Tere! Küsin, kas äkki leidub mõni alushariduse pedagoog, kes lugema juhtub ja seetõttu küsin siin anonüümses foorumis 🙂
Mis te arvate, kas on parem panna laps lasteaeda vanuse järgi omavanuste rühma (4,5a), või lapse akadeemilise võimekuse järgi vanemasse rühma?
Nt kui 3 aastasena oskas lugeda (suurte ja väikseste tähtedega) , 3-4 aastasena kirjutada, numbreid tunneb üle 100 kahes keeles, 10-ni kolmes keeles. Arvutab väiksemate numbritega, pea on hea, see tähendab, et jääb õpitu meelde. Mänguplatsil ise alustab suhtlust ja leiab sõpru ja jututeemasid nii vanemate algkooli laste seast kui ka nooremate väikelastega mängib õrnalt. Füüsiliselt oma ea kohta osav ja pikka kasvu, kuid vanemate/suuremate/tugevamatega ei hakka võrdlema.
Arvaksin, et lugemine, arvutamine ja ronimisplatsidel turnimine on tal üle keskmise. Muud oskused eakohased – joonistamine, sõrmede osavus, kehaliste harjutuste järele tegemine.
Mänguplatsidel on ta sagedasti ühiseid jututeemasid ja mänge leidnud endast vanemate ja pikemate lastega, vähemalt nendega, kellele meeldib sõbralikult korraks endast nooremaga mängida. Omavanuste ja pool aastat noorematega leiab ühiseid mänge. Väga palju noorematega ta pole väga huvi näidanud üle mõne minuti mängida – tal igav ja väiksematega peab ettevaatlikumalt mängima igaks juhuks.
Mis arvate? Samas, kui siiani on kodune akadeemiline õpe hästi arendanud, siis äkki hoopis lasteaias eakaaslatega ja pärast kodus vanematega õppida nii, nagu siiani on hästi mõjunud ja individuaalselt? Kuna stress mõjub õppimisvõimele pärssivalt 😉 siis oleks tähtis ka, et millises rühmas vähem stressi on.