Ma võtaks veel sõna analoogiliste noorte pealt, kellest meil siin juttu on olnud ja kellest lahti saamiseks tuleb “nad välja visata, kohtuga välja tõsta, jätta ilma söögist, joogist ja elukohast, peaasi, et saaks lapsest lahti, 18 a. on seda mõttetut koormat kantud ja nüüd kui seadus enam ei kohusta, siis las läheb minema, pakime lausa asjad ja tõstame need ukse taha”. Siin arutelus pakutud lahendused on ikka tõelised emaarmastuse etalonid! Ühesõnaga välja visata ja vaadata, kas upub või ujub. Ja kui upub, siis küll leiab kellegi, keda süüdistada!
Minu arvates on probleem tõepoolest selles, et nendelt noortelt on ära võetud igasugused unistused ja eesmärgid, pole õpetatud end usaldama ja nende eesmärkide nimel pingutama, aga asemele pole ka mitte midagi pakutud v.a. hüüdlauseid, kuidas “elu on väga raske, ainult üks suur kannatus ja piin ja elus ei saa põhimõtteliselt mitte midagi, mida tahad” Tõeliselt motiveeriv! Kiidan, olete tootnud juurde järgmise muganduva (keskmise palgaga) maksumaksja! Kust võtab 18 a inimene lauseid, et ta pole kellegi ori ja jälgib paaniliselt, et keegi tema õigusi ega vabadust ei piiraks! On ebaloogiline, et vanuses, kus inimesel on energiat meeletult, inimene ei taha midagi teha.
Lisaks, teemaalgataja, siin selgus, et lapse isa tekitas palju probleeme. Kas Sa siis ei ole suutnud aru saada, et see on Sinu last ilmselt mõjutanud… Mõtlesid, et teed näo, et midagi pole juhtunud ja teemat ei puuduta, siis on kõik ilus!
Ma ei saa aru sellest tänapäeva noorte ülbest suhtumisest “keskmise palgaga maksumaksjasse”. Nagu oleks tegemist millegi ülimal määral häbiväärsega. Tänapäeval peetakse töölkäimist ja endaga ise hakkama saamist üldse väga häbiväärseks. Tunduvalt moodsam on leida endale mõni huvitav diagnoos ja elada sotsiaal-ja töövõimetoetustest.
Kui see poiss nii hirmus traumeeritud ja katkine on, siis võiks ta teoreetiliselt endale PTSD diagnoosi saada ja elada mugavat töövõimetuspensionäri elu. Paraku tähendaks see, et teda ülal pidama pean hakkama mina, keskmisepalgaline tavaline töölkäija ja muidugi ema, samasugune igav tööinimene. See ei ole just liiga õiglane või kuidas.
Praegu on nii, et teemaalgataja pakub oma pojale materiaalses mõttes palju – ülapidamist, peavarju, teenindust. Emotsionaalses mõttes aga pakub ainult pahandamist, alavääristamist, eemaletõukamist.
Teemaalgataja peaks selle olukorra ümber keerama. Materiaalseid asju enam ei paku, ka peavarju mitte. Neid on täiskasvanud mees väga hästi võimeline endale ise hankima. Emotsionaalses mõttes seevastu võid talle pakkuda lohutamist, häid sõnu, mõnusaid jutuajamisi ja mida iganes. Aga ilma toitamata ja teenindamata. Normaalne suhe ema ja täiskasvanud lapse vahel peaks just selline olema.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 16.04 16:43; 17.04 16:49;