Teema: Kas lasteaed on autistlikule lapsele lahendus?

RE: Kas lasteaed on autistlikule lapsele lahendus?

Tohib küsida mis lasteaed see selline on ja kui sutistlik su laps siis on et ei taheta kohe, mul laps ka tavalasteaias kuigi autistlike joontega ja tublik kui mõni kasvatamatu laps 😉

RE: Kas lasteaed on autistlikule lapsele lahendus?

Minu laps käis tavalasteaias kuni kooliminekuni. Koolivalikul otsustasime siiski erikooli kasuks. Meile kui vanematele on see väga mugav, aga laps on oma arengus palju kaotanud.

RE: Kas lasteaed on autistlikule lapsele lahendus?

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Huvitav, et arenenud riikides saavad autistid teiste lastega koos tavalasteaias käia, aga meil ei saa. Mis imeloom see eestlane küll on, et talle kohe mitte ükski asi ei sobi, tundub, et elame ikka veel sügaval okupatsiooniajal, kus kõik vähegi teistsugused tuli silma alt ära koristada. Ärgake üles, või palgake juhatajad ja kasvatajad, kes lapsi ei karda. [/tsitaat]
Ja mis on arenenud riikides lastearv rühmas? Palju on täiskasvanuid lapse kohta? Mis ülesanded neil on?
Meil on nii ju, et isegi tavalaste jaoks napib õpetaja tähelepanu. Mis siis veel rääkida lapsest, kes vajab rohkem tähelepanu ja individuaalsemat arendamist.

RE: Kas lasteaed on autistlikule lapsele lahendus?

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

Alushariduse seadus lubab muuta rühma sobitusrühmaks, kui seal on puudega laps. Selleks peab lasteaed tegema avalduse haridusosakonnale. Sobitusrühmas on vähem lapsi (puudega laps on 3 tavalapse eest) ja suurem palgafond. Lisaks on võimalik kaasata tugiisik.
Ka erivajadusega laps on eelkõige lihtsalt laps, kes vajab mängimist ja omaeliste seltsi. Teda ei pea lasteaias 8 tundi päevas ainult arendama ja eriõpetama. [/tsitaat]

See kõlab hästi. Aga kuhu need \”üleliigsed\” lapsed siis pannakse?

RE: Kas lasteaed on autistlikule lapsele lahendus?

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

24 lapse asemel 22 on küll suht \”suur\” võit. Kujutan ette, et selle seltskonna peale läheb ikka nii suur aur, et selle ühe erilise lapse arendamiseks aega ei jää. Muidugi vajab ka erivajadusega laps mängimist ja omaealiste seltsi (kuigi minu tuttaval autistil on neist küll sügavalt ükskõik) aga väga oluline on ikkagi ka arendustöö. Mida rohkem saab laps väiksena eriõpet, seda paremini ta tulevikus hakkama saab.
Ei ütle, et kõik erivajadusega lapsed peaks erirühmades käima, aga kõik sõltub ikka lapsest. Ja autiste on ikka väga erinevaid. Ei saa nii öelda, et erirühmi pole vaja. Lisaks ka õpetajad – erirühma õpetajad on saanud vastava koolituse antud valdkonnas. Tavarühma õpetajad ju enamasti ikka ei oska nt kurte, pimedaid, autiste, vaimupuudega jne. lapsi õpetada. [/tsitaat]

Kõik puudega lapsed ei pea tavarühma minema, aga neile, kelle vanemad on selleks valmis,peaks selle võimaluse jätma.
Minu autist käis tavarühmas ja on praegu tunduvalt paremini arenenud, kui tema diagnoos seda lubab. Tegelikult ei ole nii, et mida rohkem saab laps väiksena eriõpet, seda paremini saab ta tulevikus hakkama.
Erirühmas näeb laps ainult puudega lapsi ja ei õpi tavamaailmas tavaliste laste keskel toime tulema.

Teiseks ei pea eriõpe toimuma ainult lasteaias. Minu laps käis rehateenuseid saamas väljaspool lasteaeda asuvas asutuses. Ja mis kõige olulisem – ma arendasin hästi palju oma last kodus, läbi mängu ja igapäevaelu.
Praegu käib ta koolis. Klassis on veel üks tavalasteaias käinud autist ja nad pole millegi poolest halvemad, kui nende erilasteaedadest tulnud koolikaaslased. Mõnedes valdkondades, nagu sotsiaalsed suhted ja kõne areng, on nad isegi paremad.

RE: Kas lasteaed on autistlikule lapsele lahendus?

[tsitaat]Mõnedes valdkondades, nagu sotsiaalsed suhted ja kõne areng, on nad isegi paremad.[/tsitaat]Ja milles see autism siis üldse seisneb? Autismi peamised tunnused on häired kõnes ja/või sotsiaalsetes suhetes. Kui neid ei ole, siis on ilmselt tegemist üldse mingi muu probleemi, mitte autismiga. Sinu kirjeldus kõlab minu jaoks umbes sama absurdselt nagu \”minu pime laps näeb isegi paremini kui teised\”.

RE: Kas lasteaed on autistlikule lapsele lahendus?

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

See kõlab hästi. Aga kuhu need \”üleliigsed\” lapsed siis pannakse?[/tsitaat]
Meil näiteks oli liitrühm ja osad lapsed läksid kooli. Uusi juurde ei võetud. Kui ei ole liitrühm, siis mõnikord ikka läheb lapsi rühmast ära lasteaia või elukoha vahetuse tõttu. Mõned vanemad ei ole rühmaga rahul ja on rõõmsad, kui tekib võimalus laps teise rühma üle viia.

RE: Kas lasteaed on autistlikule lapsele lahendus?

Vabandust, minu viga! Ma ei saanud aru, et jutt oli paremini hakkama saamisest võrreldes erilasteaia lõpetanud lastega. Tundus, et kellegi autist on nii kõnes kui sotsiaalsetes oskustes koolis lausa tavalastest osavam.

See \”kõnetute laste rühm\” kõlab huvitavalt. Kas see on Eestis? Pole nagu kuulnud.

Minu autist käis kõneravilasteaias ja oli oma rühmas ilmselt kõige vähem rääkiv laps. Üldiselt ei olnud selles lasteaias küll juttugi sellest, et keegi räägiks vaid kaks-kolm sõna – kõik vadistasid ikka tunduvalt rohkem. Enamiku puhul oli küsimus pigem diktsioonis või üksikutes häälikutes, mitte kõne puudumises.

Naastes teemaalgataja küsimuse juurde – kas lasteaed on autistlikule lapsele lahendus?

Mina vastaksin, et tõenäoliselt on küll, aga lahendus saab see olla ainult siis, kui on mingi probleem. Probleemiks tavalasteaias võib olla näiteks mõistmatus kasvatajate või rühmakaaslaste poolt, suutmatus mingites standardites järele anda. Lapse poolelt vaadates võib olla probleemiks lärm, kaootilisus ja sellest tulenev pinge, millele võib järgneda ebaadekvaatne, vägivaldne reaktsioon või totaalne endasse tõmbumine. Samad probleemid võivad muidugi tekkida ka erilasteaias, aga vähemalt õpetajad peaks olema nende probleemide osas pädevamad, lapsi on vähem ja nad on arvatavasti ikkagi vaiksemad. Tõenäoliselt tekib ka lastel harjumus aktsepteerida ja arvestada teiste eripärasid.

Kui väiksel autistil tavalasteaias probleeme pole, suhted korras ja laps rõõmus, siis muidugi ei pea teda tingimata kuskile mujale panema. Nagu öeldakse – kui miski ei ole katki, siis pole seda vaja ka parandama hakata.

RE: Kas lasteaed on autistlikule lapsele lahendus?

Mina panin ka siin ühele kommenteerijale ikka mitu miinust, sest andke andeks, vägagi valus oli lugeda seda rumalat teksti a`la erilasteaias või -rühmas käivad vaid väga madala arengutasemega lapsed, kellega põhimõtteliselt ei tegeleta (mähkmed? kõnetus?). Kusjuures, just oli mul paar lapsevanema ja ühe eripedagoogiga sarnane jutuajamine ja arutamine, et kustkohast küll pärinevad need stamparvamused ning erirühmade ja -klasside mahategemised. Vastus: puudulike teadmistega puudega laste vanematelt! Minupoolne üleskutse: palun, ärgem levitagem sellist väärinfot selles foorumi alalõigus!

Minu laps on käinud tasandusrühmas ning seal ta on saanud palju tugevama arendustöö, kui seda oleks suudetud talle anda 24-pealises tavarühmas. Sotsiaalsed suhted on paigas ning nende arendamine peab toimuma eelkõige KODUS! Reeglid olgu paigas, last tuleb kaasata pereüritustesse, käia kontserditel, teatris, kinos, õpetada ja juhendada. Autiste on erinevaid, ning ka puudega laste puhul tehakse otsus, kuhu ta sobib: kõnelemispotentsiaaliga last ei panda samasse kohta koos kõnetu lapsega või täiesti omas maailmas elava autistiga jne. Ja see töö, mida eripedagoogid lastega tegelikult ära teevad: see on uskumatu! Palk selle eest aga … mittevastav. Mina olen tänulik nii lapse lasteaiaõpetajatele ja spetsialistidele ning praegu ka ühe erikooli pedagoogidele, kes tõsiselt võtavad oma tööd südamega ning teevadki kõik selleks, et lapse potentsiaal oleks maksimaalselt kaasatud ning temast kasvaks võimalikult iseseisev täiskasvanu.