Esileht Väikelaps Kas lapsele on õige anda rammusaid piimatooteid?

Näitan 26 postitust - vahemik 1 kuni 26 (kokku 26 )

Teema: Kas lapsele on õige anda rammusaid piimatooteid?

Postitas:
Kägu

Mul oli suhteliselt tuline vaidlus oma sugulasega kes väidab, et kasvav laps vajab rammusaid piimatooteid. Joodab oma lastele sisse seda täispiima.
Mina aga elan teises riigis ja siin ei ole kombeks lastele rasva sisse sööta. Ehk siis minu lapsed ja mees joovad juba aastaid 1,5% joogipiima. Lasteaias ja koolis nad saavad üldse rasvavaba piima/keefirit.
Vanasti kui ma eestis veel elasin siis jõin ka ise 2,5% piima aga peale seda kui olin joonud paar aastat seda lahjemat piima siis 2,5% enam alla ei läinud. Tundus jube rammus ja selline rõve ,, lehmamaitse ,, 😀 ( see on minu enda väljend rammusa piima spetsiifilisele maitsele ).
Mis teie arvate?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ma arvan, et sa oled seal välismaal puhta lolliks keeranud.
Minu pere on maapiima peal üles kasvanud.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Adik Levin on teinud uurimustöö,kus selgus,et lehmadele söödetakse piimakoguse suurendamiseks antibiootikume ja hormoone,mis omakorda põhjustab lehmadel kasvajaid ja udarapõletikke, rääkimata siis mürkidega pritsitud rohumaadest,kus lehmad söövad. Kuidas saab selline piim kasulik olla? See on iganenud arusaam,et piim on jube kasulik, oma emaga vaidlen siiani,et ei pea laps söögi alla ja peale piima kaanima.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Johhaidii, 2,5% ei ole ju rammus piim. Mina olen ka teises riigis ja minu mees ja laps joovad juba aastaid 3,8 % piima. 2,5 siin ei ole, kui Eestis olen, siis ostan mehe soovil poest mingit mahepiima, Nopri oli selle tootja nimi vist. Minu ema ahastab, et kallis, aga mees on nii kaua siin elanud, et on väga sügavalt üle võtnud kohaliku mentaliteedi toetada oma piirkonna väiketootjaid. Ükskord Rimi ees nägime, kuidas piimatootja kaubikuga oma kraami ise poodi tõi, mu mehel läks silm särama selle peale ja nüüd Eestis olles ainult seda piima joob. Lehma maitset ei ole.
1,5% ei ole piim vaid mingi piimamannergu pesuvesi.
Miks sa üldse vaevad pead selle üle, mida sugulase lapsed joovad? Igaüks sööb mida tahab. Tulid matsidele välismaalt tsivilisatsiooni tooma või?

Please wait...
Postitas:
Kägu

Jah, on küll, toitumisteadlased on ammu selgeks teinud, et kui üldse piimatooteid siis kindlasti normaalse st “lehmast tulnud” rasvasisaldusega, sest muidu ei imendu piimast kaltsiumi (see nõuab piimarasva). Kaltsium on põhiargument, miks lastele üldse piima ja piimatooteid soovitatakse.

Kui tahate lapsele lihtsalt juua anda siis andke vett. Igasugused “light” piimad on sisuliselt valget värvi vesi, milles pole midagi kasulikku.

Isegi 2,5% piim pole tegelikult väikelapsele piisav.

Iseasi on Eestis lastele pakutavate piimatoodete KOGUSED, piima on menüüdes ilmselgelt liiga palju, sh eestlaste komme lasteasutustes prae juurde piima, pudru juurde piima jne pakkuda. Piim olgu eraldi toidu osa, mitte vedelik millega toitu alla loputada.

Ja paljudes riikides ikka veel propageeritav piimarasvast hoidumine kui kolesterooli, rasvumise jne ära hoidmise vahend on ka ammu ümber lükatud… need lahja või rasvatu piimatoote tarbijad neis riikides on suures osas ikka rasvunud.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

c-p

Janu ei sobi leevendada piima ega teiste piimatoodetest jookidega. Piim on lastele vajalik valgu allikas, piimast saab ka rasvu, vitamiine(B, D) ja mineraalaineid (eriti kaltsiumit ja magneesiumit). Piimatoodete olulisimad tooted on piim ja jogurt, kuna neid on vähem töödeldud ja need sisaldavad optimaalses koguses mineraalaineid, mis on vajalikud tugevate luude ja hammaste kujunemiseks.
Kuid suure energiasisalduse tõttu loetakse piim ja piimajoogid ikkagi vahepalaks või muu toidukorra osaks, janujoogina rikuvad nad lapse isu. Väikelapse päevane kogus võiks olla 2 klaasi 3,5% piima või (maitsestamata)jogurtit või väikelaste piimasegu või hapendatud piimatooteid (hapupiim, keefir), sobivad ka juust, hapukoor. Vältida magusaid kohupiimakreeme, jogurteid, kohukesi-need on dessert e magustoit.

Ekslikult arvatakse, et piimarasv soodus­tab veresoonte lupjumist. Ini­mestele on piimarasv hästi omastatav ja heaks energiaal­likaks. Piimarasva omastamist soodustab selle suhteliselt ma­dal sulamistemperatuur, sobiv rasvhappeline kooslus, rasva-kerakeste hajusus ja nende imendumise eripära seede­kulglas. Täispiim ei tee kedagi pak­suks, nagu kardetakse, sest klaas 2,5% piima annab vaid 120 kcal energiat (kooritud piim 80 kcal). Eriti oluline on piimast saadav energia just kasvavale organismile ja laste­le ei tohiks ilma rasvata piima pakkuda. Lahjast piimast on kadunud need rasvhapped, mis on teatud haigusttekitajate suhtes nakkusevastase toime­ga, samuti lähevad kaotsi rasvlahustuvad vitamiinid.Piimarasv on tervislik A- ja D-vitamiini allikas, viimane on vajalik ka piimast saadava kaltsiumi omastamiseks.
lehmapiima rasvast 30% moodustab kehale vajalik olehape, mille sisalduse poolest on tuntud ka oliivõli. Piimarasvas leiduvatest linool- ja alfa-linoleenhappest lähtub luu uuenemiseks vajalike regulaatomolekulide (prostaglandiinide) süntees.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Piim on toit, mitte jook.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Jah, soomlastel on veel vist siiani laialt levinud see arvamus, et lahjasid piimatooteid larbi sisse palju tahad, kasvõi suhkruga jogurtit – aga vat piimarasva, oi-oi, seda ei tohi süüa. Süsivesikute piiramisele aga ei pööra paljud tähelepanu – söövad pullosid (saiakesi) ja muud tärklise- ja suhkrurikast kraami.

Kuigi tänapäeva uuemad seisukohad on sellele risti vastu ja ütlevad, et enne võid sa sale ja terve olla just RASVA süües ja süsivesikuid piirates, lchf – toitujad kasutavad toitudes just peekonit, koort, võid, ka taimseid rasvu muidugi, nagu õlid, avokaadod (süsivesikutoite aga piiravad). Ja nad võtavad selle peekoni, koore ja avokaadode söömisega alla, püsivad kaalus, tervisenäitajad paranevad. Lisaks lugesin mingit uuringut, kus rasvaseid ehk täispiimatooteid tarbivate naiste südame-veresoonte tervis oli parem kui lahjasid piimatooteid tarbivatel. Teadlased tegid oletuse, et ilmselt sisaldab täispiim mingeid südant kaitsvaid aineid, mida lahja sisaldab vähem. Võrdluseks: täpselt samamoodi on viimasel ajal “rehabiliteeritud” kanamuna – varem süüdistati kanamuna kolesterooli kehasse toomises ja südame-veresoonte haiguste põhjustamises ja soovitati muna süüa väga vähe – nüüd on leitud, et munas on tegelikult häid aineid palju, kanamuna on tervislik toit.

Idas peetakse just piimarasva (puhastatud piimarasv ehk ghee) piima kõige väärtuslikumaks osaks. Muidu piimatooteid tarbida ida meditsiinis palju ei soovitata – need olevat “külm” toit, toovat külma ja lima kehasse, soodustavat külmetushaigusi, kui liiga palju süüa. Gheed kui kõige “soojemat” piimatoodet aga soovitakse, peetakse kõige kasulikumaks.

Kui varem soovitati igaks otstarbeks ikka õlisid, siis viimasel ajal võirasva kui küllastunud rasva soovitatakse praadimiseks, küpsetistesse panemiseks – see moodustab kuumuses kahjulikke ühendeid vähem tõenäolisemalt kui õlid. Ühesõnaga – kasuta õlisid külmalt (sealt saab väärtuslikke polü- ja monoküllastamata rasvhappeid, mida on ka vaja), aga prae/küpseta tahkete rasvadega: gheega (see ei pritsi), võiga, kookosrasvaga. Lisaks (vt. kägu 19.11 kommentaari) on saab piimarasvast hästi omastatavaid ja kasulikke rasvhappeid.

Muidugi ei ole piimatooteid hea ületarbida. Kui inimese menüüs on liiga suur % piimatooteid, siis on seal sageli vähe köögivilja, näiteks. Ehk siis liiga palju piima tarbmine ajab toitumise tasakaalust ära – siit kõik need jutud, et “inimene pole siiski vasikas” jne. Aga kui piima süüa, siis pigem mõõdukalt täisrasvast kui palju lahjat.

Teemaalgataja, mõtle, mida sa oma lapsele täispiima andmisel kardad?
*Et laps läheb ülekaaluliseks? Ülekaalulisuse hirmu puhul peaks piirama pigem lapse toidu süsivesikuid, mitte rasvu. Sealhulgas lahjasid, aga suhkruga piimatooteid – magusaid jogurteid, kreeme jne. Kui aga laps ülekaalulisusele ei kaldu, siis langeb see punkt kohe ära.
*Et lapse veresooned lubjastuvad ja süda jääb haigeks? Noh, keskealise-vanema inimese puhul oleks selle hirmul veel alust – kuigi, nagu öeldud, nii kanamuna kui ka täispiima hakatakse südamehaiguste tekitamise süüdistustes teadlaste poolt juba “rehabliliteerima” – kasvava lapse puhul aga seda hirmu nüüd küll pole.

Ehk siis ma küll ei leia ühtegi põhjust, mis ei võiks lapsele täispiima anda ja muid rasvaseid piimatooteid (juust, või) – saaks laps rohkem rasvlahustuvaid vitamiine, kasvavale organismile kasulikke rasvu ka kätte.

Ja nn. maapiim ehk koduse lehma piim on veel kasulikum – kuna koduse lehma piima ei pea pastöriseerima, on pastöriseerimata piima valgud inimesele kergemi omastatavad, lisaks sisaldab rikkalikku kasulike bakterite kooslust.

Maitse on muidugi maitse asi.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Jah, soomlastel on veel vist siiani laialt levinud see arvamus, et lahjasid piimatooteid larbi sisse palju tahad, kasvõi suhkruga jogurtit – aga vat piimarasva, oi-oi, seda ei tohi süüa. Süsivesikute piiramisele aga ei pööra paljud tähelepanu – söövad pullosid (saiakesi)ja muud kraami.

Kuigi tänapäeva uuemad seisukohad on sellele risti vastu ja ütlevad, et enne võid sa sale ja terve olla just RASVA süües ja süsivesikuid piirates, lchf – toitujad kasutavad toitudes just peekonit, koort, võid, ka taimseid rasvu muidugi, nagu õlid, avokaadod (süsivesikutoite aga piiravad). Ja nad võtavad selle peekoni, koore ja avokaadode söömisega alla, püsivad kaalus, tervisenäitajad paranevad. Lisaks lugesin mingit uuringut, kus rasvaseid ehk täispiimatooteid tarbivate naiste südame-veresoonte tervis oli parem kui lahjasid piimatooteid tarbivatel. Teadlased tegid oletuse, et ilmselt sisaldab täispiim mingeid südant kaitsvaid aineid, mida lahja sisaldab vähem. Võrdluseks: täpselt samamoodi on viimasel ajal “rehabiliteeritud” kanamuna – varem süüdistati kanamuna kolesterooli kehasse toomises ja südame-veresoonte haiguste põhjustamises ja soovitati muna süüa väga vähe – nüüd on leitud, et munas on tegelikult häid aineid palju, kanamuna on tervislik toit.

Idas peetakse just piimarasva (puhastatud piimarasv ehk ghee) piima kõige väärtuslikumaks osaks. Muidu piimatooteid tarbida ida meditsiinis palju ei soovitata – need olevat “külm” toit, toovat külma ja lima kehasse, soodustavat külmetushaigusi, kui liiga palju süüa. Gheed kui kõige “soojemat” piimatoodet aga soovitakse, peetakse kõige kasulikumaks.

Kui varem soovitati igaks otstarbeks ikka õlisid, siis viimasel ajal võirasva kui küllastunud rasva soovitatakse praadimiseks, küpsetistesse panemiseks – see moodustab kuumuses kahjulikke ühendeid vähem tõenäolisemalt kui õlid. Ühesõnaga – kasuta õlisid külmalt (sealt saab väärtuslikke polü- ja monoküllastamata rasvhappeid, mida on ka vaja), aga prae/küpseta tahkete rasvadega: gheega (see ei pritsi), võiga, kookosrasvaga. Lisaks (vt. kägu 19.11 kommentaari) on saab piimarasvast hästi omastatavaid ja kasulikke rasvhappeid.

Muidugi ei ole piimatooteid hea ületarbida. Kui inimese menüüs on liiga suur % piimatooteid, siis on seal sageli vähe köögivilja, näiteks. Ehk siis liiga palju piima tarbmine ajab toitumise tasakaalust ära – siit kõik need jutud, et “inimene pole siiski vasikas” jne. Aga kui piima süüa, siis pigem mõõdukalt täisrasvast kui palju lahjat.

Teemaalgataja, mõtle, mida sa oma lapsele täispiima andmisel kardad?

*Et laps läheb ülekaaluliseks? Ülekaalulisuse hirmu puhul peaks piirama pigem süsivesikuid, mitte rasvu. Sealhulgas lahjasid, aga suhkruga piimatooteid – magusaid jogurteid, kreeme jne.

Kui aga laps ülekaalulisusele ei kaldu, siis langeb ju see kohe ära.

*Et lapse veresooned lubjastuvad ja süda jääb haigeks? Noh, keskealise-vanema inimese puhul oleks selle hirmul veel alust – kuigi, nagu öeldud, nii kanamuna kui ka täispiima hakatakse südamehaiguste tekitamise süüdistustes teadlaste poolt juba “rehabliliteerima” – lapse puhul aga seda hirmu nüüd küll pole.

Ehk siis ma küll ei leia ühtegi põhjust, mis ei võiks lapsele täispiima anda ja muid rasvaseid piimatooteid (juust, või) – saaks laps rohkem rasvlahustuvaid vitamiine, kasvavale organismile kasulikke rasvu ka kätte.

Ja nn. maapiim ehk koduse lehma piim on veel kasulikum – kuna koduse lehma piima ei pea pastöriseerima, on pastöriseerimata piima valgud inimesele kergemi omastatavad, lisaks sisaldab rikkalikku kasulike bakterite kooslust.

Maitse on muidugi maitse asi.

Ei karda ma otseselt midagi. Mulle noorema lapse arst ütles 2-aastase kontrollis, et piimatooteid tuleb lapsele anda kõik rasvavabad, et organismi ei koguneks üleliigset rasva ( Laps oli natuke raskem kui keskmine 2-aastane ). Kuidagi see 1,5% piim on jäänud, mees tarbib seda kõige rohkem, käib öösiti joomas seda.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ma elan Soomes ja mulle just vastupidi anti soovitus lapsele anda seda rammusamat asja. Ehk siis mitte neid rasvavabasid ja light tooteid. Lisaks ikka võid ja õli toitudesse.

Eks need soovitused sõltuvad neuvola tädist ka ja lapse kasvukõverast.
Mul sõbranna jällegi sai vastupidiseid soovitusi.

Aga minagi Eestis joon seda täispiima ja Soomes ostan ka punast piima.
See 1.5ne on ju nagu piimapaki pesuvesi.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Kas piim on jook või pigem söök? Või kuidas te üldse piima tarbite? On neid, kes soovitavad söögi kõrvale juua vaid vett. ja neid, kes üldse ei soovita toidu kõrvale midagi juua. mõttega et liigne vedelik toidu kõrvale ei soodusta söögi seedimist. jah, vanasti joodi alati söögi juurde piima. mina olen ka nii kasvanud.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Tänaseks on terve põlvkond üles kasvanud ajast, mil Eesti poodidesse ilmus 2,5protsendine piim.
Sellega ollakse nii harjunud, et see ongi paljudele tavaline piim. Aastaid tagasi kirjutati, et EL-s ei tohi sellele piima nimegi omistada, kuid Eestile taotleti eriluba “armastatud joogi” turustamiseks.
80ndate lõpus, kui see ime müügile paisati, olid poed kõigest tühjad. 3+protsendilise piima talonge jagati vaid kuni 3aastastele lastele lastearsti poolt.
Muide, eesti keeles on ka eelseletatud rasvatul ollusel ka nimi – lõss.

Please wait...
Postitas:
Kägu

No kui probleem on selles, et laps on keskmisest raskem ja arst kardab, et tulevikus võib ka ülekaaluline olla, kui praegu toitumisega ei tegele, siis ainult piima karta on küll naiivne.

Pigem tuleks kogu toitumine üle vaadata. See, kas laps peab või ei pea just lagedat piima jooma – ilmselgelt ei pea üldse piima jooma, küll aga on piimatooted soovituslikud. Piimatooteid on ka teisi peale piima.

Rasvumise osas pigem vaataks esmalt üle maiustamine, juba eespool mainitud jogurtit ja jogurtijoogid (sh actimel jmt). Kui laps käib lasteaias, siis uurida sealt, kuidas sööb (ma ei tea, kuidas sinu riigis, aga Eestis on ju lasteaedades koguaeg ka magustoit, et kehvema söömisega lapsed päris nälga ei jääks). Kui sul on kodus komme igapäevaselt magustoitu pakkuda, siis lõpeta see komme jne. Ehk siis ainult piimaga tegelemine küll kellelgi rasvumist ei peata. Ma ise ei joogi piima ja piimatooteid tarbin peamiselt nii palju, kui need mõne teise toidu sees on, aga ikka näe, pean siin dieeti pidama 😀 Süüa tuleb kõike, aga kõik peab olema tasakaalus.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Juba ammu on teada, et vähemalt lastele peaks piimatooted olema täisrasvased. Kui üldse sealt kaltsiumi omastab, siis koos piimarasvaga, pealegi on piimas rasvlahustuvaid vitamiine, mis lihtsalt ära kooritakse koos koorega. kuni 6 kuud- rinnapiim ja rpa. 6 kuud kuni aasta- rpa, rp ja täispiim, 1-2a täispiim. Kui laps on ülekaaluline, siis soovitatakse low-fat piimatooteid alates 2. eluaastast (mõnele ka 1.eluaastal juba, kui vanemad on suutnud lapse paksuks sööta), muidu mitte. Ja kohe kindlasti on suurem osa rasvumisest muul toidusedelil (magus!) kui sellel, kas laps joob 3,8 või 1,5% piima!

Sugulaste lapsed on sugulase asi, sina toida oma lapsi. Kas sugulase lapsed on paksud?

Soomes ja mujal välismaal armastatakse kangesti vähe ja mitterasvaseid piimatooteid, ometi on nad seal ikka paksud, järelikult pole asi piimas, või kuidas? See low-fat asjade vaimustus on juba nii eilne asi, juba ammu räägitakse, et low/non-fat asjad on täis suhkrut, mod.tärklist jm jama, et toidul ka mingi maitse ja tekstuur säiliks.
Siin on juba enne ära mainitud, kuidas maailmast on üle käinud rasvahirm, “või on halb rasv, sööge parem margariini!”, kanamuna on kole kolesteroolipomm- müüt jms. Kõik on ajaloo prügikasti läinud arvamused.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Jah, soomlastel on veel vist siiani laialt levinud see arvamus, et lahjasid piimatooteid larbi sisse palju tahad, kasvõi suhkruga jogurtit – aga vat piimarasva, oi-oi, seda ei tohi süüa. Süsivesikute piiramisele aga ei pööra paljud tähelepanu – söövad pullosid (saiakesi)ja muud kraami.

Kuigi tänapäeva uuemad seisukohad on sellele risti vastu ja ütlevad, et enne võid sa sale ja terve olla just RASVA süües ja süsivesikuid piirates, lchf – toitujad kasutavad toitudes just peekonit, koort, võid, ka taimseid rasvu muidugi, nagu õlid, avokaadod (süsivesikutoite aga piiravad). Ja nad võtavad selle peekoni, koore ja avokaadode söömisega alla, püsivad kaalus, tervisenäitajad paranevad. Lisaks lugesin mingit uuringut, kus rasvaseid ehk täispiimatooteid tarbivate naiste südame-veresoonte tervis oli parem kui lahjasid piimatooteid tarbivatel. Teadlased tegid oletuse, et ilmselt sisaldab täispiim mingeid südant kaitsvaid aineid, mida lahja sisaldab vähem. Võrdluseks: täpselt samamoodi on viimasel ajal “rehabiliteeritud” kanamuna – varem süüdistati kanamuna kolesterooli kehasse toomises ja südame-veresoonte haiguste põhjustamises ja soovitati muna süüa väga vähe – nüüd on leitud, et munas on tegelikult häid aineid palju, kanamuna on tervislik toit.

Idas peetakse just piimarasva (puhastatud piimarasv ehk ghee) piima kõige väärtuslikumaks osaks. Muidu piimatooteid tarbida ida meditsiinis palju ei soovitata – need olevat “külm” toit, toovat külma ja lima kehasse, soodustavat külmetushaigusi, kui liiga palju süüa. Gheed kui kõige “soojemat” piimatoodet aga soovitakse, peetakse kõige kasulikumaks.

Kui varem soovitati igaks otstarbeks ikka õlisid, siis viimasel ajal võirasva kui küllastunud rasva soovitatakse praadimiseks, küpsetistesse panemiseks – see moodustab kuumuses kahjulikke ühendeid vähem tõenäolisemalt kui õlid. Ühesõnaga – kasuta õlisid külmalt (sealt saab väärtuslikke polü- ja monoküllastamata rasvhappeid, mida on ka vaja), aga prae/küpseta tahkete rasvadega: gheega (see ei pritsi), võiga, kookosrasvaga. Lisaks (vt. kägu 19.11 kommentaari) on saab piimarasvast hästi omastatavaid ja kasulikke rasvhappeid.

Muidugi ei ole piimatooteid hea ületarbida. Kui inimese menüüs on liiga suur % piimatooteid, siis on seal sageli vähe köögivilja, näiteks. Ehk siis liiga palju piima tarbmine ajab toitumise tasakaalust ära – siit kõik need jutud, et “inimene pole siiski vasikas” jne. Aga kui piima süüa, siis pigem mõõdukalt täisrasvast kui palju lahjat.

Teemaalgataja, mõtle, mida sa oma lapsele täispiima andmisel kardad?

*Et laps läheb ülekaaluliseks? Ülekaalulisuse hirmu puhul peaks piirama pigem süsivesikuid, mitte rasvu. Sealhulgas lahjasid, aga suhkruga piimatooteid – magusaid jogurteid, kreeme jne.

Kui aga laps ülekaalulisusele ei kaldu, siis langeb ju see kohe ära.

*Et lapse veresooned lubjastuvad ja süda jääb haigeks? Noh, keskealise-vanema inimese puhul oleks selle hirmul veel alust – kuigi, nagu öeldud, nii kanamuna kui ka täispiima hakatakse südamehaiguste tekitamise süüdistustes teadlaste poolt juba “rehabliliteerima” – lapse puhul aga seda hirmu nüüd küll pole.

Ehk siis ma küll ei leia ühtegi põhjust, mis ei võiks lapsele täispiima anda ja muid rasvaseid piimatooteid (juust, või) – saaks laps rohkem rasvlahustuvaid vitamiine, kasvavale organismile kasulikke rasvu ka kätte.

Ja nn. maapiim ehk koduse lehma piim on veel kasulikum – kuna koduse lehma piima ei pea pastöriseerima, on pastöriseerimata piima valgud inimesele kergemi omastatavad, lisaks sisaldab rikkalikku kasulike bakterite kooslust.

Maitse on muidugi maitse asi.

Ei karda ma otseselt midagi. Mulle noorema lapse arst ütles 2-aastase kontrollis, et piimatooteid tuleb lapsele anda kõik rasvavabad, et organismi ei koguneks üleliigset rasva ( Laps oli natuke raskem kui keskmine 2-aastane ). Kuidagi see 1,5% piim on jäänud, mees tarbib seda kõige rohkem, käib öösiti joomas seda.

Teemaalgataja, su peres tunduvad lihtsalt ebatervislikud toitumisharjumised olevat (mees käib öösiti piima joomas, 2aastane laps on ülekaaluline) ja asi pole mitte piimas, vaid milleski muus. On ju näha, et lahja piima joomine pole sind aidanud, kuna laps on ikka ülekaaluline.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Ei karda ma otseselt midagi. Mulle noorema lapse arst ütles 2-aastase kontrollis, et piimatooteid tuleb lapsele anda kõik rasvavabad, et organismi ei koguneks üleliigset rasva ( Laps oli natuke raskem kui keskmine 2-aastane ). Kuidagi see 1,5% piim on jäänud, mees tarbib seda kõige rohkem, käib öösiti joomas seda.

See “natuke raskem kui keskmine 2-aastane” ei kõla eriti kurjakuulutavalt. Ega kõik lapsed polegi täpselt keskmised. Mina seljuhul annaks julgelt täisrasvaseid piimatooteid. See “rasvavaba piimatoode” (isegi mitte 1,5% siis) kõlab lapse puhul ausalt öeldes küll täitsa halvasti!

Kui midagi üldse vähendada, siis vähendaks lapse menüüs süsivesikuid, eeelkõige kiiresti imenduvaid süsivesikuid sisaldavaid toite: valge sai ja muud valge jahu küpsetised, maiustused, suhkruga piimatooted ja muud magustoidud jne. Täisteratooteid ja kartulit mõõdukalt (ka mitte väga suurtes kogustes).

Kui ise hätta jääd, lase mõnel nõustajal teha lapsele “mõnevõrra vähendatud süsivesikutega” toitumiskava (päris lchf-i ka vaevalt lapsel vaja on).

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kui üldse piima, siis rasvast – et omastada kaltsiumi. Suhtuda piimatoodetesse pigem kui magustoitu, st tarbida mõõdukates kogustes, siis pole vaja ka seda piimarasva karta. Lahja piimatoote tarbimine lastel on täiesti mõttetu, sest kaltsiumi omastamiseks on vaja justnimelt rasva.

Meie ostame ainult 3,5+ rasvaprotsendiga piima (Farmi või Alma), sellel pole mingit lehmamaitset, tegu on täitsa puhta ja neutraalse maitsega tootega. Ja “lehmamaitse” ei ole sinu välja mõeldud väljend, vaid sama sõna on paljud inimesed, sh mina, eluaeg kasutanud maapiima maitse kirjeldamiseks.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Tubli ja terve mõistusega sugulane on sul!
Kui rammusamat piima juua ei taha, siis sama hästi võite vett juua. Janu kustutab ilmselt paremini ja tuleb odavam ka.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Ei karda ma otseselt midagi. Mulle noorema lapse arst ütles 2-aastase kontrollis, et piimatooteid tuleb lapsele anda kõik rasvavabad, et organismi ei koguneks üleliigset rasva ( Laps oli natuke raskem kui keskmine 2-aastane ). Kuidagi see 1,5% piim on jäänud, mees tarbib seda kõige rohkem, käib öösiti joomas seda.

Miks mees öösiti piima käib joomas, kas tal on mingit sorti toitumishäire?
Kas sa joodad piima lapsele pudelist põhitoidu/-joogina, et see peaks kaalu peamine põhjus olema?
Kuna laps ei joo piima ilmselt liitrite kaupa, ei ole mingit vahet, kas see on 0,5%-line või täispiim – mõju osas kehakaalule. Juua võiks muidugi maitse poolest viimast, sest milleks üldse kellelegi see watermilk?

Please wait...
Postitas:
Kägu

ärge kuulake toitumisnõustajate soovitusi, andke seda, mis lapsele meeldih

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

piim peab olema toores piim, et sealt üldse midagi kasulikku saada, kitsepiimavalk paremini omastatav

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ainult et need Hiiumaa 3 last, kes sel aastal toorest kitsepiimast puukentsefaliidi said, joovad vast edaspidi keedetud piima… https://www.err.ee/963159/kolm-last-said-ilmselt-tootlemata-kitsepiimast-puukentsefaliidi

https://tervis.postimees.ee/4511002/neli-inimest-haigestus-kitse-toorpiima-juues-puukentsefaliiti

Kõige rohkearvulisem juhus leidis aset vist ka 2005 aastat tagasi Tallinna turismimessil, kus toorest kitsepiima mekkinutest haigestus 27 inimest ja neist 24 vajas ka haiglaravi.

Igal aastal registreeritakse piimast saadud nakkuse üksikjuhte, kuid haigelt loomalt saadud piima tarbimine võib põhjustada ka suuremaid puhanguid. Selline juhtum oli näiteks 2005. aastal, kui Tallinnas haigestus puukentsefaliiti 37 inimest, kes kõik jõid ühes kaubanduskeskuses pakutud toorest kitsepiima.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ainult et need Hiiumaa 3 last, kes sel aastal toorest kitsepiimast puukentsefaliidi said, joovad vast edaspidi keedetud piima…

Kuna tunnen isiklikult, siis kinnitan, et joovad endiselt oma talu kitsede pastöriseerimata ja keetmata piima. Analüüsid laboris näitasid (tehti lausa 3x), et kõigi selle talu karja kitsede piim on entsefaliidivaba. Ja kitsi on neil kümneid.

c-p” Kuna labor tegi meie kitsede piimast analüüse, et olla kindel piima ohutuses, siis täna sain taas vastuse – piimas ei leidu entsefaliidi viirust! Seega momendil on kitsed haigusevabad ja toorpiima on oodatud edaspidi ostma vaktsineeritud inimesed ja kes pole vaktsineeritud soovitaks seda teha või piim kindluse mõttes üle kuumutada.
Kitsed saavad ka nüüd raudse järjekindlusega puukide vastast tõrjet, et veelgi vähendada riski, mis muidugi ei pruugi 100% kindlust anda (statistika puudub)”

Aga sellest ajakirjandus muidugi enam ei kirjuta…

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

ISEGI Ameerikas soovitatakse väikelastele siiski anda kõrgema rasvasisaldusega piima. Piimast küll paksuks ei lähe, rohkem ikka magustatud jookidest ja saiakestest.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Ainult et need Hiiumaa 3 last, kes sel aastal toorest kitsepiimast puukentsefaliidi said, joovad vast edaspidi keedetud piima… https://www.err.ee/963159/kolm-last-said-ilmselt-tootlemata-kitsepiimast-puukentsefaliidi

Vastupidi, PEALE entefaliidi läbipõdemist pole enam suurt piima läbikuumutamisel, kuna entsefaliidi läbipõdenud inimene muutub immuunseks.

Samas, põhimõtteliselt muidugi on läbikuumutamata kitsepiimaga seoses entsefaliidioht. Nagu see kitsekasvataja ise soovitab – vaktsineerida entsefaliidi vastu või piim kuumutada.

Aga teema oli piima rasvasusest.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Miks üldse peaks lapsele lehmapiima andma? Tegu pole vasikaga! Mina pole kunagi joonud ja täiesti terve.

Please wait...
Näitan 26 postitust - vahemik 1 kuni 26 (kokku 26 )


Esileht Väikelaps Kas lapsele on õige anda rammusaid piimatooteid?