Esileht Ajaviite- ja muud jutud Kas ma olen ainukene selline eksemplar?

Näitan 28 postitust - vahemik 31 kuni 58 (kokku 58 )

Teema: Kas ma olen ainukene selline eksemplar?

Postitas:
Kägu

siin perekoolis tehakse iga natukese aja tagant mõne laiskvorstist räpakolli poolt teema, kus ta otsib kinnitust oma ainulaadsusele. naljakas on see, et kõik nad kinnitavad, et välja minnes on nad alati pestud-korralikud ja töö juures lausa puhtusefriigid. see on enesepettus. laiskust ja räpakust õnnestub peita vast ehk ainult tänaval mööduja ees, aga mitte igapäevase suhtlusringi ees.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

siin perekoolis tehakse iga natukese aja tagant mõne laiskvorstist räpakolli poolt teema, kus ta otsib kinnitust oma ainulaadsusele. naljakas on see, et kõik nad kinnitavad, et välja minnes on nad alati pestud-korralikud ja töö juures lausa puhtusefriigid. see on enesepettus. laiskust ja räpakust õnnestub peita vast ehk ainult tänaval mööduja ees, aga mitte igapäevase suhtlusringi ees.

Rate this item:Submit Rating+10

Mul vist on veel hullem olukord – mind ei häiri ka teadmine, et olen laisk ja räpakas.

Please wait...
Postitas:
Kägu

siin perekoolis tehakse iga natukese aja tagant mõne laiskvorstist räpakolli poolt teema, kus ta otsib kinnitust oma ainulaadsusele. naljakas on see, et kõik nad kinnitavad, et välja minnes on nad alati pestud-korralikud ja töö juures lausa puhtusefriigid. see on enesepettus. laiskust ja räpakust õnnestub peita vast ehk ainult tänaval mööduja ees, aga mitte igapäevase suhtlusringi ees.

No siin on ikka suur vahe, kas inimene peab koristamist teisejärguliseks või ta ongi konkreetselt räpakoll. Viimase tunneb sageli kommete järgi ära, kuidas teiste juuresolekul käitutakse. Olen näinud selliseid, kes mustade kätega avavad külmkappi, nii et määrdunud sõrmejäljed jäävad uksele, söövad otse sõrmedega või võtavad mitu suutäit nõust, kust teised toitu taldrikule tõstavad, ei puhasta enda järelt wc-potti ja prill-lauda, purud lükatakse käega põrandale, maha läinud kohv hõõrutakse sokiga puhtaks jne.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

No siin on ikka suur vahe, kas inimene peab koristamist teisejärguliseks või ta ongi konkreetselt räpakoll.

pole seal mingit vahet. nimeta nii ilusate sõnadega kui tahad.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mina jällegi arvan, et inimesed, kes ei suuda olla koristamata kodus(mitte pidevas kõntsas), neil on närvid perses.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Mina jällegi arvan, et inimesed, kes ei suuda olla koristamata kodus(mitte pidevas kõntsas), neil on närvid perses.

Selle kohta on hea väljend: loll on see, kes vabandust ei leia. Antud juhul siis oma laiskusele ja räpakusele.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Meil on üks töökaaslane selline vinguv pedant, kes köögis alati kõva häälega ohib, kui keegi letile kaks tilka vett on jätnud. Siis kuivatab seda demonstratiivselt 5 minutit. See häirib tunduvalt rohkem kui see veetilgake.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Meil on üks töökaaslane selline vinguv pedant, kes köögis alati kõva häälega ohib, kui keegi letile kaks tilka vett on jätnud.

Ilmselt tal kodus samamoodi on seapesa. Vastasel korral tõmbaks poole sekundiga selle kuivaks ja sel teemal rohkem ei peatuks.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mina jällegi arvan, et inimesed, kes ei suuda olla koristamata kodus(mitte pidevas kõntsas), neil on närvid perses.

Selle kohta on hea väljend: loll on see, kes vabandust ei leia. Antud juhul siis oma laiskusele ja räpakusele.

Minu närvid on heas korras. Räpane elu on rõvedalt vastik elu ju.

Kui siin keegi räägib, et oh kodu tal tolmurulle täis aga ise ju korras ja pestud, siis vabandust, see pole eriti võimalik. Räpasus on räpasus, kodus, juustes, autos, kus iganes. LAISKUS! Aga ühiskonna survel pead end välja minnes ju korda tegema aga kui inimest näeks enda kodus, selles olekus, siis oleks see vaatepilt jube. Pesemata naine, kaltsudega istumas köögis, kus kraanikausis siblivad kärpsed, sest nõud on pesemata ja kõik kleepub. Avad prügikasti, vastu vaatab väljaviimata prügi, mis haiseb. Fui fui fui. Mul savi, kui väljas olles paned end korralikult riidesse aga kui kodu segamini on, oled ikka räpane inimene.

Siin, kes siin seda “mina ka, mina ka” asja räägivad, tunnen Teile kaasa. Räpa sees elades ei saa olla väärt korralikku inimest. No ei saa! Oled eluga korras, on kõik su ümber korras.

Issand, taaskord judinad.. tolmurullides kodudes ka must õhk ju. Sa hingad seda tolmu endale sisse ja seda taldrikuhaisu, mis on pesemata söögist tulnud. Võeh.

Miinustage aga! Mina just lõpetasin auto sise ja välispuhastuse ning nüüd alustan kodu puhastamist (iga nädal suurpuhastus). Ideaalne pühapäev.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

ja seda taldrikuhaisu, mis on pesemata söögist tulnud.

Kuidas, palun?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

ja seda taldrikuhaisu, mis on pesemata söögist tulnud.

Kuidas, palun?

Kiiresti kirjutasin – mõtlesin siis seda haisu, mis tekib kuivanud söögist taldrikul. Saad aru küll, mida mõtlen. Ära noki.

Ja kõik, kes mu asju miinustavad, siis tänan, et näitate kui räpaseid naisi on olemas. Taaskord – iu.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Jah, ma tunnen seda ise ka, et mul on madal enesehinnang ja ma ei väärtusta ennast. Miks see nii on, sellele ma aga vastata ei oska.

Ma pole ülejäänud vastuseid lugenud ja võibolla keegi juba kirjutab sellet, aga … Mis mõttes sa ei tea, miks see nii on?? Ise kirjutasid kohe alguses oma kurjast emast, kes sinu puhul millegagi rahul ei ole. Sellise ema puhul oleks pigem kummaline, kui sul enesehinnangu ja eneseväärtustamisega probleeme ei oleks. Ja nagu näha, sa oled ikka veel oma ema mõjuväljas, kuigi see, et oled suutnud teda oma kodust välja tõsta, näitab, et natuke oled end sealt suutnud välja rabeleda.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Mina jällegi arvan, et inimesed, kes ei suuda olla koristamata kodus(mitte pidevas kõntsas), neil on närvid perses.

Selle kohta on hea väljend: loll on see, kes vabandust ei leia. Antud juhul siis oma laiskusele ja räpakusele.

Minu närvid on heas korras. Räpane elu on rõvedalt vastik elu ju.

Kui siin keegi räägib, et oh kodu tal tolmurulle täis aga ise ju korras ja pestud, siis vabandust, see pole eriti võimalik. Räpasus on räpasus, kodus, juustes, autos, kus iganes. LAISKUS! Aga ühiskonna survel pead end välja minnes ju korda tegema aga kui inimest näeks enda kodus, selles olekus, siis oleks see vaatepilt jube. Pesemata naine, kaltsudega istumas köögis, kus kraanikausis siblivad kärpsed, sest nõud on pesemata ja kõik kleepub. Avad prügikasti, vastu vaatab väljaviimata prügi, mis haiseb. Fui fui fui. Mul savi, kui väljas olles paned end korralikult riidesse aga kui kodu segamini on, oled ikka räpane inimene.

Siin, kes siin seda “mina ka, mina ka” asja räägivad, tunnen Teile kaasa. Räpa sees elades ei saa olla väärt korralikku inimest. No ei saa! Oled eluga korras, on kõik su ümber korras.

Issand, taaskord judinad.. tolmurullides kodudes ka must õhk ju. Sa hingad seda tolmu endale sisse ja seda taldrikuhaisu, mis on pesemata söögist tulnud. Võeh.

Miinustage aga! Mina just lõpetasin auto sise ja välispuhastuse ning nüüd alustan kodu puhastamist (iga nädal suurpuhastus). Ideaalne pühapäev.

Väikekodanlik ja piiratud mõttemaailm sul. Selline endasse armunud kõiketeadjast sappi pritsiv neat-freak tutvuskonnas on palju hullem keiss kui tolmurullid ja mustad nõud elamises.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Kiiresti kirjutasin – mõtlesin siis seda haisu, mis tekib kuivanud söögist taldrikul. Saad aru küll, mida mõtlen. Ära noki.

Ei saanud aru. Lugesin pesemata söögist ja eeldasin, et sa oskad oma mõtteid väljendada. Milles ma eksisin.

Ma pole sellist haisu tundnud, kuigi päeval kogun nõusid, mis öösel ennast peasevad. Kus sina seda tunned?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mina jällegi arvan, et inimesed, kes ei suuda olla koristamata kodus(mitte pidevas kõntsas), neil on närvid perses.

Selle kohta on hea väljend: loll on see, kes vabandust ei leia. Antud juhul siis oma laiskusele ja räpakusele.

Minu närvid on heas korras. Räpane elu on rõvedalt vastik elu ju.

Kui siin keegi räägib, et oh kodu tal tolmurulle täis aga ise ju korras ja pestud, siis vabandust, see pole eriti võimalik. Räpasus on räpasus, kodus, juustes, autos, kus iganes. LAISKUS! Aga ühiskonna survel pead end välja minnes ju korda tegema aga kui inimest näeks enda kodus, selles olekus, siis oleks see vaatepilt jube. Pesemata naine, kaltsudega istumas köögis, kus kraanikausis siblivad kärpsed, sest nõud on pesemata ja kõik kleepub. Avad prügikasti, vastu vaatab väljaviimata prügi, mis haiseb. Fui fui fui. Mul savi, kui väljas olles paned end korralikult riidesse aga kui kodu segamini on, oled ikka räpane inimene.

Siin, kes siin seda “mina ka, mina ka” asja räägivad, tunnen Teile kaasa. Räpa sees elades ei saa olla väärt korralikku inimest. No ei saa! Oled eluga korras, on kõik su ümber korras.

Issand, taaskord judinad.. tolmurullides kodudes ka must õhk ju. Sa hingad seda tolmu endale sisse ja seda taldrikuhaisu, mis on pesemata söögist tulnud. Võeh.

Miinustage aga! Mina just lõpetasin auto sise ja välispuhastuse ning nüüd alustan kodu puhastamist (iga nädal suurpuhastus). Ideaalne pühapäev.

Väikekodanlik ja piiratud mõttemaailm sul. Selline endasse armunud kõiketeadjast sappi pritsiv neat-freak tutvuskonnas on palju hullem keiss kui tolmurullid ja mustad nõud elamises.

vale diagnoos. proovi uuesti 🙂

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kiiresti kirjutasin – mõtlesin siis seda haisu, mis tekib kuivanud söögist taldrikul. Saad aru küll, mida mõtlen. Ära noki.

Ei saanud aru. Lugesin pesemata söögist ja eeldasin, et sa oskad oma mõtteid väljendada. Milles ma eksisin.

Ma pole sellist haisu tundnud, kuigi päeval kogun nõusid, mis öösel ennast peasevad. Kus sina seda tunned?

Olen tundnud, kui käinud paari inimese juures, kes koguvad vist pesemata nõusid. Aga ju siis need on olnud pesemata rohkem kui 1 päev. Pole harrastanud ise, ei oska öelda mitmendal päeval söök läheb haisema taldrikul 😀

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

mina olen umbes samasugune, et kodu on üsnagi segamini, aga minu jaoks on selles süsteem. kui ma nüüd võtaks kätte ja kõik korralikult ära koristan, siis ei leia ma enam mitte midagi üles, kui vaja on. ma üldse ei üritagi enam, vanus ka juba 50+ ja kogu elu on kaoses minu jaoks kord olnud. näiteks on käärid lilleriiulil, teibirull köögilaua peal, kruvikeeraja vannitoa kraanikausi kõrval, niidirull kirjutuslaual jne. seal ei ole kindlasti nende õige koht, aga minule sobib nii.
riided peavad olema kogu aeg silma all, mitte kapis. kapis hoian ainult sügis-talviseid üleriideid ja voodipesu. teised riided on avatud stangel ja voodi peal. õnneks mul on eraldi nö. majandustuba, et kellegi silma see riideid täis voodi ei riiva, kui keegi külla tuleb. minu jaoks see voodi ongi riidekapp. ihupesu on kummuti sahtlis.
voodit ma ei tee ära sisuliselt kunagi. milleks? mind see ju ei häiri. kui külalised tulevad, siis jah teen ära.
aga kraanikauss, selle ümbrus ja WC-vannituba peavad alati läikima. musti nõusid minu majapidamises ei leia, samas valitseb köögilaua ja kappide peal mõnus segadus. hommikusöögihelbed, maitseained, köögimasinad, moosipurk, mingi hoidis, ajakiri vms asi on seal vabalt kõrvuti ja kuskil võib olla ka veel leivapuru.
tolmuimeajaga ei viitsi ma üldse mässata, too teisest toast, siis topi juhe seina, vea seda kolakt ühest toast teise. hari ja kühvel haarata on ju tunduvalt lihtsam ja operatiivselt tekkinud sodi kokku pühkida.
nüüd viskas harja-kühvli kasutamine üle ja ostsin juhtmeta laetava tolmuimeja. mõnus!
põrandapesu on miu jaoks midagi sellist, mida ma väldin iga hinna eest.
sellist asja nagu koristamispäev ei elaks ma kindlasti üle, koristan siis, kui tuju tuleb ja osade kapua. kui kuskil midagi silma jääb, siis teen puhtaks/korda ainult selle koha.
ka tööalud on minu jaoks alati elegantselt segamini ehk teise jaoks valitseb seal kaos, mina tean täpselt, kuhu pean käe sirutama, et vajalik paber kätte võtta. nii kui ära koristan on jama majas, sest ma ei leia enam üles midagi.
töötan ma aga majutusteenust pakkuvas külalistemajas ja mina olen see, kes koristab toad, vahetab voodipesu ja kraamib duširuumid ning hoiab maja korras. nii mõnigi kord seal tööd tehes mõtlen, et miks ma ometi kodus niimoodi ei viitsi mässata. tööl olen ma pedant selles osas, vaatan kogu aeg ringi kliendi/külalise pilguga, seega ei saa keegi öelda, et ma olen räpane, aga kodus on üsna suva ikkagi. kodus peab olema mõnus, mitte nii, et sundkorras kraabin ja koristan kogu aeg. kui kellelegi meeldib pedantselt korras kodu ja soovib kogu aeg koristada, siis tema on selline inimene ja las ta olla 🙂 mina olen teistsugune.
käisin hiljuti külas ühel pedandil. ma ei julgenud istuda ka ta diivanile, et äkki tuleb korts sisse. tundsin ennast seal nagu muuseumis. aga mõnusalt segamini kodus tunnen ennast koduselt.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

mina olen umbes samasugune, et kodu on üsnagi segamini, aga minu jaoks on selles süsteem. kui ma nüüd võtaks kätte ja kõik korralikult ära koristan, siis ei leia ma enam mitte midagi üles, kui vaja on. ma üldse ei üritagi enam, vanus ka juba 50+ ja kogu elu on kaoses minu jaoks kord olnud. näiteks on käärid lilleriiulil, teibirull köögilaua peal, kruvikeeraja vannitoa kraanikausi kõrval, niidirull kirjutuslaual jne. seal ei ole kindlasti nende õige koht, aga minule sobib nii.

riided peavad olema kogu aeg silma all, mitte kapis. kapis hoian ainult sügis-talviseid üleriideid ja voodipesu. teised riided on avatud stangel ja voodi peal. õnneks mul on eraldi nö. majandustuba, et kellegi silma see riideid täis voodi ei riiva, kui keegi külla tuleb. minu jaoks see voodi ongi riidekapp. ihupesu on kummuti sahtlis.

voodit ma ei tee ära sisuliselt kunagi. milleks? mind see ju ei häiri. kui külalised tulevad, siis jah teen ära.

aga kraanikauss, selle ümbrus ja WC-vannituba peavad alati läikima. musti nõusid minu majapidamises ei leia, samas valitseb köögilaua ja kappide peal mõnus segadus. hommikusöögihelbed, maitseained, köögimasinad, moosipurk, mingi hoidis, ajakiri vms asi on seal vabalt kõrvuti ja kuskil võib olla ka veel leivapuru.

tolmuimeajaga ei viitsi ma üldse mässata, too teisest toast, siis topi juhe seina, vea seda kolakt ühest toast teise. hari ja kühvel haarata on ju tunduvalt lihtsam ja operatiivselt tekkinud sodi kokku pühkida.

nüüd viskas harja-kühvli kasutamine üle ja ostsin juhtmeta laetava tolmuimeja. mõnus!

põrandapesu on miu jaoks midagi sellist, mida ma väldin iga hinna eest.

sellist asja nagu koristamispäev ei elaks ma kindlasti üle, koristan siis, kui tuju tuleb ja osade kapua. kui kuskil midagi silma jääb, siis teen puhtaks/korda ainult selle koha.

ka tööalud on minu jaoks alati elegantselt segamini ehk teise jaoks valitseb seal kaos, mina tean täpselt, kuhu pean käe sirutama, et vajalik paber kätte võtta. nii kui ära koristan on jama majas, sest ma ei leia enam üles midagi.

töötan ma aga majutusteenust pakkuvas külalistemajas ja mina olen see, kes koristab toad, vahetab voodipesu ja kraamib duširuumid ning hoiab maja korras. nii mõnigi kord seal tööd tehes mõtlen, et miks ma ometi kodus niimoodi ei viitsi mässata. tööl olen ma pedant selles osas, vaatan kogu aeg ringi kliendi/külalise pilguga, seega ei saa keegi öelda, et ma olen räpane, aga kodus on üsna suva ikkagi. kodus peab olema mõnus, mitte nii, et sundkorras kraabin ja koristan kogu aeg. kui kellelegi meeldib pedantselt korras kodu ja soovib kogu aeg koristada, siis tema on selline inimene ja las ta olla 🙂 mina olen teistsugune.

käisin hiljuti külas ühel pedandil. ma ei julgenud istuda ka ta diivanile, et äkki tuleb korts sisse. tundsin ennast seal nagu muuseumis. aga mõnusalt segamini kodus tunnen ennast koduselt.

Selle teksti kirjutamise ajal oleks saanud tolmuimejaga tiiru ära tehtud…

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ja kõik, kes mu asju miinustavad, siis tänan, et näitate kui räpaseid naisi on olemas. Taaskord – iu.

Sul võib ju kodu korras olla, aga ülemisel korrusel on mingi segadus, mida ka iganädalase suurpuhastusega kergesti korda ei saa.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ja kõik, kes mu asju miinustavad, siis tänan, et näitate kui räpaseid naisi on olemas. Taaskord – iu.

Sul võib ju kodu korras olla, aga ülemisel korrusel on mingi segadus, mida ka iganädalase suurpuhastusega kergesti korda ei saa.

okei. lasen sul nii arvata, sest siis saad rahu ja mõelda, et oh, see puhtust armastav naine on kindlasti peast soe. ning elad rahulikult enda tolmurullidega edasi, aga vähemalt pole ülemine korrus segamini, kuna kodu hoopis on.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Tolmurullid, nõud pesemata, pesu kokku ja kappi panemata, voodi tegemata, kõik asjad laiali! See ei ole enam kerge lohakus vaid pesuehtne roppus koos laiskusega. Kui inimest enam ennast ka ei häiri, mis ta ümber toimub, siis on tegemist parandamatu pohhuistiga. Imelik on see, et sellistes sigalates elavad naised armastavad ennast kodust välja minnes lille lüüa ja seda ikka väliseks näitamiseks. Kui tal oleks suva teiste arvamusest, käiks ta linnas ka samade kortsus riietega nagu kodus.
Üks siin kirjutas, et käis pedandil külas ja ei julgenud kusagile õieti istudagi! Ju sai aru, et võib midagi ära lagastada ja kartis ning koju minnes tundis hästi, et suva kui miskit maha kukub
Puhtast ja korras kodust on hea lahkuda ja veel parem on puhtasse kodusse tulla! Kes ei suuda korda pidada, siis sellega pole midagi peale hakata. Väiksed lapsed elamises on muidugi tiba teine teema, need suudavad 5 minutiga kaose tekitada aga elujõus täiskasvanutel, eriti kes elavad linnas, ei ole kindlasti ühtegi vabandust, miks elamine ei ole korras.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Teate, mina käin kodusid koristamas aeg-ajalt.
Uskuge mind, paljude inimeste puhul te ei oska aimatagi, milline nende kodu seestpoolt välja näeb.
Inimesed ise on nii mukitud, lakitud, peene välimusega. Uih ja aih käib ette ja taha. Aga kodud… ei kannata mingit kriitikat. Kui midagi maha kukub, siis sinna ka see jääb. Wc harja kasutamine on kõrgem teadus.
Niiet ärge tundke ennast kehvasti, teid on palju:)

Please wait...
Postitas:
Kägu

Köögis on kapil selline kerge segadus, mis jäi maha õhtusöögi valmistamisest,

Miks sa enne sööma asumist ometi ära ei korista :O Mina pole ka mingi puhtusefriik, aga niipalju liigutan puhtalt laiskuse pärast, et ei peaks hommikul laga sisse tulema

Please wait...
Postitas:
Kägu

Aitäh selle teema eest! Lugesin esimese lehekülje läbi ja sain sellise energiasööstu, et läksin pesin nõud ära, seejärel rõdu-ja aknaklaasid. Nüüd higise ja väsinuna tulin lõpuni lugema. Samamoodi mõjub mulle selle koristusspetsist jaapanlanna Marie Kondo raamatute lugemine.

Muidu olen ka räpaka koduga. Suudan segadusest välja lülituda ja see tavaliselt ei häiri mind. Minu vabandused on järgmised: lapsed, kass, palju klaaspinda, ebaefektiivsed koristusmeetodid, mistõttu väsin ruttu, isiksuseomadused, mis soosivad pahna kogunemist, lapsepõlvest jäänud trots koristamise vastu (alateadvuses vist) jne. Võiks jätkata. Samas kui koristan, olen põhjalik, ikka hambaharjade ja -orkidega urgitsen igasugu vahesid. Võib-olla seetõttu ka palju ei jõua ja tundub väsitav ettevõtmine.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Puhtus ja kord on kaks iseasja. Ma ei kannata laga, aga puhtuse osas selline friik pole. Kempsu pesen kui meelde tuleb või kui mustus välja paistab. Nõud pesen kohe peale kasutamist ära ja panen ma kohale, muidu on nad lagas. Kraanikauss peab olema vaba, ma vihkan olukorda, kus ma tahan midagi teha ja pean siis vajalikku ruumi tegema – see ruum peab juba vaba olema! Tolmurulle ma ei salli, aga nurkadest neid lausa otsima ka ei lähe. Tegemata voodisse minek on minu jaoks umbes sama nagu toidujäätmetega taldrikust söömine. Kui kunagises maamajas üksi olin ja seal oli veetoomine probleem, tegin nõudele teinekord “kuivpesu”, st pühkisin salvrätiga puhtaks ja kasutasin uuesti.
Katkisi riideid ei kanna (kui parandada ei viitsi või ei saa, siis viskan ära), kuid musta töö jaoks võtan vanemad riided kasutusele – kui töö lõpetan, pesen end puhtaks ja panen ka kodus korralikumad riided selga. Minu jaoks on see enesetunde küsimus: korralikes ja puhastes riietes tunnen end paremini.

Please wait...
Postitas:
Kägu

alustaks algusest, e kuidas kodune kasvatus ei kandu oma elu peale edasi? ütleb et ema kuri ja tuleb pahandab kui näeb sassis elamist. ilmselt tegi ta seda ka siis, kui laps kodus elas ja pidi korda hoidma. kombed saadakse ju lapsepõlvest? nii vähemalt arvavad vanemad ja näevad vaeva lapsele koristamise harjumuse õpetamisega. kasvõi terve lapse lapsepõlve selle pärast tülitsemisega ja nõudmisega.

Mina just sellepärast elan segamini kodus ja eriti ei pühi ega nühi, sest kogu lapsepõlve ema aina sundis koristama ja ma vihkan seda kogu hingest.

see on huvitav jah. mul on ämm nii korda ja puhtust armastav inimene. Poega, st minu meest ei häiri üldse pesemata nõud ega vedelevad asjad. ometi arvatakse et korraarmastus saab alguse kodust. on siis parem lastelt seda nõuda või mitte?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

mina olen umbes samasugune, et kodu on üsnagi segamini, aga minu jaoks on selles süsteem. kui ma nüüd võtaks kätte ja kõik korralikult ära koristan, siis ei leia ma enam mitte midagi üles, kui vaja on. ma üldse ei üritagi enam, vanus ka juba 50+ ja kogu elu on kaoses minu jaoks kord olnud. näiteks on käärid lilleriiulil, teibirull köögilaua peal, kruvikeeraja vannitoa kraanikausi kõrval, niidirull kirjutuslaual jne. seal ei ole kindlasti nende õige koht, aga minule sobib nii.

riided peavad olema kogu aeg silma all, mitte kapis. kapis hoian ainult sügis-talviseid üleriideid ja voodipesu. teised riided on avatud stangel ja voodi peal. õnneks mul on eraldi nö. majandustuba, et kellegi silma see riideid täis voodi ei riiva, kui keegi külla tuleb. minu jaoks see voodi ongi riidekapp. ihupesu on kummuti sahtlis.

voodit ma ei tee ära sisuliselt kunagi. milleks? mind see ju ei häiri. kui külalised tulevad, siis jah teen ära.

aga kraanikauss, selle ümbrus ja WC-vannituba peavad alati läikima. musti nõusid minu majapidamises ei leia, samas valitseb köögilaua ja kappide peal mõnus segadus. hommikusöögihelbed, maitseained, köögimasinad, moosipurk, mingi hoidis, ajakiri vms asi on seal vabalt kõrvuti ja kuskil võib olla ka veel leivapuru.

tolmuimeajaga ei viitsi ma üldse mässata, too teisest toast, siis topi juhe seina, vea seda kolakt ühest toast teise. hari ja kühvel haarata on ju tunduvalt lihtsam ja operatiivselt tekkinud sodi kokku pühkida.

nüüd viskas harja-kühvli kasutamine üle ja ostsin juhtmeta laetava tolmuimeja. mõnus!

põrandapesu on miu jaoks midagi sellist, mida ma väldin iga hinna eest.

sellist asja nagu koristamispäev ei elaks ma kindlasti üle, koristan siis, kui tuju tuleb ja osade kapua. kui kuskil midagi silma jääb, siis teen puhtaks/korda ainult selle koha.

ka tööalud on minu jaoks alati elegantselt segamini ehk teise jaoks valitseb seal kaos, mina tean täpselt, kuhu pean käe sirutama, et vajalik paber kätte võtta. nii kui ära koristan on jama majas, sest ma ei leia enam üles midagi.

töötan ma aga majutusteenust pakkuvas külalistemajas ja mina olen see, kes koristab toad, vahetab voodipesu ja kraamib duširuumid ning hoiab maja korras. nii mõnigi kord seal tööd tehes mõtlen, et miks ma ometi kodus niimoodi ei viitsi mässata. tööl olen ma pedant selles osas, vaatan kogu aeg ringi kliendi/külalise pilguga, seega ei saa keegi öelda, et ma olen räpane, aga kodus on üsna suva ikkagi. kodus peab olema mõnus, mitte nii, et sundkorras kraabin ja koristan kogu aeg. kui kellelegi meeldib pedantselt korras kodu ja soovib kogu aeg koristada, siis tema on selline inimene ja las ta olla 🙂 mina olen teistsugune.

käisin hiljuti külas ühel pedandil. ma ei julgenud istuda ka ta diivanile, et äkki tuleb korts sisse. tundsin ennast seal nagu muuseumis. aga mõnusalt segamini kodus tunnen ennast koduselt.

Selle teksti kirjutamise ajal oleks saanud tolmuimejaga tiiru ära tehtud…

vaevalt küll, ma olen kiire kirjutaja, aga tolmuimeja välja toomisel laisk 😀 arvutilaua ümbrusest vbl oleks jõudnud ära teha selle tiiru. küll hommikul suristan enda laetavaga, kui peaks märkama, et seda teha vaja on. momendil küll ei ole vaja, mul ei ole kuskil tolmurulle ega imemist vajavat sodi. sellepärast just saigi ju see laetav käsiimeja muretsetud, et elu oleks võimalikult lihtne ja mugav.
pealegi, miks ma peaksin siin kirjutamisele eelistama tolmu imemist??? elu on palju muid asju, mida saab teha tolmu imemise asemel. kunagi oli lööklause, et võidab see, kellel on suures kõige rohkem asju. selle peaks ümber muutma, et võidab see, kellel surres on kõige vähem tolmu või siis perekoolis kommentaare.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Miks ma peaksin peeglisse vaatama ja seal peegli ees rääkima, kui ilus ma olen jne? Ma lihtsalt ei ole ilus ja ma ei saa ennast ilusamaks rääkida või end petta.

Aga ära mine peegli ette rääkima, et kui ilus sa oled. Vaata parem endale peegli ees sügavalt silma ja ütle: “Ma armastan sind! Sa oled mulle ärautlemata kallis!” Ja proovi kogu see aeg ikka silmsidet hoida… vaata, kas tuleb välja ja kuidas see sulle mõjub…

Koristamisteemasse ka. Ma ka ei armasta koristamist ja sageli küürin maja alles siis, kui külalised tulevad. Aga põhjuseks pole mitte madal enesehinnang vaid sõnaselge laiskus ja vahel ka lihtsalt teised prioriteedid.

Please wait...
Näitan 28 postitust - vahemik 31 kuni 58 (kokku 58 )


Esileht Ajaviite- ja muud jutud Kas ma olen ainukene selline eksemplar?