Esileht Ajaviite- ja muud jutud Kas ma olen ainukene selline eksemplar?

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 58 )

Teema: Kas ma olen ainukene selline eksemplar?

Postitas:
Kägu

Kes väga paljuski iseennast ei väärtusta? Kodu on pidevalt sassi ja pole jõudu ega tahtmistki seda korda teha. Samas, nii sassi ta ka pole, et karkudega peaks siin kuskilt üle hüppama. On lihtsalt tolm, tolmurullid ja tihti ka pesemata nõud. Kui aga lähen kodust välja, olen korralikult riides ja pestud. Veel ei meeldi mulle, kui teised mind kiidavad. Lausa vihkan seda. Ma ei tea ise ka, miks. Tööl aga olen jube puhtusefriik. Töökoht peab mul olema ideaalselt korras ja puhas ja alati teen ise selleks kõik, et see nii ka oleks. Tööl soovin küll, et mind tunnustataks, aga kahjuks seda ei tehta. Mingit tagasisidet pole töökohast saanud, et oma tööd hästi teeksin. Teiste kodudes olen ka korrafriik. Teiste kodused võin nõusid pesta ja ka koristada. Minult on nii mõnigi küsinud, kas sul endal pole siis kuidagi halb olla, kui kodu pole puhas ja hea olla, kui kõik korras. Kahjuks ongi nii, et oma kodus on mul ükstapuha, mis minu ümber toimub. Tahaksin kuidagi parem olla, aga vist ei taha ka ja tegelikult, süümekaid ma ka üldse ei tunne. Koristama sunnib ainult see, kui hirmus kuri ema külla tuleb ja ma seda ette tean, sest siis hakkab tänitamine ja kõiksugu loengud, mis on viinud ka selleni, et ma olen oma ema enda korterist välja visanud. Samas, koristamine väsitab ka mind jubedalt. Kui üks tuba tehtud, pean tohutu aja puhkama, enne kui näiteks köögi koristamise kallale asun jne. Olen väga palju selliseid inimesi kohanud, kes suudavad terve oma elamise ühe jutiga ära koristada, aga mina seda ei suuda ja võibolla sellepärast ongi kodu koristamine mulle nii vastumeelne tegevus.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

mina suht erinev tüüp aga sinu jutust loen välja, et sind motiveerivad teised inimesed. et kuidas teistele paistad.
et kui enda jaoks, siis poogen.

Please wait...
Postitas:
Kägu

mina suht erinev tüüp aga sinu jutust loen välja, et sind motiveerivad teised inimesed. et kuidas teistele paistada.

et kui enda jaoks, siis poogen.

Jah, enda jaoks on mul ükstapuha ja sellepärast ma ei taha ka ootamatuid külalisi.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Sul pole asjad paigas ning mingis mõttes mulle näib see madala enesehinnanguga seonduvat. Kui sa majast väljudes teed ennast korda, et teistele esinduslik paista ning tööl püüad samuti teistele näidata, et austad korda ja soovid heakskiitu, ent oled nõus elama kodus, oma privaatses kindluses, tolmu ja mustuse sees, siis sa inimesena ei ole vist kuigi tasakaalus.
Kodu peaks olema meeldiv paik. Ma ei tea, kui sa leiad, et kodu on sul segamini, siis kas sulle meeldib nii?
Äkki vanus mängib ka rolli. 20-aastasena mind eriti ei huvitanud, missugune mu elamine on. Nüüd, 10a hiljem on see mulle väga tähtis.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Sul pole asjad paigas ning mingis mõttes mulle näib see madala enesehinnanguga seonduvat. Kui sa majast väljudes teed ennast korda, et teistele esinduslik paista ning tööl püüad samuti teistele näidata, et austad korda ja soovid heakskiitu, ent oled nõus elama kodus, oma privaatses kindluses, tolmu ja mustuse sees, siis sa inimesena ei ole vist kuigi tasakaalus.

Kodu peaks olema meeldiv paik. Ma ei tea, kui sa leiad, et kodu on sul segamini, siis kas sulle meeldib nii?

Äkki vanus mängib ka rolli. 20-aastasena mind eriti ei huvitanud, missugune mu elamine on. Nüüd, 10a hiljem on see mulle väga tähtis.

Jah, ma tunnen seda ise ka, et mul on madal enesehinnang ja ma ei väärtusta ennast. Miks see nii on, sellele ma aga vastata ei oska.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Vanus on nii palju rolli mänginud, et mina olin just noorena korralikum ja vanuse lisandudes ja võibolla ka kilode lisandudes ei taha ega jaksa mitte midagi teha.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Uhh.. judinad jooksid üle selja. Puhas kodu on minu elus väga tähtsal kohal. Igapäev korra ikka käin kiiresti laetava tolmuimejaga üle, ja kõik peab läikima (kraanikausid, selle ümbrus jne). Ei saa enne lahkuda kodust (või magama jääda), kui pole kodu korras 😅.

Kodu on mingilmääral sinu tegelik peegeldus ikkagi. Välja minnes teed end korda, sest ühiskondlik surve aga tegelikult Su sisemus ikka väga paigast. Sama tolmune ja must, kui Su kodu. Vabandust, kui nii otsekohene, ei ole solvav.

Me veedame üldjuhul enda kodus väga suure osa enda elust – kui sa oled ümbritsetud kaosest.. siis sa oled seda aksepteerinud, et sa oled ise see kaos niisamuti. Nagu nurgas seisev tolmurull, kelle peale vahel glitteri tükid kukuvad, kui õue peaks sattuma.

Tee kodu korda, HOIA SEDA KORRAS ja sa tunned, kuidas ka sina puhastud. Usu, ma ei tee nalja.

Teise sammuna hakka igapäev peeglisse vaatama ja endaga kiiret monoloogi pidama. Sa oled väärt inimene, sa oled ilus, üksköik kas su nina on suur, kas su juuksed pole nii pikad kui peaks jnejne. Leia enda head küljed, ole tänulik asjade eest, mis sul on. Kasvõi see, et sul on sõbrad, sul on kodu kus olla, sul on töökoht.

Ära võrdle end teistega. Meil kõigil on omad deemonid, millega me võitleme. Meil igalühel on oma teekond, mida järgida ja saada paremaks.

Hoia oma kodu, see on sinu sisemaailm.

Lisan, et minu kodu alati puhas ja mu mõtted vahel küll lonkavad, aga siis tulen enda korras kodusse, naudin seda puhtust ja kuidagi ise puhastun selles.

Kõlab ehk totralt. Sunni end koristama, puhtust hoidma. See on nagu kaudselt sinu sisemuse puhastamine tolmust, minevikust ja küll tunned varsti, et samal ajal kui puhastad kodu, ka sina lähed sellest puhtamaks.

Edu! Siin elus oleme tegelikult vaid ISE need, kes on kõige vajalikumad endale. Meist hakkab, mis meist saab ja teha saame oma elus.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mina olen teine selline, kes arvas kuni selle teema lugemiseni, et olen ainus. Vanus läheneb poolesajale, elan juba aastaid oma vabast tahtest üksinda. Samamoodi- tolmurulliga võin mitu päeva tõtta vahtida, nõusid pesen sageli alles siis,kui kraanikaussi enam midagi ei mahu, kodus käin ringi salkus juuste ning väljaveninud dressipükste-särgiga. Väljaspool kodu aga olen alati puhas, kammitud ja riides korralikult.
Madala enesehinnanguga olen aastakümneid kimpus olnud- lapsest peale. Ja tegelikult ma usungi, et see on tõepoolest enesekindluse värk- ma olen kogu aeg selline olnud, kes koristab üksi elades vaid siis, kui keegi külla tulema peaks (ootamatuid külalisi ma sisse ei lase, kõik teavad seda et mulle peab vähemalt tund-paar ette teatama, kuid keegi vaevalt teab tegelikku põhjust) või lihtsalt, kui tekib tuju, et ah pühin täna põrandat ja pesen nõusid vms.
Öeldakse jah, et väärtusta ennast ,siis väärtustavad sind ka teised. Aga minu elupraktika näitab seda, et kes mind hindab ja väärtustab ,teeb seda sellisena, nagu ma olen. Ennast väärtustada enda jaoks- tegelikult ausalt ma ei teagi mida see tähendab.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Mul sama lugu oma kodu ja enda korras hoidmisega. Muus osas ei ühti sinuga. Koristamine on ajaraisk mu jaoks ja ma ei viitsi seda teha. Räpane ei ole, lihtsalt asjad jäävad sinna, kuhu jäävad ja kui mahti saan, siis panen õigesse kohta või pesen ära.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Minul on väga sarnane olukord. Tööl olen tubli ja töökas, saan ka positiivset tagasisidet selle kohta. Töö üheks osaks on ka tööpinna ja vahendite koristamine ja puhastamine. Kodus teen miinimumi. Nõusid ja pesu pesen korralikult, aga muus osas valitseb paras segadus. Vahel võtan end kokku ja tundub et juba on peaaegu korras, aga siis jään näiteks haigeks või on muidu kiired ajad ja varsti pole jälle aru saada, et oleks koristatud.
Ennast väärtustan, pigem just liigagi palju. Mulle meeldivad tegevused on alati tähtsamad kui korras kodu.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Mina olen ka üsna samasugune. Tõesti, kodus olen pesemata pea ja mugavate vanade riietega ning siis nagu ei koti üldse (kui keegi näeks, siis oleks ju küll häbi). Aga välja minnes tunnen lausa kohusetunnet olla detailideni paigas, muidu tunnen end kohe kehvasti.

Kodu piinlikult puhas ei ole, aga üritan vähemalt nii hoida, et räpaseks asi ei lähekski. Mingeid tolmukogujatest nipsasjakesi ei oma, mööblit pigem vähem kui palju, asju laokile ei jäta. Kohe põhimõtteliselt olen seda harjutanud, nii ongi lihtsam. Just ostsin uue akuga käsitolmuimeja, palju kergem sellega tegutseda kui suure voolikuga imejaga. Juba see võttis koristamise isu ära kui mõtlesin, kuidas väikesest kapist seda välja peab tõstma, toitejuhtme välja tõmbama ja siis hiljem tolmukambrit puhastama. Uuel käib see kõik lihtsamini ja ongi üks stressitekitaja vähem.

Lugesin hiljuti ühest eneseabiraamatust, et mõned madala enesehinnanguga inimesed arvavad (kas või alateadlikult), et nad ei olegi häid asju väärt. Teiste heaks tehakse kõike, aga enda heaks on nagu kahju või ükskõik midagi head teha. Väikesed asjad, mis tekitavad stressi viivad lõpuks kõige rohkem stressi. See ongi üks enesepiinamise vorme, sest kui enese ja oma ümbruse eest ei hoolitse, viib see lõpuks veel rohkem enesehinnangut alla. Surnud ring seega.

See võib olla lapsepõlvest pärit harjumus (teemaalgataja kuri ema võib olla siin märksõnaks) või elu jooksul tekitatud arusaam, et sa ei ole väärt midagi head seni kuni mingi asi on tehtud ja praegu on siis koristamise ja enese heaolu tagamise vastu nagu protest, vaimne blokk. Lahenduseks võib olla prioriteetide seadmine. Kõik algab iseendast, kui oled ise enda vastu hea, siis tunned end ise paremini, sa tahad enda ja oma ümbruse heaks rohkem teha ning see peegeldub koheselt ka väljapoole.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

No püha jumal, sinu kodu on sinu kodu, mida põdeda tolmurulli või pesemata nõude pärast. Tõesti?

Please wait...
Postitas:
Kägu

No püha jumal, sinu kodu on sinu kodu, mida põdeda tolmurulli või pesemata nõude pärast. Tõesti?

Ikka võib ju mõtiskleda selle üle, kas siin võib tegelikult olla mingi lahendamata probleem. Kui kõik on korras, siis muidugi pole vaja midagi põdeda. Kui see aga tegelikult elu häirib, siis võiks ka midagi ette võtta.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Depressiooni ei olegi veel keegi maininud?

Please wait...
Postitas:
Kägu

Mina olen teine selline, kes arvas kuni selle teema lugemiseni, et olen ainus. Vanus läheneb poolesajale, elan juba aastaid oma vabast tahtest üksinda. Samamoodi- tolmurulliga võin mitu päeva tõtta vahtida, nõusid pesen sageli alles siis,kui kraanikaussi enam midagi ei mahu, kodus käin ringi salkus juuste ning väljaveninud dressipükste-särgiga. Väljaspool kodu aga olen alati puhas, kammitud ja riides korralikult.

Madala enesehinnanguga olen aastakümneid kimpus olnud- lapsest peale. Ja tegelikult ma usungi, et see on tõepoolest enesekindluse värk- ma olen kogu aeg selline olnud, kes koristab üksi elades vaid siis, kui keegi külla tulema peaks (ootamatuid külalisi ma sisse ei lase, kõik teavad seda et mulle peab vähemalt tund-paar ette teatama, kuid keegi vaevalt teab tegelikku põhjust) või lihtsalt, kui tekib tuju, et ah pühin täna põrandat ja pesen nõusid vms.

Öeldakse jah, et väärtusta ennast ,siis väärtustavad sind ka teised. Aga minu elupraktika näitab seda, et kes mind hindab ja väärtustab ,teeb seda sellisena, nagu ma olen. Ennast väärtustada enda jaoks- tegelikult ausalt ma ei teagi mida see tähendab.

Täpselt minu koopia. Miks ma peaksin peeglisse vaatama ja seal peegli ees rääkima, kui ilus ma olen jne? Ma lihtsalt ei ole ilus ja ma ei saa ennast ilusamaks rääkida või end petta.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Täpselt minu koopia.

Ehk siis pealkirjas mainitud “maailmas ainulaadne eksemplar” – teooria on ümber lükatud.

Kõik kohad on selliseid madala enesehinnanguga, tegelikult laisku, ainult ühiskonna ees pingutavaid ja teistele lihtsalt petlikku muljet jätta soovivaid tegelasi täis.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kui leiad, et kodu must, siis pese see koht ära, mis must on . Kui leiad, et segamini, siis pane ära need paar asja. Ise ütlesid, et karke pole vaja. Järelikult pole seal midagi hullu. Väga paljudel inimestel ei ole kodu nii sisustatud, et asjade ärapanek oleks mugav ja kiire, sellest tekibki segadus. Meil pole ka kappe. Asjade kätte saamiseks ja ärspanemiseks on vaja aega võtta, siis viskangi hunnikusse. Kui ükskord on aega, siis teen korda. Sellised hunnikud takistavad märja lapiga pesu ja sellest tekib paks tolm. Ega mu kodu seepärast veel räpane ole vōi mu aju ja enesehinnang kasimata. Sõbranna sattus kord meile, kui köök jumalast pahupidi oli. Siis ütlesin, et istume seljaga, sest muidu ma ei suuda sind kuulata. Mispeale ta ütles, et tal pole sellist kööki kunagi, et ta teeb selle alati korda. Fine, su köök on 2x suurem ju, millest sa räägid. Ütlesin, et ma ei hakka sinu jaoks koristama, sest muidu ma poleks saanud sind vastu võtta, sest mul ongi täna ainult pool tundi aega ja see aeg oleks koristamisele kulunud.

Saage üle sellest enesehinnangu teemast. Inimene teeb oma ajaga, mida ta tahab. Keegi ei säti ennast välja minnes teistele. Ikka enda pärast tehakse seda. Me tahamegi välja minnes ennast nautida. Kodus väljaveninud dressis naudid ka ju mugavust enda mitte teiste pärast. Lõtv dress on lihtsalt niii mugav jalad perse all istumiseks, eriti kui liigesed juba nac roostes ja kaal ka veic suurem. Teksades saan aind seista ja kontoritoolil istuda(172cm, 72 kg + algav artriit endal, vanusest 30+ juba selline füüsilne konditsioon). Ja ust ei ava ma sellistes riietes mitte häbist (kindlasti oleks häbi ka), vaid austusest enda vastu.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

alustaks algusest, e kuidas kodune kasvatus ei kandu oma elu peale edasi? ütleb et ema kuri ja tuleb pahandab kui näeb sassis elamist. ilmselt tegi ta seda ka siis, kui laps kodus elas ja pidi korda hoidma. kombed saadakse ju lapsepõlvest? nii vähemalt arvavad vanemad ja näevad vaeva lapsele koristamise harjumuse õpetamisega. kasvõi terve lapse lapsepõlve selle pärast tülitsemisega ja nõudmisega.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kommentaar eemaldatud.
3.2. Vältida tuleb pahatahtliku ja halvustava arutelu algatamist ning jätkamist.

Perekooli Moderaator

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mina olen teine selline, kes arvas kuni selle teema lugemiseni, et olen ainus.

Minul on väga sarnane olukord.

Mul sama lugu oma kodu ja enda korras hoidmisega.

Mina olen ka üsna samasugune.

Täpselt minu koopia.

Kommentaar eemaldatud.
3.2. Vältida tuleb pahatahtliku ja halvustava arutelu algatamist ning jätkamist.

Perekooli Moderaator

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Väga jube, kui töökaaslane või isegi mitu sellised räpakollid on! Kui kohvi teeb, siis terve laud on kohvipuru ja kohviplekke täis, pesemata tass jääb sinna, kus parajasti viimase lonksu võttis. Kui sööb kõrvale saiakest või küpsist, on kogu põrand pudi täis. Kui sellele tähelepanu juhtida, ütleb, ah, koristaja õhtul koristab. Aga meie kõnnime terve päeva selle pudi sees. Vastik-vastik.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Mina ei saa ka aru, mmiks sa ennast ei väärtusta või sinu jutu puhul küsiks, et miks sa arvad, et sa ennast ei väärtusta. Kust sa võtad, et ei väärtusta ennast. Kui minul on köök koristamata, siis on see mu teadlik valik. Eile ma näiteks valisin filmi vaatamise õhtul. Ma olin väsinud, jalg valutab, käsi valutab. Ma valisin lihtsalt selle, et läksin divanile kerra. Ma ütleks isegi, et valisin, sest väärtustan oma viimast ärkvelolekutundi. Ega neid tunde ööpäevas nii palju olegi ju.
VÕin kohe päevakava kirja panna, mis ma eile kõik enda ja oma aja väärtustamise pärast tegin. Ühtki neist asjadest ei tahaks vahetada köögi koristamise vastu, ausalt. Hommikul ärkan vara, kohv ja perekool või ajaleht. Teised magavad ja laamendada ei saaks. Siis läksin turule – see on mu iga laupäevahommikune sõltuvus, millest ma ei loobu. Tagasi 13.30. Lõunasöök. Seejärel linna lastele kooliks asju otsima. 16.30 koju õhtusööki tegema, sööma, lastega tegelemise aeg, laste pessu ja magama panek(lähevad küll ise ja teevad suht ise, aga vajavad ikka tähelepanu ja utsitamist ja voodis saladuste rääkimise aega). Kl.21 tegin otsuse filmi vaadata ja köök jätta nagu on. Köögis on kapil selline kerge segadus, mis jäi maha õhtusöögi valmistamisest, nõud lähevad meil õnneks ise juba masinasse minu “juhtnööride” saatel.
Ma ei ole oma sassis köögi ja jalanõudehunniku üle ukse juures uhke, aga ma ei arva ka, et ma oleks laisk või lohakas või ei väärtustaks ennast ja oma peret.

Hinnake oma aega ja ennas ja tehke selle ajaga seda mida ise tahate. Teil on ainult 1 elu. Ja kui ei meeldi sassis kodu, siis tuleb vaadata, mis täpselt häirib ja kuidas seda siis ära hoida. Põhimõtteliselt on ju nii, et kui põranda puhastamine vastukarva on, siis on olemas robottolmuimeja. EI ole vaja ju kõige kallimat, tolmu imeda suudab iga asi, millel imemisfunktsioon on. Kui wc on räämas, siis see on maailma kõige lihtsam asi puhtana hoida – pane puhastusvahend poti kõrvale, kui ei viitsi seda teisest kodu otsast kapist toomas käia ja osta märgi hygieeni vms lappe ja pane see ka kuhugi vetsu, kasvõi põrandale. Kui näed, et seintele hakkab tolm tekkima, siis võta see lapp ja tõmba kahe liigutusega tolm ära, sama käega põranda nurgad ka ja ongi wc puhas – koristama ei pea kunagi peaaegu. Kui see lapipakk ja pardipeaga pudel häirivad põrandal, siis otsis mingist tränapoest endale pealt lati käiv karp, kuhu need sisse pann. Karbi peale tõsta prügikast või küünal või vana koltunud ajaleht, siis on disain ka lausa ühe liigutusega olemas.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mina olen kuulunud sellist teooriat, et kodu väline osa, see mis hakkab külalistele silma, see näitab kuidas inimene oma välimusse suhtub. Aga kapid jm säärase korrashoid näitab sisemaailma korrashoidu.
Minu kodu on täis elegantset lohakust, lapsed aitavad sellele hästi kaasa, aga kui peaks külaline tulema, siis 15 minutiga umbes suudan elamise korda teha 🙂

Please wait...
Postitas:
Kägu

Väga jube, kui töökaaslane või isegi mitu sellised räpakollid on! Kui kohvi teeb, siis terve laud on kohvipuru ja kohviplekke täis, pesemata tass jääb sinna, kus parajasti viimase lonksu võttis. Kui sööb kõrvale saiakest või küpsist, on kogu põrand pudi täis. Kui sellele tähelepanu juhtida, ütleb, ah, koristaja õhtul koristab. Aga meie kõnnime terve päeva selle pudi sees. Vastik-vastik.

😀 😀
Vot on asjad, mis mind ei koti. Kui keegi minu kodus sedasi teeb, siis ma lähen küll leili. VÕi no siiski… kus teil nei saiakesi süüakse siis? Meil ei ole ka sööklat. Igaüks sööb oma tilkuvat salatit ja pudisevat saia oma klaviatuuri kohal. Paar korda jama klahviga ja kõik pudi langeb edaspidi põrandale tema enda laua alla. Paar humoorikat kommentaari portfellis salaja kaasa võetud kodulooma kohta, kellele see pudi võiks mõeldud olla ja edaspidi leitakse salfakas või sassi läinud arve, millega oma pudi kinni püüda. Küsi oma kolleegi käest, kas tal see kirjaveaga välja prinditud papper on veel alles kuskil ja soovita tal see alla võtta saia süües. Kui sa seda muheda irooniaga ütled, siis keegi ei solvu.
Meil nt oli kokkulepe, et poolikuid kohvitasse tuleb koguda oma laua peale, mitte printeri peale või kõrvale, kus see raudselt ümber läheb. Ja lusikaid hoiti ilma kokku leppimata kuskil paberikuhja kõrval. Lusikavarude omanik oli alati üks ja sama tüüp. Siis käisimegi tema laua juures uurimas, et kas ta saaks klaviatuuri alla vaadata et äkki on seal üks lusikas, mida saaks kasutada. Kõigil oli lõbus:) ja tavaliselt need lusikad seal tema laual olid ka. Kui igav oleks elu ilma temata olnud.

A no kohvipuru kuskil kohvimasina kõrval mingi kapi peal kus sa ise ainult paar korda päevas käid… Kontor on siiski koht töö tegemiseks, mitte majapidaisülesannete täitmiseks. Koristab see, keda segab vi see, kes palka saab.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kui suured need elamised siis on? Kui ma teen suuremat koristust, võtab see aega 20 min. Nõudepesu max 10 min
Naljakas lugeda, et kõik nii väga väärtustavad oma aega. Tegelikult tehakse lihtsalt mingit muud jama.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kõik kohad on selliseid madala enesehinnanguga, tegelikult laisku, ainult ühiskonna ees pingutavaid ja teistele lihtsalt petlikku muljet jätta soovivaid tegelasi täis.

Neist järgmised on siis sinusugused tegelased, kes teavad alati kõige paremini, kuidas asjad tegelikult on?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Depressiooni ei olegi veel keegi maininud?

Mina mainin. Mul oli elamine aastaid segamini depressiooni pärast. Lihtsalt jõudu ei jagunud, hea, kui töölgi jaksasin käia. Alguses oli õudne suhe, lahutus ja lapse jagamine, mis depressiooni tekitas. Siis läksin erialasele tööle kooli – siis hakkas juba tervis käest kaduma. Nüüd sain ometigi koolist tulema ja taastun juba 3. kuud. See nädal pesin juba aknad ära, mida ma 4 aastat pole pesta suutnud. Lihtsalt leidsin selle jõu järsku endas.
Kodu koristan ja pesu pesen küll iga nv, lemmikloomade pesade puhastamine jääb ka nv peale. Aga tuleks suuremaidki töid teha. No küll ma nüüd juba vaiselt jõuan.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Minu kodu on küll vahel päris sassis. Mulle tõesti ei meeldi koristamine- eelistan iga kell sellele head raamatud, filmi, lastega koos kuskile minemist vms. Aga kui koristame, siis tõesti koristame 😀 Lapsed on samasugused- nimetame siis laiskadeks neid ka, aga me teemegi oma valikud, eelistame koristamisele mõnusamaid asju, kuid vajadusel saame 30min kõik korda ja läikima.
Samas välimus on meil alati korrektne, riided terved ja puhtad ning pea kammitud 😀 Tööl arvestan teistega ja elu sees ei läbusta. Ma tegelikult ei teagi, kus üldse saaks tööl olla lohakas. Tegelen seal oma tööasjadega, prügi läheb ju prügikasti, tassi pesen ka ära, söön kohvikus.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Minul on ka kodu segamini. Tolmurullid jne. Töölkäimise riided vedelevad elutoas toolil – esmaspäeval toon kaks paari pükse ja 3 pluusi alla ja nädal siis vahetan neid. Pahna põrandal ei vedele, aga näiteks on keset elutuba suur kast, mis võib olla täis nuusatud pabereid. Põrandal on esikus suured jalajäljed, telekal on tolm. Päeval on kraanikauss alati nõusid täis. Ööseks masinasse, hommikuks puhas. Koristan…igal tööpäeva hommikul 5-6 min – kempsupotid kiiresti, kraanikauss köögis majapidamispaberiga üle, köögilüliti, kempsude lülitid ja kraanid majapidamispaberi ja mingi vahendiga üle ja mingi laga elutoa laualt prügisse. Nädalavahetuse hommikuti ei sedagi. Põrandat pesen ehk kord kahe kuu jooksul. No mitte sagedamini. Tolmuimeja töötab mehel umbes kord kolme nädala tagant. Asja nagu tolmulapp mul pole. Vajadusel kasutan pessuminevat köögirätikut. Dušikabiini seinu pole iial pesnud, loputan ainult kõige kuumema veega ja siis hõõrun kergelt rätikuga, no mitte korralikult. Mõni külaline on pesnud ilmselt 🙂

Teiste kodudes ei korista ma midagi, märkan ainult sedasorti mustust, mis on ehk otsene käest-suhu terviserisk – mustad ukselingid, kraanikangid, lülitid, määrdunud prilllaud, halvasti pestud nõud.

Ootamatuid külalisi õnneks ei käi. Pinnapealseks koristamiseks kulub mehega kahekesi 25 min. Nii palju ikka ette teatatakse.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

alustaks algusest, e kuidas kodune kasvatus ei kandu oma elu peale edasi? ütleb et ema kuri ja tuleb pahandab kui näeb sassis elamist. ilmselt tegi ta seda ka siis, kui laps kodus elas ja pidi korda hoidma. kombed saadakse ju lapsepõlvest? nii vähemalt arvavad vanemad ja näevad vaeva lapsele koristamise harjumuse õpetamisega. kasvõi terve lapse lapsepõlve selle pärast tülitsemisega ja nõudmisega.

Mina just sellepärast elan segamini kodus ja eriti ei pühi ega nühi, sest kogu lapsepõlve ema aina sundis koristama ja ma vihkan seda kogu hingest.

Please wait...
Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 58 )


Esileht Ajaviite- ja muud jutud Kas ma olen ainukene selline eksemplar?