Teema: kas lapsed on Eestis vaid rikkurite privileeg?

Mis vahet seal on, kas keegi perekoolis peab sind sellepärast imelikuks või mitte?

Minul on kaks last ja rohkem mitte mingil juhul ei taha. Miks? Alates sellest, et nii rase olemine kui lastega kodus passimine on minu jaoks emotsionaalselt väga raske aeg. Ei meeldi ja kõik. Tohutult rutiinne ja tüütu. Samamoodi nagu kõigile ei saa meeldida selveri kassas istumine või tehases pudelite kasti panek.

Lisaks sooviks ka perele ja endale normaalset elu tagada, mitte lihtsalt hakkama saada. Samuti vaba aega, mitte ainult ühe, teise, kolmanda ja viiendaga tegelemist.

Igaühele oma. Ega erinevate eelistuste-valikute tõttu keegi seepärast kehvem ema pole. Ela nii, et ise õnnelik oled!

Kui ma elaksin kehvemates oludes , siis mina ka mõtleksin kas tahan synnitada last virelema.

Mina olen lapsena tühja kõhtu tundnud ja sellist elu nagu meil õega oli ma oma lastele ei taha.

Muidugi ei tea me kunagi ette kuidas elu pöörduda võib.

meil otseselt nii kaua kui käed jalad terved ja liiguvad, ei ole rahaprobleemi, kuid ei julge sünnitada, mul kaks last olemas ka, kuigi hing ihkaks rohkem, lihtsalt tööalaselt tähendab see koomasolekut.
aga see rahajutt, no mõned inimesed vinguvad asja eest teist taga, mul on paju rikkaid ümberringi aga raha on alati vähem ja mida rohkem raha, seda vähem inimene viitsib ise oma tagumenti liigutada, käivad koristajad ja muruniitjad ja ikka ei olda rahul. See on poos ja suhtumine küsimus.