Esileht › Pereelu ja suhted › Kas lööksite mehe üle, kui oleks võimalus?
30 tagasi mingeid vabalt saadavaid rasestumisvastaseid vahendeid küll oli, aga need olid roppkallid esmalt ja saadavus oli väga erinev.
See nüüd küll tõsi ei ole, minule kirjutas arst beebipille ja ei olnud küll mingit probleemi nende kättesaadavusega.
Sama! Too kodanik mäletab väga valesti seda aega. Või arvab, et ta on üks vähestest 50+ vanuses inimesi siin perekoolis, arvates, et võib siin natukene jama ajada.
See nüüd küll tõsi ei ole, minule kirjutas arst beebipille ja ei olnud küll mingit probleemi nende kättesaadavusega.
Rääkimata sellest, et need oleksid roppkallid olnud. Meie gümnaasiumiõpilastena saime küll endale neid lubada.
Mingi roosa udu pärast “kallis, ma tahan sind oma naiseliku energiaga teenida” ei elaks mina kellegagi koos. Roosa udu hajub varem või hiljem
Oh issver! Polegi ammu sellest “roosast udust” siin räägitud.
ühel praktilisel jalad-maas mehel ei ole kapsasupi, maja ja lapselaste pärast kooselamise vastu mitte kui midagi
Oih. Bill Gates oma maailmaäriga on mingi roosa poeetiline udupea? Bezos? Kohalikest Luik – tal pole jalad maas või? Trullab niisama mööda ilma, käed taskus, praktiline mõtlemine puudub? Ah jumal, ma ei viitsiks neid ise ennast tippu üles töötanud tuhandeid mehi üles lugeda, kes on lahutanud ja pole jäänud kapsasupi pärast kokku elama naisega, keda nad enam ei armasta. Külmavärinad tulevad mõttest, et mu mees elaks minuga mugavuse, k*pi ja supi pärast, kuigi sisemuses on minust surmani tüdinud.
Kas me võime olla kindlad, et need kõnealused ülirikkad mehed on abiellunud ja lahutanud ainult suurte tunnete ja südamehääle ajel? Mina küll selles nii kindel ei ole. Täiesti tõenäoline, et nad abiellusid praktilistel kaalutlustel endale sobivate naistega, kes nende ärilisi tegevusi toetada oskasid. Ja ka lahutada on rikastel võimalik kainest mõistusest lähtuvalt, kuna suure varanduse korral jääb mõlemale osapoolele piisavalt vara, et endine elustandard säilitada. Väga rikkad inimesed võivad endale lahutamist lubada ja neil ei ole vaja ühise kinnisvara ja elatustaseme säilitamise pärast kokku jääda. Mõnikord võib ka vallalise elu kasuks otsustamine (loe: ringi trullamine) olla kaine mõistlik otsus. Kui mees ise teab, et ta ei suuda ühe naisega piirduda ja tahab elu nautida, siis ei ole ju mõtet järjest uute kullakaevuritega abielluda.
Lihtsate keskklassi esindajate jaoks on teised reeglid ja nemad lähtuvad enamasti praktilistest kaalutlustest. Armastust ja südame kutset usun ma ainult sellistel juhtudel, kui mees või naine on loobunud väga luksuslikust elust ning varandusest ja uue partneri nimel hüpanud täielikku vaesusesse. Kahjuks ei tea ma mitte ühtegi sellist juhtumit, kus keegi oleks rikkusest loobunud armastuse nimel.
Kahjuks ei tea ma mitte ühtegi sellist juhtumit, kus keegi oleks rikkusest loobunud armastuse nimel.
Rose “Titanicust” 🙂
Jah, kindlasti! Kui tunne sees ütleb, et see on SEE õige tunne mis mul temaga on ja kellegi teisega olemine seda ei ole suutnud kompenseerida siis see ongi SEE õige tunne, mille pärast tulebki minna läbi tulest ja veest.
Ei ole mõtet jätta oma elu unistus teostamata ainult selle pärast, et naabrimutt ei kiida seda heaks. Ma ei ela teiste jaoks. Loomulikult on üldised reeglid millest peab kinni pidama aga sinna alla ei lähe tunnete lämmatamine ja loobumine sellepärast, et nii ei ole sünnis või et mida teised arvavad. Kui kahel inimesel on omavahel tekkinud särin mida mõlemad soovivad edasi toita ja hoida siis pole mõtet halvustada, et mehevaras vms. See on nii olnud aastasadu ja see ei muutu. Pigem on küsimus soovis ja julguses elada. Elada nii nagu Sina tahad, mitte nii nagu teised dikteerivad.
Jah, kindlasti! Kui tunne sees ütleb, et see on SEE õige tunne mis mul temaga on ja kellegi teisega olemine seda ei ole suutnud kompenseerida siis see ongi SEE õige tunne, mille pärast tulebki minna läbi tulest ja veest.
Ei ole mõtet jätta oma elu unistus teostamata ainult selle pärast, et naabrimutt ei kiida seda heaks. Ma ei ela teiste jaoks. Loomulikult on üldised reeglid millest peab kinni pidama aga sinna alla ei lähe tunnete lämmatamine ja loobumine sellepärast, et nii ei ole sünnis või et mida teised arvavad. Kui kahel inimesel on omavahel tekkinud särin mida mõlemad soovivad edasi toita ja hoida siis pole mõtet halvustada, et mehevaras vms. See on nii olnud aastasadu ja see ei muutu. Pigem on küsimus soovis ja julguses elada. Elada nii nagu Sina tahad, mitte nii nagu teised dikteerivad.
Kindlasti räägid sama, kui mees üle lüüakse. Inimestel on ikka nii, et kui ise midagi tahavad, peavad saam, aga kui paariline tahab kedagi teist, siis eieiei, teeme trikke, et tema ei saaks. Usu mind, suhtes on alati üks pool tugevam ja teine nõrgem, üks peab rohkem tegema ja olema, et kompenseerida, kasvõi alateadvuslikult. Julgus elada on julgus lasta teistel olla häpi ja mitte seda takistada. Julgedki lasta minna abikaasal, kui tahab.
Jah, kindlasti! Kui tunne sees ütleb, et see on SEE õige tunne mis mul temaga on ja kellegi teisega olemine seda ei ole suutnud kompenseerida siis see ongi SEE õige tunne, mille pärast tulebki minna läbi tulest ja veest.
Ei ole mõtet jätta oma elu unistus teostamata ainult selle pärast, et naabrimutt ei kiida seda heaks. Ma ei ela teiste jaoks. Loomulikult on üldised reeglid millest peab kinni pidama aga sinna alla ei lähe tunnete lämmatamine ja loobumine sellepärast, et nii ei ole sünnis või et mida teised arvavad. Kui kahel inimesel on omavahel tekkinud särin mida mõlemad soovivad edasi toita ja hoida siis pole mõtet halvustada, et mehevaras vms. See on nii olnud aastasadu ja see ei muutu. Pigem on küsimus soovis ja julguses elada. Elada nii nagu Sina tahad, mitte nii nagu teised dikteerivad.
Kindlasti räägid sama, kui mees üle lüüakse. Inimestel on ikka nii, et kui ise midagi tahavad, peavad saam, aga kui paariline tahab kedagi teist, siis eieiei, teeme trikke, et tema ei saaks. Usu mind, suhtes on alati üks pool tugevam ja teine nõrgem, üks peab rohkem tegema ja olema, et kompenseerida, kasvõi alateadvuslikult. Julgus elada on julgus lasta teistel olla häpi ja mitte seda takistada. Julgedki lasta minna abikaasal, kui tahab.
Just. Kui tuleb teine naine, kes tema mehe kohta nii mõtleb, siis on kisa lahti ja mees ei või kuskile minna. Moraali sellistel pole. Tuleb “tunne” peale, siis peab olema, ükskõik mismoodi teistele ünberringi mõjub ja mis pärast saab. Üle laipade.
Ega siis moraal ei peaks suhet koos hoidma, vaid ikka armastus kahe inimese vahel.
Kui keegi kolmas tuleb vahele siis ei ole tegelikult midagi teha, ega selle pärast saa enda, kaaslase ja laste elu õnnentuks teha, sundides rõõmutusse suhtesse, mis on ammendunud või ammu surnud. Olen veendunud, et kolmas ei saa kunagi tulla vahele kui suhe on terve ja teineteisest hoolitakse.
Vaadates näiteks neid mehi kasvõi sõbrannade pealt, millised nende mehed on. Naer tuleb lihtsalt peale. Selliseid ei lööks küll keegi üle. Imestan, et neil üldse mingid suhted ja naised on. Pole absoluutselt kusagilt otsast minu maitse. Mul on küll täiesti ükskõik, kes kellega koos on, kui neile see sobib.
Ega siis moraal ei peaks suhet koos hoidma, vaid ikka armastus kahe inimese vahel.
Kui keegi kolmas tuleb vahele siis ei ole tegelikult midagi teha, ega selle pärast saa enda, kaaslase ja laste elu õnnentuks teha, sundides rõõmutusse suhtesse, mis on ammendunud või ammu surnud. Olen veendunud, et kolmas ei saa kunagi tulla vahele kui suhe on terve ja teineteisest hoolitakse.
Tuleb hankida mees, keda keegi ei tahaks. Kõik tänavad jumalat, et ise ei pea sellisega koos olema. 😀
Olen veendunud, et kolmas ei saa kunagi tulla vahele kui suhe on terve ja teineteisest hoolitakse.
Mina sellega ei nõustu. Inimesed siiski armuvad ka suhtes olles, eriti, kui suhe on juba piisavalt pikk ja tead juba, et on tugev tagala olemas ja samas tahad seda armumise tunnet uuesti kogeda. Mehed isegi ei armu, nad lihtsalt tahavad teisi panna, kas siis kodust enam väga ei saa või ongi sellied, kes paneks veel ja veel, samuti nümfomaanidest naised, neil on raske truu olla, sest neil on selline haigus. Seega, ma ei ole nõus üldse.
Vaadates näiteks neid mehi kasvõi sõbrannade pealt, millised nende mehed on.
Guuglest otsida, et partner liiga atraktiivne, jätan maha, tegelikult see pole levinud. Vähesed mõtlevad nii tegelikult, ikka tahetakse maksimumkaunitari/härrat ja pärast on probleemid kas ise ollakse inetumad (kadedus või alaväärsus) või ei sallita seda tähelepanu, mida kaaslane saab (armukade).
Olen veendunud, et kolmas ei saa kunagi tulla vahele kui suhe on terve ja teineteisest hoolitakse.
See on küll täiesti vale. Igapäevaelus on väga palju raskeid momente, mis mõjutavad suhet. Näiteks väga nõrk koht on laste saamine. Naine on kõigepealt rase, muutub suureks, sada häda, siis sünnib beebi, kes võtab kogu tähelepanu. Mees tunneb, et tema on kuidagi tagaplaanil, beebiga ei oska ka eriti midagi teha, lisaks surve, et tema peab nüüd perekonna eest rohkem hoolitsema, kuna naine on kodune. Naine on jälle solvunud, et miks ta üksi peab beebiga tegelema, ei saa kuskil käia, midagi teha nagu enne. Tihti ei tunne end ka nii atraktiivsena, sest kõht ripub, rinnad tilguvad, juuksed kukuvad vms. Ja kui siis ilmub üks vahva sõbranna, kes hakkab mehele rääkima, kui tore sa oled, naine sind ei mõista jne, jne, on paljud mehed pea kaotanud. Aga naistel on seda väga raske andestada, et sellisel hetkel, kui ta oli haavatav, läks mees teise naise juurde. Teine väga levinud olukord on see, et kõik on hästi, aga hakkab lihtsalt igav. Pikas suhtes ei ole enam liblikaid kõhus iga kord, kui sa partneriga seksid. Uus on huvitavam, eriti kui sellega kaasneb põnevus ja süütunne. Hirmu ja naudingukeskus on ajus kõrvuti ja tekitavad mõlemad väga suurt emotsiooni. Armastuse ja hoolimisega pole sellel kõigel vähimatki pistmist.
Olen veendunud, et kolmas ei saa kunagi tulla vahele kui suhe on terve ja teineteisest hoolitakse.
See on küll täiesti vale. Igapäevaelus on väga palju raskeid momente, mis mõjutavad suhet. Näiteks väga nõrk koht on laste saamine. Naine on kõigepealt rase, muutub suureks, sada häda, siis sünnib beebi, kes võtab kogu tähelepanu. Mees tunneb, et tema on kuidagi tagaplaanil, beebiga ei oska ka eriti midagi teha, lisaks surve, et tema peab nüüd perekonna eest rohkem hoolitsema, kuna naine on kodune. Naine on jälle solvunud, et miks ta üksi peab beebiga tegelema, ei saa kuskil käia, midagi teha nagu enne. Tihti ei tunne end ka nii atraktiivsena, sest kõht ripub, rinnad tilguvad, juuksed kukuvad vms. Ja kui siis ilmub üks vahva sõbranna, kes hakkab mehele rääkima, kui tore sa oled, naine sind ei mõista jne, jne, on paljud mehed pea kaotanud. Aga naistel on seda väga raske andestada, et sellisel hetkel, kui ta oli haavatav, läks mees teise naise juurde. Teine väga levinud olukord on see, et kõik on hästi, aga hakkab lihtsalt igav. Pikas suhtes ei ole enam liblikaid kõhus iga kord, kui sa partneriga seksid. Uus on huvitavam, eriti kui sellega kaasneb põnevus ja süütunne. Hirmu ja naudingukeskus on ajus kõrvuti ja tekitavad mõlemad väga suurt emotsiooni. Armastuse ja hoolimisega pole sellel kõigel vähimatki pistmist.
Esiteks ei tilgu mingid rinnad, piim tuleb siis, kui imik rinda imeb. Muul ajal küll ei tilgu midagi. Kui alustada peale sünnitust ka trenniga, kui arst lubab, ei ripu ka mingi kõht pärast. Juuksed tõesti võivad mõnda aega õhukesemad olla, aga millist meest see huvitab? Naine läheb liiga suureks rasedana? See ka mõni mure. Pärast sünnitust on ju jälle endine. Kiiks on mehel psühholoogiline. Ilmselt need mehed pole eriti isalikud juba enne lapsi ja pole valmis hoolitsema perekonna eest. Siis tundubki atraktiivne mingi lastetu sõbranna.
Jah, kindlasti! Kui tunne sees ütleb, et see on SEE õige tunne mis mul temaga on ja kellegi teisega olemine seda ei ole suutnud kompenseerida siis see ongi SEE õige tunne, mille pärast tulebki minna läbi tulest ja veest.
Ei ole mõtet jätta oma elu unistus teostamata ainult selle pärast, et naabrimutt ei kiida seda heaks. Ma ei ela teiste jaoks. Loomulikult on üldised reeglid millest peab kinni pidama aga sinna alla ei lähe tunnete lämmatamine ja loobumine sellepärast, et nii ei ole sünnis või et mida teised arvavad. Kui kahel inimesel on omavahel tekkinud särin mida mõlemad soovivad edasi toita ja hoida siis pole mõtet halvustada, et mehevaras vms. See on nii olnud aastasadu ja see ei muutu. Pigem on küsimus soovis ja julguses elada. Elada nii nagu Sina tahad, mitte nii nagu teised dikteerivad.
Mingisuguse särina pärast ei ole küll mõtet läbi tule ja vee minna. Paraku on nii, et kergesti armuvatel, impulsiivsetel ja emotsionaalsetel inimestel tekib neid särinaid elu jooksul palju kordi. Mõnedel iga paari aasta tagant, mõnedel vaata ei iga paari kuu tagant. Ja iga kord on tunne, et nüüd lõpuks on leitud See Õige ja ilma temata ei ole võimalik edasi elada. Kahjuks läheb see tunne varem või hiljem üle ja tekib järgmine Suur Armastus. Kas ikka on mõtet iga kord enda ja oma lähedaste elu pea peale keerata, kogu oma eelmine elu purustada ja kapata järgmist suurt tunnet taga ajama. Naabrimuti arvamus võibolla tõesti ei loe, aga kui palju eelmisi partnereid need sariabiellujad kahjustavad, on juba tõsisem asi. Kahjuks kõige hullemini saavad vigastada sellise sariarmuja lapsed, kes peavad iga paari aasta tagant kohanema ema või isa uue suhtega ja jäävad kõigi nende suurte tunnete tõttu paratamatult hooletusse ja tahaplaanile.
Minu meelest ei peaks taolised inimesed, kes ei suuda perele pühenduda, endale üldse peret looma ja lapsi saama. Las elavad rõõmsalt vaba elu ja lendavad ühe partneri juurest teise juurde. Siis on nad ise õnnelikud ja ei kahjusta teisi, mitte milleski süüdi olevaid inimesi.
See on küll täiesti vale. Igapäevaelus on väga palju raskeid momente, mis mõjutavad suhet. Näiteks väga nõrk koht on laste saamine. Naine on kõigepealt rase, muutub suureks, sada häda, siis sünnib beebi, kes võtab kogu tähelepanu. Mees tunneb, et tema on kuidagi tagaplaanil, beebiga ei oska ka eriti midagi teha, lisaks surve, et tema peab nüüd perekonna eest rohkem hoolitsema, kuna naine on kodune. Naine on jälle solvunud, et miks ta üksi peab beebiga tegelema, ei saa kuskil käia, midagi teha nagu enne. Tihti ei tunne end ka nii atraktiivsena, sest kõht ripub, rinnad tilguvad, juuksed kukuvad vms. Ja kui siis ilmub üks vahva sõbranna, kes hakkab mehele rääkima, kui tore sa oled, naine sind ei mõista jne, jne, on paljud mehed pea kaotanud. Aga naistel on seda väga raske andestada, et sellisel hetkel, kui ta oli haavatav, läks mees teise naise juurde. Teine väga levinud olukord on see, et kõik on hästi, aga hakkab lihtsalt igav. Pikas suhtes ei ole enam liblikaid kõhus iga kord, kui sa partneriga seksid. Uus on huvitavam, eriti kui sellega kaasneb põnevus ja süütunne. Hirmu ja naudingukeskus on ajus kõrvuti ja tekitavad mõlemad väga suurt emotsiooni. Armastuse ja hoolimisega pole sellel kõigel vähimatki pistmist.
…ja siis tuleb mees, kes pole päevagi naise lapse/lastega tegelenud, naist raseduse ajal toetanud vms ja kohe on uus mees nii äge, sest temaga ei assotsieeru need rasked magamata ööd ja lapse nutt, gaasid, maj. raskused vms, mis lastega võivad süveneda/tekkida.
…ja siis tuleb mees, kes pole päevagi naise lapse/lastega tegelenud, naist raseduse ajal toetanud vms ja kohe on uus mees nii äge, sest temaga ei assotsieeru need rasked magamata ööd ja lapse nutt, gaasid, maj. raskused vms, mis lastega võivad süveneda/tekkida.
Ja need imikute emad on meeletult populaarsed meeste hulgas, kas pole? Ja beebidega naistel on meeletult aega mehi jahtida?
Olen veendunud, et kolmas ei saa kunagi tulla vahele kui suhe on terve ja teineteisest hoolitakse.
Mina sellega ei nõustu. Inimesed siiski armuvad ka suhtes olles, eriti, kui suhe on juba piisavalt pikk ja tead juba, et on tugev tagala olemas ja samas tahad seda armumise tunnet uuesti kogeda. Mehed isegi ei armu, nad lihtsalt tahavad teisi panna, kas siis kodust enam väga ei saa või ongi sellied, kes paneks veel ja veel, samuti nümfomaanidest naised, neil on raske truu olla, sest neil on selline haigus. Seega, ma ei ole nõus üldse.
See on ju elementaarne, et kui kodus kaob omavahel lähedus, intiimsus ja seks siis see kellel on seda rohkem vaja, hakkab esimesena ringi vaatama, et seda kompenseerida. Ei ole vahet miks see ära kadus, vaid oluline on, kas seda soovitakse omavahele tagasi. Kui selleks aga midagi päriselt ei tee siis liigutaksegi aeglaselt aga kindlalt lahkumineku suunas ja pole mõtet siis süüdistada olusid, meest või ennast.
Kui selleks aga midagi päriselt ei tee siis liigutaksegi aeglaselt aga kindlalt lahkumineku suunas ja pole mõtet siis süüdistada olusid, meest või ennast.
Huvitav, et tavaliselt peab naine midagi tegema, et lähedust tagasi saada. Oi kui palju on seda siit lugeda ja meeste käest kuulda, et naine ei anna seksi, mis võrdub muidugi lähedus ja armastus meeste arust. Aga samas jätab seesama mees kogu koduse koorma naise kaela, ise ei aita, ei pööra naisele mingit tähelepanu, käitub nagu vana mölakas. Just eile kuulasin mingi mehe hala, et naine tahab lahutust, on nõid. Küsisin, mis juhtus. Naisel on kantseldada kolm pisikest last, käib ka tööl. Mees ei käi tööl, ajab mingit kasutatud autode äri, mis väga ei hõiva. Kodus ei liigutanud lillegi. Ja muidugi jäi tal aega palju üle ja leidis armukese, kes mõistab paremini selle suurepärase meesterahva füüsilisi vajadusi.
Ja need imikute emad on meeletult populaarsed meeste hulgas, kas pole? Ja beebidega naistel on meeletult aega mehi jahtida?
Naised enamasti ei talu mehe lapsi, aga igal naisel on kuskil peaaegu ALATI ootel mingisugune mees, kasvõi mõni eksmees, mõni ”peresõber” või mingi muu mees. Kui oleme lugenud teemasid, siis pole lapsed olnud väga paljudele meesterahvastele mingiks takistuseks, kasvõi too naine, kellele tegi mingi vanem mees hotelle välja, aga neid lugusid on olnud ikka väga palju. Samuti ma ju näen, mis inimeste elus toimub, üks inimene ei saa ühegagi lapsi, teisel juba kolmas või neljas ühise lapse isa/ema. Kui naine on vähegi tahetud mingi mehe poolt, uskuge mind, kindlasti on selle mehe varjus teisi mehi. Enamasti mingid memm-mehed, beetad.
See on ju elementaarne, et kui kodus kaob omavahel lähedus, intiimsus ja seks siis see kellel on seda rohkem vaja, hakkab esimesena ringi vaatama, et seda kompenseerida. Ei ole vahet miks see ära kadus, vaid oluline on, kas seda soovitakse omavahele tagasi. Kui selleks aga midagi päriselt ei tee siis liigutaksegi aeglaselt aga kindlalt lahkumineku suunas ja pole mõtet siis süüdistada olusid, meest või ennast.
Elementaarne või mitte, aga ega naine, kes lähedust piirab, väga siiski ei soovi, et mees (laste isa) päriselt minema tõmbab. Eriti, kui endal pole valmis vaadatud kedagi teist või isegi huvi kedagi vaadata. Mis naine tahab vabatahtlikult, et tema pere laguneks? Vahet pole, kuidas lagunemine pihta hakkas, ega kui naine päriselt tahaks, et mees ära läheks, oleks see otsus ammu enne teisi juba tehtud. Kui ei kannata mehe varjugi. Aga niisama koos elada, vahel natuke seksida, ikka tahetakse. Märksõnad siinkohal ongi lahkumineku suunal LIIKUMINE. Mitte lahkuminek. See ikka igaühe enda otsustada, kas liigub aeglaselt, kiiresti või valguse kiirusel.
Mis naine tahab vabatahtlikult, et tema pere laguneks?
Siinkohal lisan: avalikult laguneks. Lagunemine või see oht on kindlasti juba peresiseselt teada, kas lastele isegi juba, aga emale-isale kindlasti, just ühiskonna mõttes. Pere lagunemist peavad väga paljud inimesed läbikukkumiseks.
Pere lagunemist peavad väga paljud inimesed läbikukkumiseks.
Ja mitte ühiskond ei pea, vaid need, kes selles peres on. Nemad ise peavad. Või vähemalt on mingi muu ajend, miks päriselt siiski seljakotiga laps ei käi vanemalt vanema juurde. On mingid väga valiidsed põhjused. Samuti on see tulega mängimine, et tegelikult ei soovita lahku minna, aga selle mõttega mängitakse hulljulgelt, et kui juhtub, siis juhtub, aga päriselt ei mõelda,e t juhtub. Võrdlus: enesevigastusega mängimine autoroolis kiirust ületades.
Jälle see hull targutab teemadel, mida ei valda absoluutselt. Miks sa räägid perekonnast, lastest, annad lolli nõu, kui sul endal puudub igasugune kogemus sellel teemal? Ja siis hakkab jälle pihta see ise küsimine ja ise vastamine. Kui sa kirjutad, kas ei saa siis kirjutada ühe kommentaari, pead neid kohe kümme tükki järjest laskma.
Mis eluvõõras loba. Ole täiesti rahulik, keegi ei löö sinu ambaali sinult üle. Ära muretse nii palju.
Kui enesehinnang käib alla, hakatakse valima suhteks kaaslasi, keda muidu ei valiks. Igasugu petised ja muud kummalised saavad siis valituks. See on ilmselt eelmistes suhetes toimunud pettumise tulemus, allasurutud tunded, millega pole osatud toime tulla.
Kui enesehinnang käib alla, hakatakse valima suhteks kaaslasi, keda muidu ei valiks. Igasugu petised ja muud kummalised saavad siis valituks. See on ilmselt eelmistes suhetes toimunud pettumise tulemus, allasurutud tunded, millega pole osatud toime tulla.
Ja see enesehinnangu langus võib tulla ka lihtsalt sellest, kui ei saa seda meest või naist, keda tahad, sest valib sinu asemel teise mehe või naise. Selleks pole palju vaja, aga võib olla ka sügavam põhjus.
Teoorias on mõni hiiiiglama tugev! 🙂
Mina ei tahaksi mingit kergesti ülelöödavat meest, ma hindan, et inimesel, Mehel, on ka põhimõtted, mitte pole nagu amööb, kes lohiseb sinna, kes tõmbab. Mis väärtus või saak on selline mees…?
Teoorias on mõni hiiiiglama tugev! ????
Sul pole vaja teooriat, et teada ome olemust. Kas lõpetad suhted, mis ei rahulda, kas oled ärakasutaja või mitte, kas armud kergesti või mitte, kas oled valmis täiesti üksi lapsi kasvatama või mitte.
Kui inimene ennast läbi ja lõhki enne laste saamist ei tunne, siis on halvasti .Loomulikult on naistel sünnitusjärgse depreka ja psühhoosi oht, AGA mitte kõigil naistel ja enamasti on seal ka sellised põhjused nagu eelnev depreka ajalugu, majanduslikud raskused, soovimatu rasedus, suhtesisesed probleemid, mitmikute sünd, probleemid imetamisega jne.
Esileht › Pereelu ja suhted › Kas lööksite mehe üle, kui oleks võimalus?
