RE: Kas lasteaiakiusajast võib kasvada koolikiusaja?
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Teemaalgataja, räägi kindlasti kasvatajatega, laps ei saa üksi hakkama. Sellised asjad tuleb eos lahendada.
Minu laps käib segarühmas. Kunagi oli ta kõige väiksem ja pidi kannatama kamandaja all. Kolmeselt ta ei osanud mulle neist asjust rääkida, ise ka ei tulnud selle pealegi, et lasteaias võivad sellised probleemid olla. Tagantjärgi võin aimata, miks sõimerühmas käis meelsasti, aiarühma minnes oli pool aastat raske aeg. Kasvatajad väitsid, et kõik on hästi.
Nüüd on mu laps rühmas üks vanematest. Kuidas ta seda aega ootas! Ma ei ütle, et ta nüüd kõik tagasi teeb, aga minu jutud on kurtidele kõrvadele. Ta ütleb, et ema, nii ongi, et vanemate sõna peavad nooremad kuulama. Eks kasvatajad ka kaasavad vanemaid nooremaid aitama. See on õhuke piir, kus aitamine võib minna üleolevaks suhtumiseks noorematesse, rumalamatesse, teistsugustesse.
Sõprade ja mänguseltsiliste jagamine on küll tavaline ja ealine asi. Nagu see, et kaks mängivad, kolmas ei mahu mängu. Mu laps pidas ühe oma sõbraga kakluse maha. Lapsed õpivad, arenevad. Meie asi on neid aidata, seletada, rääkida, lasta neil kogeda erinevaid situatsioone, pisaraid pühkida, lohutada ja julgustada.
Nõuanne, et mine ära, on hea, aga mu laps ütleb, et teine surub ta vastu seina, ei saa ära minna ja kasvataja on teises ruumis.
Õnneks meil riiete pärast ei narrita, vähemalt ei ole kuulnud. On küll mõned üleni rooosad tüdrukud, ent enamus on tavalised.
Ütleks nii, et lasteaed võib olla hea pinnas koolikiusajatele, aga ei pruugi nii olla.[/tsitaat]
Ei poolda üldse neid segarühmasid. Minu laps käis ka vahepeal lühikest aega segarühmas. Panime lapse lasteaeda 4-aastaselt ja pakuti segarühma, kus ta oli ainuke 4-aastane laps rühmas. Teised lapsed olid kõik vanemad või nooremad.
Laps igatses omavanuseid mängukaaslasi, aga neid tal seal ei olnud. Vanemad lapsed teda mängu ei võtnud ja nooremad olid jälle liiga pisikesed tema jaoks. Eks noorematega ta ka mängis, aga kuna ta oli oma vanuse kohta hea arenguga laps, siis soovis ta mängida keerulisemaid mänge kui noorematega sai mängida. Samuti õppis ta kiiresti rääkima ja 4-aastaselt rääkis soravalt, selgete lausetega, aga suhelda polnud kellegagi,sest suuremad temaga ei suhelnud ja nooremad veel ei rääkinud nii hästi. Kui sellest probleemist aru saime, siis võtsime lapse sealt rühmast ära ja panime teisse lasteaeda, kus olid rühmas kõik lapsed ühevanused ja, kus ta ka leidis endale mängukaaslasi.