Teema: Kas lapsele on õige anda rammusaid piimatooteid?

Ma arvan, et sa oled seal välismaal puhta lolliks keeranud.
Minu pere on maapiima peal üles kasvanud.

Johhaidii, 2,5% ei ole ju rammus piim. Mina olen ka teises riigis ja minu mees ja laps joovad juba aastaid 3,8 % piima. 2,5 siin ei ole, kui Eestis olen, siis ostan mehe soovil poest mingit mahepiima, Nopri oli selle tootja nimi vist. Minu ema ahastab, et kallis, aga mees on nii kaua siin elanud, et on väga sügavalt üle võtnud kohaliku mentaliteedi toetada oma piirkonna väiketootjaid. Ükskord Rimi ees nägime, kuidas piimatootja kaubikuga oma kraami ise poodi tõi, mu mehel läks silm särama selle peale ja nüüd Eestis olles ainult seda piima joob. Lehma maitset ei ole.
1,5% ei ole piim vaid mingi piimamannergu pesuvesi.
Miks sa üldse vaevad pead selle üle, mida sugulase lapsed joovad? Igaüks sööb mida tahab. Tulid matsidele välismaalt tsivilisatsiooni tooma või?

c-p

Janu ei sobi leevendada piima ega teiste piimatoodetest jookidega. Piim on lastele vajalik valgu allikas, piimast saab ka rasvu, vitamiine(B, D) ja mineraalaineid (eriti kaltsiumit ja magneesiumit). Piimatoodete olulisimad tooted on piim ja jogurt, kuna neid on vähem töödeldud ja need sisaldavad optimaalses koguses mineraalaineid, mis on vajalikud tugevate luude ja hammaste kujunemiseks.
Kuid suure energiasisalduse tõttu loetakse piim ja piimajoogid ikkagi vahepalaks või muu toidukorra osaks, janujoogina rikuvad nad lapse isu. Väikelapse päevane kogus võiks olla 2 klaasi 3,5% piima või (maitsestamata)jogurtit või väikelaste piimasegu või hapendatud piimatooteid (hapupiim, keefir), sobivad ka juust, hapukoor. Vältida magusaid kohupiimakreeme, jogurteid, kohukesi-need on dessert e magustoit.

Ekslikult arvatakse, et piimarasv soodus­tab veresoonte lupjumist. Ini­mestele on piimarasv hästi omastatav ja heaks energiaal­likaks. Piimarasva omastamist soodustab selle suhteliselt ma­dal sulamistemperatuur, sobiv rasvhappeline kooslus, rasva-kerakeste hajusus ja nende imendumise eripära seede­kulglas. Täispiim ei tee kedagi pak­suks, nagu kardetakse, sest klaas 2,5% piima annab vaid 120 kcal energiat (kooritud piim 80 kcal). Eriti oluline on piimast saadav energia just kasvavale organismile ja laste­le ei tohiks ilma rasvata piima pakkuda. Lahjast piimast on kadunud need rasvhapped, mis on teatud haigusttekitajate suhtes nakkusevastase toime­ga, samuti lähevad kaotsi rasvlahustuvad vitamiinid.Piimarasv on tervislik A- ja D-vitamiini allikas, viimane on vajalik ka piimast saadava kaltsiumi omastamiseks.
lehmapiima rasvast 30% moodustab kehale vajalik olehape, mille sisalduse poolest on tuntud ka oliivõli. Piimarasvas leiduvatest linool- ja alfa-linoleenhappest lähtub luu uuenemiseks vajalike regulaatomolekulide (prostaglandiinide) süntees.

Jah, soomlastel on veel vist siiani laialt levinud see arvamus, et lahjasid piimatooteid larbi sisse palju tahad, kasvõi suhkruga jogurtit – aga vat piimarasva, oi-oi, seda ei tohi süüa. Süsivesikute piiramisele aga ei pööra paljud tähelepanu – söövad pullosid (saiakesi) ja muud tärklise- ja suhkrurikast kraami.

Kuigi tänapäeva uuemad seisukohad on sellele risti vastu ja ütlevad, et enne võid sa sale ja terve olla just RASVA süües ja süsivesikuid piirates, lchf – toitujad kasutavad toitudes just peekonit, koort, võid, ka taimseid rasvu muidugi, nagu õlid, avokaadod (süsivesikutoite aga piiravad). Ja nad võtavad selle peekoni, koore ja avokaadode söömisega alla, püsivad kaalus, tervisenäitajad paranevad. Lisaks lugesin mingit uuringut, kus rasvaseid ehk täispiimatooteid tarbivate naiste südame-veresoonte tervis oli parem kui lahjasid piimatooteid tarbivatel. Teadlased tegid oletuse, et ilmselt sisaldab täispiim mingeid südant kaitsvaid aineid, mida lahja sisaldab vähem. Võrdluseks: täpselt samamoodi on viimasel ajal “rehabiliteeritud” kanamuna – varem süüdistati kanamuna kolesterooli kehasse toomises ja südame-veresoonte haiguste põhjustamises ja soovitati muna süüa väga vähe – nüüd on leitud, et munas on tegelikult häid aineid palju, kanamuna on tervislik toit.

Idas peetakse just piimarasva (puhastatud piimarasv ehk ghee) piima kõige väärtuslikumaks osaks. Muidu piimatooteid tarbida ida meditsiinis palju ei soovitata – need olevat “külm” toit, toovat külma ja lima kehasse, soodustavat külmetushaigusi, kui liiga palju süüa. Gheed kui kõige “soojemat” piimatoodet aga soovitakse, peetakse kõige kasulikumaks.

Kui varem soovitati igaks otstarbeks ikka õlisid, siis viimasel ajal võirasva kui küllastunud rasva soovitatakse praadimiseks, küpsetistesse panemiseks – see moodustab kuumuses kahjulikke ühendeid vähem tõenäolisemalt kui õlid. Ühesõnaga – kasuta õlisid külmalt (sealt saab väärtuslikke polü- ja monoküllastamata rasvhappeid, mida on ka vaja), aga prae/küpseta tahkete rasvadega: gheega (see ei pritsi), võiga, kookosrasvaga. Lisaks (vt. kägu 19.11 kommentaari) on saab piimarasvast hästi omastatavaid ja kasulikke rasvhappeid.

Muidugi ei ole piimatooteid hea ületarbida. Kui inimese menüüs on liiga suur % piimatooteid, siis on seal sageli vähe köögivilja, näiteks. Ehk siis liiga palju piima tarbmine ajab toitumise tasakaalust ära – siit kõik need jutud, et “inimene pole siiski vasikas” jne. Aga kui piima süüa, siis pigem mõõdukalt täisrasvast kui palju lahjat.

Teemaalgataja, mõtle, mida sa oma lapsele täispiima andmisel kardad?
*Et laps läheb ülekaaluliseks? Ülekaalulisuse hirmu puhul peaks piirama pigem lapse toidu süsivesikuid, mitte rasvu. Sealhulgas lahjasid, aga suhkruga piimatooteid – magusaid jogurteid, kreeme jne. Kui aga laps ülekaalulisusele ei kaldu, siis langeb see punkt kohe ära.
*Et lapse veresooned lubjastuvad ja süda jääb haigeks? Noh, keskealise-vanema inimese puhul oleks selle hirmul veel alust – kuigi, nagu öeldud, nii kanamuna kui ka täispiima hakatakse südamehaiguste tekitamise süüdistustes teadlaste poolt juba “rehabliliteerima” – kasvava lapse puhul aga seda hirmu nüüd küll pole.

Ehk siis ma küll ei leia ühtegi põhjust, mis ei võiks lapsele täispiima anda ja muid rasvaseid piimatooteid (juust, või) – saaks laps rohkem rasvlahustuvaid vitamiine, kasvavale organismile kasulikke rasvu ka kätte.

Ja nn. maapiim ehk koduse lehma piim on veel kasulikum – kuna koduse lehma piima ei pea pastöriseerima, on pastöriseerimata piima valgud inimesele kergemi omastatavad, lisaks sisaldab rikkalikku kasulike bakterite kooslust.

Maitse on muidugi maitse asi.

Ma elan Soomes ja mulle just vastupidi anti soovitus lapsele anda seda rammusamat asja. Ehk siis mitte neid rasvavabasid ja light tooteid. Lisaks ikka võid ja õli toitudesse.

Eks need soovitused sõltuvad neuvola tädist ka ja lapse kasvukõverast.
Mul sõbranna jällegi sai vastupidiseid soovitusi.

Aga minagi Eestis joon seda täispiima ja Soomes ostan ka punast piima.
See 1.5ne on ju nagu piimapaki pesuvesi.

Tänaseks on terve põlvkond üles kasvanud ajast, mil Eesti poodidesse ilmus 2,5protsendine piim.
Sellega ollakse nii harjunud, et see ongi paljudele tavaline piim. Aastaid tagasi kirjutati, et EL-s ei tohi sellele piima nimegi omistada, kuid Eestile taotleti eriluba “armastatud joogi” turustamiseks.
80ndate lõpus, kui see ime müügile paisati, olid poed kõigest tühjad. 3+protsendilise piima talonge jagati vaid kuni 3aastastele lastele lastearsti poolt.
Muide, eesti keeles on ka eelseletatud rasvatul ollusel ka nimi – lõss.

Juba ammu on teada, et vähemalt lastele peaks piimatooted olema täisrasvased. Kui üldse sealt kaltsiumi omastab, siis koos piimarasvaga, pealegi on piimas rasvlahustuvaid vitamiine, mis lihtsalt ära kooritakse koos koorega. kuni 6 kuud- rinnapiim ja rpa. 6 kuud kuni aasta- rpa, rp ja täispiim, 1-2a täispiim. Kui laps on ülekaaluline, siis soovitatakse low-fat piimatooteid alates 2. eluaastast (mõnele ka 1.eluaastal juba, kui vanemad on suutnud lapse paksuks sööta), muidu mitte. Ja kohe kindlasti on suurem osa rasvumisest muul toidusedelil (magus!) kui sellel, kas laps joob 3,8 või 1,5% piima!

Sugulaste lapsed on sugulase asi, sina toida oma lapsi. Kas sugulase lapsed on paksud?

Soomes ja mujal välismaal armastatakse kangesti vähe ja mitterasvaseid piimatooteid, ometi on nad seal ikka paksud, järelikult pole asi piimas, või kuidas? See low-fat asjade vaimustus on juba nii eilne asi, juba ammu räägitakse, et low/non-fat asjad on täis suhkrut, mod.tärklist jm jama, et toidul ka mingi maitse ja tekstuur säiliks.
Siin on juba enne ära mainitud, kuidas maailmast on üle käinud rasvahirm, “või on halb rasv, sööge parem margariini!”, kanamuna on kole kolesteroolipomm- müüt jms. Kõik on ajaloo prügikasti läinud arvamused.

#3235196:

Ei karda ma otseselt midagi. Mulle noorema lapse arst ütles 2-aastase kontrollis, et piimatooteid tuleb lapsele anda kõik rasvavabad, et organismi ei koguneks üleliigset rasva ( Laps oli natuke raskem kui keskmine 2-aastane ). Kuidagi see 1,5% piim on jäänud, mees tarbib seda kõige rohkem, käib öösiti joomas seda.

See “natuke raskem kui keskmine 2-aastane” ei kõla eriti kurjakuulutavalt. Ega kõik lapsed polegi täpselt keskmised. Mina seljuhul annaks julgelt täisrasvaseid piimatooteid. See “rasvavaba piimatoode” (isegi mitte 1,5% siis) kõlab lapse puhul ausalt öeldes küll täitsa halvasti!

Kui midagi üldse vähendada, siis vähendaks lapse menüüs süsivesikuid, eeelkõige kiiresti imenduvaid süsivesikuid sisaldavaid toite: valge sai ja muud valge jahu küpsetised, maiustused, suhkruga piimatooted ja muud magustoidud jne. Täisteratooteid ja kartulit mõõdukalt (ka mitte väga suurtes kogustes).

Kui ise hätta jääd, lase mõnel nõustajal teha lapsele “mõnevõrra vähendatud süsivesikutega” toitumiskava (päris lchf-i ka vaevalt lapsel vaja on).

Tubli ja terve mõistusega sugulane on sul!
Kui rammusamat piima juua ei taha, siis sama hästi võite vett juua. Janu kustutab ilmselt paremini ja tuleb odavam ka.

ärge kuulake toitumisnõustajate soovitusi, andke seda, mis lapsele meeldih

Ainult et need Hiiumaa 3 last, kes sel aastal toorest kitsepiimast puukentsefaliidi said, joovad vast edaspidi keedetud piima… https://www.err.ee/963159/kolm-last-said-ilmselt-tootlemata-kitsepiimast-puukentsefaliidi

https://tervis.postimees.ee/4511002/neli-inimest-haigestus-kitse-toorpiima-juues-puukentsefaliiti

Kõige rohkearvulisem juhus leidis aset vist ka 2005 aastat tagasi Tallinna turismimessil, kus toorest kitsepiima mekkinutest haigestus 27 inimest ja neist 24 vajas ka haiglaravi.

Igal aastal registreeritakse piimast saadud nakkuse üksikjuhte, kuid haigelt loomalt saadud piima tarbimine võib põhjustada ka suuremaid puhanguid. Selline juhtum oli näiteks 2005. aastal, kui Tallinnas haigestus puukentsefaliiti 37 inimest, kes kõik jõid ühes kaubanduskeskuses pakutud toorest kitsepiima.

ISEGI Ameerikas soovitatakse väikelastele siiski anda kõrgema rasvasisaldusega piima. Piimast küll paksuks ei lähe, rohkem ikka magustatud jookidest ja saiakestest.

Miks üldse peaks lapsele lehmapiima andma? Tegu pole vasikaga! Mina pole kunagi joonud ja täiesti terve.