Teema: Kas lubate 16a toidu kõrvale veini?

#3807763:

#3807758:

Selles ongi asi, et ema ka ei joo kodus. Mul lihtsalt ei teki mingitki vajadust jook võtta. Miks ma äkki peaks? See pokaal šampust või vein tekib hädapärast mingil üritusel, nagu ütlesin, paar korda aastas. Aga seegi pole reegel. Võin jumala rahus morsiklaasi taga õhtu veeta.

Oeh. Sa ju ise kirjutasid: “Lihtsalt nad ei pea õigeks emaga koos juua.” Otsusta ära nüüd, milles asi on, kas selles, et pojad ei joo kodus ka siis, kui sina jood, või selles, et teie kodus lihtsalt ei jooda.

No mis ma selle peale ütlen? Mina kodus alkot ei tarvita. Pojad vahel suvel garaažis mõne õlle võtavad. Väljas söömas käies ei joo nad minu ees alkoholi, mina nende nina all ka mitte. See teema nendega tuli kunagi rääkides ühistest tuttavatest, kes oma  lastega, sel hetkel veel pubekad, kodus veini jõid. Või siis koos baaris käisid. Selle peale öeldigi, et vanematega koos juua on nõme.

#3807258:

Ei pea seda õigeks ja pole seda kunagi teinud. Mul on kari poisse, kellest osa juba tükk aega täiskasvanud ja osa kohe saamas täisealiseks. Loomulikult ma tean, et omad joomad on neil kõigil joodud, seda kindlasti ka juba pubekana. Aga kombeks pole see kellelegi saanud ning ka täiskasvanud pojad ostavad kodus tarbimiseks vett vm karastusjooke. Vahel on mõni õlu ka kodus, aga mitte kunagi ei jooda seda minu ees ja toas. Kuigi ma ei pea seda mingiks surmapatuks. Ja seda on nad mulle kõik öelnud, et vanematega koos alkoholi tarbida oleks maailma kõige nõmedam tegu…

Nad on sul päris täiskasvanud? Alaealisele ma alkoholi huvi korral annaksin vaid maitsta, restoranis ei telliks, aga mida nõmedat on täiskasvanud lapsel vanematega koos alkoholi joomises? Perekondlikel üritustel ei võeta klaasigi?

#3807965:

#3807258:

Ei pea seda õigeks ja pole seda kunagi teinud. Mul on kari poisse, kellest osa juba tükk aega täiskasvanud ja osa kohe saamas täisealiseks. Loomulikult ma tean, et omad joomad on neil kõigil joodud, seda kindlasti ka juba pubekana. Aga kombeks pole see kellelegi saanud ning ka täiskasvanud pojad ostavad kodus tarbimiseks vett vm karastusjooke. Vahel on mõni õlu ka kodus, aga mitte kunagi ei jooda seda minu ees ja toas. Kuigi ma ei pea seda mingiks surmapatuks. Ja seda on nad mulle kõik öelnud, et vanematega koos alkoholi tarbida oleks maailma kõige nõmedam tegu…

Nad on sul päris täiskasvanud? Alaealisele ma alkoholi huvi korral annaksin vaid maitsta, restoranis ei telliks, aga mida nõmedat on täiskasvanud lapsel vanematega koos alkoholi joomises? Perekondlikel üritustel ei võeta klaasigi?

Päris jah, lapsedki juba omal.  Ja nemad ei tarbi alkoholi oma laste nähes ja nendega koos olles. Aga jah, see on nende endi arvamus, perekondlikud üritused lähevadki morsiga. Alkoholi tarbivad oma sõpradega, oma seltskonnas.

#3808163:

#3807971:

#3807873:

See teema nendega tuli kunagi rääkides ühistest tuttavatest, kes oma lastega, sel hetkel veel pubekad, kodus veini jõid. Või siis koos baaris käisid. Selle peale öeldigi, et vanematega koos juua on nõme.

Nad olid ilmselt siis ise ka pubekad. Paljude pubekate arvates on ükskõik mille tegemine vanematega koos nõme.

Noojah, olid. Aga see arvamus on püsima jäänud. Ja see, et vanematega koos on kõik nõme, ei ole meil kunagi paika pidanud. Ma ei tea, mida tähendab tüüpiline puberteet ja laste eemalehoidmine.

Selge. Minu jaoks kummaline, aga ega teie elukorraldus ei peagi mulle sobima, ikka teile endile.

<p style=”text-align: left;”>Mul on terve suguvõsa ja mehe oma ka sellised, kellega tore on kokku saada. Alati on laud tähtpäevadel lookas, kõik joovad paar klaasi shampust või veini, paar meest eelistavad võtta 1-2 pitsi viina söögi alla ning, kes soovib, koogi kõrvale pitsi konjakit. Mitte ükski inimene ei ole mitte kunagi üheltki koosviibimiselt kunagi lällates või tuigerdades lahkunud. Seltskonnas on üks täiskarskalne ja tema on perekonda nö abiellunud. Tegemist on varasema alkohoolikuga, kes lihtsalt ei saa endale midagi lubada. Kui üks neutraalne kõrvaltvaataja tuleks mulle väitma, et meie perekonna koosviibimised on ikka täielik alkohoolikute räuskamine ja pidu, siis ausalt ma saadaks selle inimese ravile. Kuidas on võimalik nii klappidega ja kitsarinnaline olla.</p>
Mis puutub lastesse, siis neile alkoholi pakkumine ja eriti avalikus kohas, on lihtsalt seaduse vastane tegu. Kui oma kodus anda maitsta, siis ma ei pea seda patuks, aga tuleb selgeks teha, et alkohol ei ole kehale hea. Ei täiskasvanule ega noorele. Samamoodi ei ole kartulikrõps ja kommid ning sellest tulenev ülekaal näiteks. Seega, kõigega tuleb piiri pidada. Ja kui ei oska, siis loobuda.

Ma ei keela ka 11-aastasel maitsta oma klaasist, aga 16-aastasele restoranis veini ei ostaks. Kodus ei valaks ka kaasi täis talle.  Esiteks on see trahvitav, teiseks on see… ma ei tea. See ei ole lubatud ja kõik. Ma arvan, et mu 16-aastane ei küsikski, pigem kuskil noortega salaja vb. Samas, kui nad tahaks kahe sõbrannaga meie juures alkoholi proovida, siis ma ilmselt ostaks selle pudeli ma-ei-tea-mida neile, kui tütar lubaks, et kodust välja ei lähe.

Kui mu 16-aastane lõhnadega koju tuleks pidevalt, siis ma uuriks küll, mis teha. Kui tuleks vahel väga harva, siis ma ilmselt prooviks nii vähe kommenteerida, kui vähegi suudan.

Tütar 15. Joomiseks tervet klaasi ei pane. Aga kui avame mõne uue pudeli veini/proseccot/šampanjat, siis annan maitsta küll ja kui on perekondlik pidu, siis klaaside kokkulöömises saab sõrmejagu vahuveini klaasi.

Nii nagu varemgi siin mainitud, on ka alkoholikultuur osa kasvatusest. Vanem tütar on 24 ja ka teda oleme niimoodi kasvatanud. Kangest alkost ei huvitu kumbki ja ka vanem tütar piirdub üritustel 1-2 klaasi veiniga. Kuna kodus pole keelatud, siis pole alkohol ka väga põnevust tekitav teema nende jaoks.

#3806885:

#3806762:

Täpselt nii! Millegipärast arvab osa vanemaid, et kui ma ise pakun ja laps proovib koos minuga, siis on kindel, et ta kuskil nurga taha seda enam tarbima ei lähe. Läheb küll!

MÜÜT: Ma annan parem kodus lapsele alkoholi proovida, kui et ta teeb seda koos sõpradega

TEGELIKKUS: Uuringud näitavad, et need lapsed, kellele kodus alkoholi pakutakse, tarvitavad seda rohkem ka kodust väljaspool. Kui lapsele kodus alkoholi ei pakuta, aitab see tal ka mujal alkoholile „ei“ öelda.

MÜÜT: Tähtsate sündmuste puhul võiks natuke alkoholi ka lapsele pakkuda

TEGELIKKUS: Pakkudes lapsele tähtpäevade puhul alkoholi, loome lapsel seose, nagu muudaks just alkohol selle tähtpäeva eriliseks. Noortel peaks olema võimalus kasvada keskkonnas, kus neile ei suruta alkoholitarvitamist peale ega näidata alkoholi meeldiva elustiili loomuliku osana. Olgem ausad – erilisi sündmusi saab tähistada ägedalt ka ilma alkoholita.

Allikas:

https://tarkvanem.ee/alkohol-artiklid/7-enamlevinud-muuti-lapsevanemate-seas/

Ma olen ise ka neid müüte ja tegelikkusi lugenud ja tundud, et ka viidatud tegelikkus ei ole see ainuõige lahendus. Mina ise (ka vend) olen nö ettepakutud tegelikusest hoopis teisti käitnud. Ja ilmselt ei ole minu vanematel need müüdid päris selliselt ka mõttes olnud.

Meil niisama möödaminnes õllejoomist vms polnud kunagi, samas pidudel oli alkohol laual ja neist teemadest räägiti ja ma ka nägin mõnda külalist rohkem joobununa (oma vanemaid natuke vipsis, aga üleliia purjus kunagi). Mingil hetkel lubati mul ka kodus peo ajal proovida.  Ega vanemate juuresolekul ei taha ämbrisse astuda ja ma sealt õppisin hoopis enesekontrolli joomiseks ka esimesteks omaette pidudeks ja kõikideks järgnevateks aastateks. Ma jätsin vahele ka parimate sõbrannadega päris hullud joomapeod (kuigi tean hästi, kui hullusti tarbiti ja kui kehv oli olla jne) 16-18-aastaselt ja olen kogu-aeg pigem alkoholi vähe tarbiv inimene ja ei ole pidanud vajalikuks ka  hilisemalt igal peol alati juua. Olin vist ainuke, kes oma lõpetamise (18-aastaselt ilma nö vanemateta) järelpeol julges keelduda  vanemate poiste üsna pealetükkivast alkoholi pakkumise vastuvõtmisest. Samas mehe kodus oldi selle teemal üliranged ja mees räägib ikka üsna kirevaid lugusid, kuidas, kui varakult  ja millised   esmased kokkupuuted  alkoholiga ja arvab, et kaalutletuma  koduse suhtumisega poleks omaette  ja nii varakult ja niipalju korda saatnud.

Seega, me ei tarbi isegi alati restoranis süües või pidulikumal olengul söögi kõrvale alkoholi, samas mõnikord küll, ammugi igapäevaselt alkoholi. 16-aastane on saanud maitsta mõnikord, aga mitte alati. Restoranis eraldi talle klaasi valatuna pole küll mõttessegi tulnud. Väga pikalt juba teinud ennetavat koolitust  erinevate situatsioonide lahkamisel ,  ka ei-ütlemise variant on olemas (ma ise korduvalt teinud, kui ma autoroolis ja tervitusnapsu pakutakse, sest mul on sel juhul täiesti 0, mitte ei hakka kalkuleerima, kui palju äkki võin enne tagasisõitu), kui sellistel omaette olengutel ikkagi midagi tarbitakse ja proovitakse . Näiteks ei pea alati kõikide joomisideedega kaasa jooksma, hoida sõpradel omavahel silm peal (joogisena ei pruugita käituda adekvaatselt, võib hakata halb),   süüa, mitte ainult juua, mitte tarbida meeletult segamini, kui proovid, siis esimestel kordadel teadlikult väga vähe, sest esimestel kordadel ja noorelt ei tunneta kindlasti, kus oleks mõistlik piir, et juletaks ka täskasvanu abi kutsuda, kui kellelgi olengul on ikkagi pahasti jne.

Me oleme mehega mõlemad hea ja kvaliteetse alkoholi sõbrad, mina piegm veini, mees õlle ja veini sõber. Restoraniskäiku ei kujuta ette ilma hea veinita, pool maitseelamusest jääks puudu. Alkohoolikuks end ei pea ja hea maitse piiri tarbimisega reeglina ei ûleta.

17-aastasele pojale pole alkoholi maitsmist kodus kunagi keelanud ja olen isegi pakkunud, et proovi siis see lonks. Aga ta ütleb, et ei soovi, pidi halvasti lõhnama ja maitse veel hullem. No jumal temaga, tegelikult ei olegi ju vajalik osa elust see alkohol. Kindel on see, et päris suur osa rahast jääb kulutamata. Pigem mulle meeldib poja suhtumine ja võib-olla ongi uus põlvkond peale kasvamas, kes tervislikumate eluviisidega. Ega see halb kuidagimoodi ei saa olla. Veinisortide tundmist 18-eluaastaks ei pea ma ausalt öeldes vajalikuks hariduse osaks :).

Ei luba

#3806831:

Mina ei luba.
Olen oma lastele nende pärimise peale järjepidevalt seletanud, et selleks on oma aeg. Saagu täiskasvanuks ja proovigu siis. Miks lapsevanem üldse peaks propageerima aineid, mille kohta on teada, et need pärsivad potentsiaalselt lapse õppimisvõimet ja arengut?

Kas tõesti on nii raske elada ilma alkoholita need ca 20 aastat, kuni olulisem füüsiline areng on lõppenud?

Minu esimesena täiskasvanuks saanud laps seltskonnas vahel võtab klaasi, aga pahandusi pole kunagi sellepärast olnud. Oskab piiri pidada ka varasema harjutamiseta. Samuti pole tal kunagi probleemi pakkuda end vabatahtlikult kaineks juhiks, et teised pidulised elusalt koju välja magama viia.
Vanuselt järgmine sai hiljuti 16-aastaseks. Ei kibele alkoholi proovima ja pigem kuulen temalt halvustavaid märkusi purjus inimeste kohta, kui juhuslikult sattub olema mõni selline seltskonnas.

Selles ilmselt ongi vahe sinu kodu ja emaga veini joovate noorte kodude vahel, et sinu kodus lakutakse ennast täis, teistes kodudes võetakse toidu juurde viisakalt paar klaasi veini. Ma ei kujutaks ka ette, kuidas mingis joobes tüüpide seltskonas noorele viisakalt veini tutvustada.

#3807505:

Päris palju on kingitud. Tööjuures igal aastal on jõulupakis vein, sünnipäevaks vein. See on üldse kõige jubedam jook. Keldris seisab hetkel 35 erinevat pudelit veini(lugesin just üle, mõni pudel on seal juba 10+ aastat olnud).

Need võid ilmselt ilma suuremate süümepiinadeta minema vistata, sest nad on ammu halvaks läinud. Vaevalt keegi sulle mingeid väärtveine kingiks on toonud, kui nii veinikauge inimene oled.

#3807873:

#3807763:

#3807758:

Selles ongi asi, et ema ka ei joo kodus. Mul lihtsalt ei teki mingitki vajadust jook võtta. Miks ma äkki peaks? See pokaal šampust või vein tekib hädapärast mingil üritusel, nagu ütlesin, paar korda aastas. Aga seegi pole reegel. Võin jumala rahus morsiklaasi taga õhtu veeta.

Oeh. Sa ju ise kirjutasid: “Lihtsalt nad ei pea õigeks emaga koos juua.” Otsusta ära nüüd, milles asi on, kas selles, et pojad ei joo kodus ka siis, kui sina jood, või selles, et teie kodus lihtsalt ei jooda.

No mis ma selle peale ütlen? Mina kodus alkot ei tarvita. Pojad vahel suvel garaažis mõne õlle võtavad. Väljas söömas käies ei joo nad minu ees alkoholi, mina nende nina all ka mitte. See teema nendega tuli kunagi rääkides ühistest tuttavatest, kes oma lastega, sel hetkel veel pubekad, kodus veini jõid. Või siis koos baaris käisid. Selle peale öeldigi, et vanematega koos juua on nõme.

😀 😀 Vanematega kodus veini juua ei ole nõme. Garaažis õlut juua aga küll!

#3807812:

#3807617:

Sa ütlesid, et ei käi olengutel, kus tarvitatakse alkoholi. Sõpradega siis aega ei veeda?

Sõpradega kohtumine = alkoholi tarvitamine? Sõbrad on need, kellega jagad maailmavaadet ja kes isiksustena on piisavalt huvitavad, et nendega ühiselt aega veeta.

Kui aga “sõpradega” kohtumise eelduseks (või isegi põhjuseks) on ühine alkoholi tarvitamine, siis tundub, et oled end lihtsalt ümbritsenud inimestega, kellega koos juua. Mina nimetaksin selliseid isikuid joomakaaslasteks.

Aga eks kahekümnendate keskpaik olegi selline… katse-eksituste periood. Kui keegi sellest perioodist jääb pikemalt tutvusringkonda ja selgub, et temaga on tore ka alkoholita aega veeta, siis oledki sõbra leidnud. Kui aga sinu näol on tegemist juba küpsemas eas inimesega, siis polegi vist enam suurt midagi lisada. Pidev alkoholi tarvitamiseks põhjuste otsimine räägib ju sinu eest.

Üllatavalt palju on Eestis inimesi, kelle arvates alkohol on kohustuslik osa toredast ajaviitest. Ilma selleta ei ole restoranis käik päris see, sünnipäevad on magedad, reisid pole huvitavad ja inimesed on igavad. Õnneks on veel täiskasvanuid, kellele ei pea meelde tuletama, et laste pidudel ei panda lauale tervitusnapsu täiskasvanute jaoks ja vahuveiniks maskeeritud limonaadi laste jaoks. Lapsed õpivad põhilist ainult matkides.

#3807955:

#3807812:

Sõpradega kohtumine = alkoholi tarvitamine? Sõbrad on need, kellega jagad maailmavaadet ja kes isiksustena on piisavalt huvitavad, et nendega ühiselt aega veeta. Kui aga “sõpradega” kohtumise eelduseks (või isegi põhjuseks) on ühine alkoholi tarvitamine, siis tundub, et oled end lihtsalt ümbritsenud inimestega, kellega koos juua. Mina nimetaksin selliseid isikuid joomakaaslasteks. Aga eks kahekümnendate keskpaik olegi selline… katse-eksituste periood. Kui keegi sellest perioodist jääb pikemalt tutvusringkonda ja selgub, et temaga on tore ka alkoholita aega veeta, siis oledki sõbra leidnud. Kui aga sinu näol on tegemist juba küpsemas eas inimesega, siis polegi vist enam suurt midagi lisada. Pidev alkoholi tarvitamiseks põhjuste otsimine räägib ju sinu eest.

OMG, mis tekst, no eriline kuivik oled ja jõhker ärapanemine käib. Ehk saan siis õigesti aru-kõik sinu sõbrad on täiskarsklased. Ja need, kes ei ole, on tutvusringkonnast välja heidetud? Kuidas muidu selgitada asjaolu, et sa alkoholi tarvitajatega ei satu samasse kohta. Tundub uskumatu, et sünnipäeval viibib 10-20 inimest, kes kõik on karsklased.

Väga õige on ikka väide, et enamik karsklaseid on samanõmedad kui alkohoolikud. Vaesed lapsed, kellel selline ema on.

Mina pole ka aastaid alkoholi tarbinud. Tutvusringkonnas ei ole enam alkoholitarbijaid, lihtsalt on nii läinud. Peod jm on lõbusad. Kasvasin üles alkotarbimisega ja noorena oli alkohol peo kohustuslik osas. Tänapäeva noored on õnneks teistsugused. Lapsele ei hakka midagi pakkuma ega tutvustama loomulikult.

#3808311:

#3807955:
OMG, mis tekst, no eriline kuivik oled ja jõhker ärapanemine käib. Ehk saan siis õigesti aru-kõik sinu sõbrad on täiskarsklased. Ja need, kes ei ole, on tutvusringkonnast välja heidetud? Kuidas muidu selgitada asjaolu, et sa alkoholi tarvitajatega ei satu samasse kohta. Tundub uskumatu, et sünnipäeval viibib 10-20 inimest, kes kõik on karsklased.

Täitsa jama jah, üritustele-koosviibimistele kogunevad inimesed, kes naudivad omavahelist suhtlust ja ei olegi samal ajal purjakil. Isver, millised kuivikud! Täiskarsklased! Ennekuulmatu!

Ise ka saad aru, millist sõnumit sa edastad?

Pärast nii pikka aega alkoholita on tõepoolest minu tutvusringkonnas valdavalt inimesed, kes minuga kohtudes on kained.

Sa väitsid alguses, et sa ei ole seltskonnas, kus tarvitatakse alkoholi. Nüüd on jutt sujuvalt juba üle läinud sellele, et sinu seltskonnas ei olda purjus. Need on ju täiesti erinevad asjad ning ilmselgelt saad sa sellest ise ka suurepäraselt aru.