On see ülearune hirm ja kanaemadus, kui keelan oma 8a pimedas mööda alevikku käia? Või ei luba 5a koos suurema õega kelgumäele ilma minuta?
Endal on küll tunne, et olen foobik, aga no süda ei luba 8a teha ja käia, kus ta heaks arvab.
Näitan 22 postitust - vahemik 1 kuni 22 (kokku 22 )
Teema: Kas laste pärast muretsemine on OK?
13.02.2012 23:42
To report this post you need to login first.
13.02.2012 23:43
Mina ka ei lubaks.
To report this post you need to login first.
14.02.2012 02:03
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]On see ülearune hirm ja kanaemadus, kui keelan oma 8a pimedas mööda alevikku käia? Või ei luba 5a koos suurema õega kelgumäele ilma minuta?
Endal on küll tunne, et olen foobik, aga no süda ei luba 8a teha ja käia, kus ta heaks arvab.
[/tsitaat]
On küll. Mina ja mu lapsepõlvesõbrad möllasime hilise õhtuni kelgumäel ja eks tuli ka mööda pimedat uulitsat hiljem koju minna.Midagi ei juhtunud.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 14.02 02:03; 17.02 13:27;
To report this post you need to login first.
14.02.2012 03:56
Mäletan oma lapsepõlvest, kui kohutavalt ebameeldiv see oli, kui ema koguaeg järel käis ja hõikus, kui silmist ära kadusin.
Teiste laste emad nii ei teinud.
To report this post you need to login first.
14.02.2012 07:59
minu lapsepõlv oli 40a tagasi. ma parem ei võrdlegi neid erinevaid aegu, mil terve küla kasvatas lapsi ja oli lootus et keegi ikka keelab ja õiendab, kui lapsed on ohlikus olukorras.
autosod oli vähe. ja imelikul kombel polnud ka neid jubedaid kanalisatsioonikaevu auke.
nii et mina ei lubaks oma lapsel 8a vanuselt üksi ega sõpradega mööda alevikku käia.
To report this post you need to login first.
14.02.2012 09:02
Oleneb elukohast. Tallinna kesklinnas ei lubaks. Elame väga turvalises väikelanna servas, väike liikulus, mägi lähedal. siin luban.
To report this post you need to login first.
14.02.2012 10:37
Mina ka ei luba oma 10 aastasel pimedaga linnas ringi kolada – eriti nädalavahetustel, kui purjus inimesi on liikvel rohkem. Teen erandeid kui tean täpselt kus ja kellega ta on.
5 aastast vast juba isegi lubaks vanema õega kelgumäele, aga õel peaks kindlasti telefon kaasas olema, juhuks kui abi vaja. Sõltub ka kui kaugel ja kui turvalisest kelgumäest käib jutt. Kas autosid pole läheduses liikumas jne. Kõik sõltub.
Nii koledaid õnnetusi on juhtunud, et pigem karta kui kahetseda.
USA-s ei tohi alla 12 aastast üldse järelevalveta jätta – ei üksi koju ega ka autosse.
Mina ka muretsen oma laste pärast ega kahtle üldse kas see on ok. on küll!
To report this post you need to login first.
14.02.2012 12:29
talvel on pime juba kell 3 päeval – seega kas laps ikka ise koolist koju tuleb?
Elame n.ö. maakonnalinnas, aga mitte kesklinnas ja luban küll lapsel pimedas õues-tänaval liigelda, talvel kella 8ni, suvel aga on vahest naabripoisi juures veel kell 11ni
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 14.02 12:29; 16.02 19:06;
To report this post you need to login first.
14.02.2012 12:32
Jah, ma just mõtlesin ka, et siis on ju terve Läänemaailm peast segi, sest alla 12-aastased ei kola kusagil üksi. Aga meil heietatakse ikka seda nõukaaja juttu, et lasteaialapsele võti kaela ja üksi õue (no just täpselt niimoodi mina 30 aastat tagasi käisin).
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 14.02 12:32; 16.02 15:41;
To report this post you need to login first.
14.02.2012 12:35
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]On see ülearune hirm ja kanaemadus, kui keelan oma 8a pimedas mööda alevikku käia? Või ei luba 5a koos suurema õega kelgumäele ilma minuta?
Endal on küll tunne, et olen foobik, aga no süda ei luba 8a teha ja käia, kus ta heaks arvab.
[/tsitaat]
Laste pärast muretsemine on OK aga selle pärast muretsemine, kas see muretsemine ikka õige on, ja foorumist sel teemal nõu küsida, ei ole OK, kuigi on JOKK.
To report this post you need to login first.
15.02.2012 23:33
Mina olen ka nagu Lotte multikast Bruno ema, aga mis parata! Süda ikka valutab oma 6-aastase pärast ja leian, et parem karta kui kahetseda. Endale on see kanaemadus muidugi jube kurnav.
To report this post you need to login first.
16.02.2012 09:31
Eesti on teinud ikka tohutu hüppe lastega juhtuvate õnnetuste vähenemise suunas, aga ikka on veel pikk tee minna tsiviliseeritud maadega võrreldes, kus lapsi rohkem valvatakse. Elasin kunagi väikeses alevis, kus oli 300 õpilasega keskkool. Igal aastal sai vähemalt üks tuttav laps surma, minu klassist sai surma kaks alates esimesest klassist kuni keskkoolini. Väiksemaid õnnetusi ei hakka mainimagi. Vanaema rääkis samuti, kuidas lapsi küll uppus, mis ta enda lastega juhtus jne. Nii minu ema lapsepõlve ajal kui minu lapsepõlves lasti lapsed õue lahti, kus nad siis omaette kolasid. Käisime metsas, ujumas, õhtuti väljas jne. See pole ju normaalne, iga kord ajab mind pahaseks, kui naeruvääristatakse maid, kus alla 12 aastast ei tohi järelvalveta jätta ja räägitakse lapsevanematele väga palju laste turvalisusest.
To report this post you need to login first.
16.02.2012 13:43
Mind ema lasi suurtematega Munamäele Pärnus. Kes teab seda kohata, see teab, et mäe all on suured puud ja vat sinna ma pea eest siis ennast vastu sõitsin ja ajupõrutuse sain, hea, et kaela kahekorra ei saanud (aga puule mõjusin vist hävitavalt, seda enam pole). seega jah, oma 5aastast kindasti ei lase suuremaga koos mäele. vuhisevad kelgud on ohtlikud ja 5a ei pruugi suurema sõna kuulata mitte üks gramm.
Ma olin täiesti läbi, kui 9a pimedas bussidega ekseldes kadunud oli, buss lõpetas ringi ootamatult vara. Ja külmetaski ja jäi haigeks ka pärast, telefon oli tühi. Et ei pimedasse ma ka ei luba lapsel jääda. Kusjuures ma pole kanaema ja iseseisvust nõuan üsna vara. aga ohud on ohud ja neid tuleb ette näha.
Sina oled ema, sina vastutad laste eest ja pole teiste asi arvustada, kui kanaema sa olla tohid- mis ei tähenda, et vahel teisi kuulata ei või ja oma kanaemandust vahest lõdvendada ei tohiks.
To report this post you need to login first.
16.02.2012 15:41
Ma lähen ka keema, kui ämm jne naeruvääristavad ohtude ettenägemist. Nende lapsed hea õnne abiga suureks kasvatatud ja tagantjärgi hea tark olla, aga kes suudab tulevikku ette näha?!
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 14.02 12:32; 16.02 15:41;
To report this post you need to login first.
16.02.2012 15:52
Mina elan väikelinnas, mille keskelt voolab jõgi läbi. Mäletan vähemalt kolme korda, kui kohalikud lapsed sinna uppusid. Noorim oli 5a, vanim 13a. Ma ei arva, et ema peaks 13a pidevalt sabas käima, aga elukoha läheduses olevaid ohtusid peaks nii suur laps juba teadma.
Samuti on lapsi jäänud nii auto kui ka rongi alla, aga õnneks jäid need lapsed ellu.
Ka nõukaajal olid pedofiilid liikvel. Ainult nendest ei räägitud avalikult. Mäletan, kuidas ema rääkis kommionudest, ja mida need kommionud lastega teevad.
To report this post you need to login first.
16.02.2012 16:42
ma olen ka kanaema, hästi informeeritud kusjuures.
Maalapsena pidin läbi elama mitmed koolikaaslaste hukkumised liiklustes, ise olin paar korda uppumisohus, korra jäin auto alla, kaks korda eksisn metsa ära, korra kukkusin perutava hobuse vankrist hooga maha jne.jne.
Pooli asju mu ema ei tea, aga mina tean kui habaras võib mõnikord elu olla ja kui napilt olen ma oma lapsepõlvest eluga pääsenud. maal oli tõesti nii, et kuigi vanemad olid haritud ja hoolivad, oli loomulik, et bussipeatusse 2km läbi metsa mindi iga ilmaga ja tavaliselt üksi, eriti pimedal ajal taskulambiga. Peres oli ka auto aga et teised lapsed käisid ka nii, ei tulnud keegi selle pealegi et last peaks viima.
Eales ei laseks oma lapsi nii käia.
Olin hirmust poolsurnud kui mu 10 aastane läks üksi tallinnas esimest korda toidupoodi, see oli Lasnamäel, luurasin teda ja närisin küüsi kui ta pikemaks ajaks poodi jäi. Elasime siis kanali lõpus tühermaa ääres ja see teekond oli nii jube minu jaoks. Tänasks on sellest poisist suur mees kasvanud, kes õpib kodunt kaugemal, näen teda heal juhul laup-pühap.
sms-idega ja telefonikõnedega teda enam ei tülita aga internetipanga kaudu ikka näen, kus mis kellaajal ta kus käinud on ja tunnen sellest väikest lohutust. Meile saadab ta ka ainult siis kui midagi väga vaja on.
Pisema lapse puhul tabavad mid paanikahood ka siis kui ta lasteaias on, mõtlen et äkki keegi röövib ta ära või juhtub midagi muud, kui mees läheb teda lasteaeda viima ja pärast tööle, püüan ikka uurida et kas kõik on hästi. saan aru et olen oma kanaemadusega naeruväärne aga lapsed on kõik mis mu elus väärtuslikku on, täna olen ma nii vana, et enam ei sünnita ja kui midagi peaks juhtuma, ei jää minust siia ilma kedagi. Lollid ja rumalad mõtted aga ma ei saa neist lahti.
To report this post you need to login first.
16.02.2012 19:06
mina elani nõukaajal maakonnalinnas ja meie klass (42 last) ning ka 2 paralleeli ca 40 last jõudsid ilma igasuguse inimkaota keskkooli lõpuni välja.Lapsena teadsin vaod ühte õnnetust, aga siis sõitis takso teelt välja ja laps surnuks.Ma tõesti ei tea, kus Chigagos te elasite – aga minu kodulinnas kihutasime ratastega ringi hommikust õhtuni, linnametsas sai lõket tehtud jne.
Võibolla on jumal mind hoidnud – aga ühtegi korda ei ole minu elu ohus olnud.
Mere ääres hakkasime sõbrannaga kaheksi käima 10.a. alates – lihtsalt kuulasime ema sõna ja sügavamale ei läinud, kui vesi oli puusadeni.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 14.02 12:29; 16.02 19:06;
To report this post you need to login first.
16.02.2012 20:34
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]ma olen ka kanaema, hästi informeeritud kusjuures.
Maalapsena pidin läbi elama mitmed koolikaaslaste hukkumised liiklustes, ise olin paar korda uppumisohus, korra jäin auto alla, kaks korda eksisn metsa ära, korra kukkusin perutava hobuse vankrist hooga maha jne.jne.
Pooli asju mu ema ei tea, aga mina tean kui habaras võib mõnikord elu olla ja kui napilt olen ma oma lapsepõlvest eluga pääsenud. maal oli tõesti nii, et kuigi vanemad olid haritud ja hoolivad, oli loomulik, et bussipeatusse 2km läbi metsa mindi iga ilmaga ja tavaliselt üksi, eriti pimedal ajal taskulambiga. Peres oli ka auto aga et teised lapsed käisid ka nii, ei tulnud keegi selle pealegi et last peaks viima.
Eales ei laseks oma lapsi nii käia.
Olin hirmust poolsurnud kui mu 10 aastane läks üksi tallinnas esimest korda toidupoodi, see oli Lasnamäel, luurasin teda ja närisin küüsi kui ta pikemaks ajaks poodi jäi. Elasime siis kanali lõpus tühermaa ääres ja see teekond oli nii jube minu jaoks. Tänasks on sellest poisist suur mees kasvanud, kes õpib kodunt kaugemal, näen teda heal juhul laup-pühap.
sms-idega ja telefonikõnedega teda enam ei tülita aga internetipanga kaudu ikka näen, kus mis kellaajal ta kus käinud on ja tunnen sellest väikest lohutust. Meile saadab ta ka ainult siis kui midagi väga vaja on.
Pisema lapse puhul tabavad mid paanikahood ka siis kui ta lasteaias on, mõtlen et äkki keegi röövib ta ära või juhtub midagi muud, kui mees läheb teda lasteaeda viima ja pärast tööle, püüan ikka uurida et kas kõik on hästi. saan aru et olen oma kanaemadusega naeruväärne aga lapsed on kõik mis mu elus väärtuslikku on, täna olen ma nii vana, et enam ei sünnita ja kui midagi peaks juhtuma, ei jää minust siia ilma kedagi. Lollid ja rumalad mõtted aga ma ei saa neist lahti.[/tsitaat]
Sa pole ainuke hull, mul poeg 16-aastane ja kui sõbraga kauemaks välja jääb, jõuan juba 100 mõtet mõelda, mis kõik võib juhtunud olla. On ju täiesti mõttetuid õnnetusi, mille eest iial kaitsta ei saa: kukub lahtisesse kanalisatsioonikaevu; purikas kukub pähe; idioodist kurikamõrvar satub tee peal vastu jne jne. Olen ikka mõelnud, et kui oleks rohkem lapsi, siis ehk ei pabistaks nii palju, aga mine tea…
To report this post you need to login first.
16.02.2012 23:35
17.02.2012 09:54
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]ma olen ka kanaema, hästi informeeritud kusjuures.
Maalapsena pidin läbi elama mitmed koolikaaslaste hukkumised liiklustes, ise olin paar korda uppumisohus, korra jäin auto alla, kaks korda eksisn metsa ära, korra kukkusin perutava hobuse vankrist hooga maha jne.jne.
Pooli asju mu ema ei tea, aga mina tean kui habaras võib mõnikord elu olla ja kui napilt olen ma oma lapsepõlvest eluga pääsenud. maal oli tõesti nii, et kuigi vanemad olid haritud ja hoolivad, oli loomulik, et bussipeatusse 2km läbi metsa mindi iga ilmaga ja tavaliselt üksi, eriti pimedal ajal taskulambiga. Peres oli ka auto aga et teised lapsed käisid ka nii, ei tulnud keegi selle pealegi et last peaks viima.
Eales ei laseks oma lapsi nii käia.
Olin hirmust poolsurnud kui mu 10 aastane läks üksi tallinnas esimest korda toidupoodi, see oli Lasnamäel, luurasin teda ja närisin küüsi kui ta pikemaks ajaks poodi jäi. Elasime siis kanali lõpus tühermaa ääres ja see teekond oli nii jube minu jaoks. Tänasks on sellest poisist suur mees kasvanud, kes õpib kodunt kaugemal, näen teda heal juhul laup-pühap.
sms-idega ja telefonikõnedega teda enam ei tülita aga internetipanga kaudu ikka näen, kus mis kellaajal ta kus käinud on ja tunnen sellest väikest lohutust. Meile saadab ta ka ainult siis kui midagi väga vaja on.
Pisema lapse puhul tabavad mid paanikahood ka siis kui ta lasteaias on, mõtlen et äkki keegi röövib ta ära või juhtub midagi muud, kui mees läheb teda lasteaeda viima ja pärast tööle, püüan ikka uurida et kas kõik on hästi. saan aru et olen oma kanaemadusega naeruväärne aga lapsed on kõik mis mu elus väärtuslikku on, täna olen ma nii vana, et enam ei sünnita ja kui midagi peaks juhtuma, ei jää minust siia ilma kedagi. Lollid ja rumalad mõtted aga ma ei saa neist lahti.[/tsitaat]
Appi, ma olen täpselt samasugune 🙂 Hea teada, et ei olegi napakas oma muretsemisega!
To report this post you need to login first.
17.02.2012 13:27
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
Appi, ma olen täpselt samasugune 🙂 Hea teada, et ei olegi napakas oma muretsemisega![/tsitaat]
Eks sa ikka oled küll aga mitte ainus napakas.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 14.02 02:03; 17.02 13:27;
To report this post you need to login first.
17.02.2012 19:33
5.a. last lubada üksi kelgumäele? muidugi mitte. ainult loll võib muretult ennast siis tunda.
p.s. teine eesti teeb nii, et lapsi loetakse kord nädalas üle ja kui mõni vähem juhtub olema, tehakse uued juurde, et vanemahüvitist ikka saaks.
To report this post you need to login first.
Näitan 22 postitust - vahemik 1 kuni 22 (kokku 22 )
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
