
Muide, eksämm teab ka sellest lapsest, aga ta absoluutselt pole seda tüüpi, kes JULGEKS ise see laps üles otsida. Hästi tagasihoidlik ja lihtne inimene on. Kui keegi talle ukse taha ilmuks, küllap ta sisse laseks, aga ma ei imestaks, kui eksmees jalaga põrutaks ja edaspidi keelaks suhtlemise.
PS! Minu lapsele on ta väga hea isa ja mulle on ta käitumine selle teise lapsega täiesti arusaamatu.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Ei räägiks. Lapsel on parem kui tal polegi kontakti perega, kus teda ei taheta.

Räägiks. Lapsel on õigus teada ja see, mida ta selle teadmisega pihta hakkab on tema asi. Mina näiteks tahaks küll teada.

Kui sa ei räägi, aga laps kunagi ikkagi tõe teada saab, siis riskid sellega, et ta vihkab sind elu lõpuni. Sinu vaikimine on puhtalt isekas tegu.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mul on laps kes on 15. Ta ei tea oma isast ja isapoolsetest sugulastest mitte midagi.
Sama on siis selle rongaisa tütrega. Ka talle pole räägitud, et tal on poolõde.
Ma tahaks nii väga lapse isa emale öelda, et tal on pojapoeg.

Kumb sul siis on tütar või poeg? Lapse isa tütrele poolõde ja lapse vanaemale pojapoeg?

Please wait...
Postitas:
Kägu

Vaata uuri välja, milline ta ema on. Ma arvan, et tal oleks kohutavalt hea meel seda teada ja samas kahju, et ta varem ei teadnud sellest lapselapsest.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Ei ole need sugulased küll huvitatud mingi võõra poisiga tutvumisest. Kui lähed selle jutuga, et näe, vanaema, see on sinu pojapoeg, siis mitte ei võeta seda last avasüli vastu, vaid hakatakse sind valetamises süüdistama.

Please wait...
Näitan 30 postitust - vahemik 31 kuni 60 (kokku 87 )


Esileht Pereelu ja suhted Kas lapse vanaema ja õde peaks saama teada oma sugulase olemasolust?