Teema: Kas ma olen keskeakriisis?

Minu arust isegi kaua jaksasid taluda sellist elu.

Mitte kedagi ei saa kohustada koos elama kellegagi, kes talle ei meeldi, olgu need mitte meeldimise põhjused millised tahes.

Jah, introvertidel on samamoodi vajadus emotsionaalse sideme järgi. See pole mingi vabandus. Kas selline mitterääkiv ja mittejagav oli kogu aeg, algusest peale? Siis ehk tõesti. Suurem tõenäosus on, et oletegi üksteisest kaugenenud, ei usalda ja ta lihtsalt ei soovi, tunne vajadust jagada sinuga. On ka tüdinud.

Ja muidugi on õigus lahku minna, kui üle viskab.

Pole vist tarvis mainida, et olukord, kus 1 partneritest teeb käib täiskoormusega tööl ja teeb 90% kodustest kohustusest, samas kui teine käib tööl osalise koormusega ning annab 10% panust, ei ole ok.

Laste ning kaaslase kirumine pole samuti ok, nagu ka pidev morn, torssis olek. Selline inimene rikub ka teiste tujud ära. Pidev kriitika laste suunas võib neid emotsionaalelt ja psühholoogiliselt samuti kõvasti kahjustada. Tekitab tunde, et nad pole kunagi piisavad, sest isale ei sobi kunagi ükski asi, mis nad teevad.

#3569727:

#3569724:

Ma arvaks, et mees on keskeakriisis

See on täiesti võimalik. Aga mis sellisega teha? Nõustamisse tema ei usu. Väidab, et on introvert ja ei tunnegi vajadust jagada minuga oma mõtteid ja tundeid. Huvitav, kas see on tõsi? Ma arvaks, et introvertidel on ka ikka vajadus emotsionaalse sideme järgi?

Kui lisaks tavapärasele introvertsusele on veel sügavamaid suhtlemisega seotud eripärasid (autismispektrihäire), siis jah, ei pruugi ollagi vajadust jagada oma mõtteid ja tundeid. Või õigemini, ta jagab küll, aga teistsugusel moel. Vajadus emotsionaalse sideme järgi võib ka erinevalt avalduda. Näiteks võib piisata sellest, et te füüsiliselt sama ruumi jagate.

Mulle näib, et vaatamata pikast kooselust pole sa kunagi oma meest tundma õppinud. Seda muidugi juhul, kui ta on algusest peale samasugune olnud. Kui ta on väga teistsuguse suhtlemisvõime ja temperamendiga, siis võtab tundmaõppimine aastaid aega ja vajab kannatlikkust ning järjepidevust.

Vabalt võib olla ka, et ka mees on sinust kaugenenud. Tahaksite mõlemad uut suhet? Või üksteist taasavastada? Ega abielu või suhe iseenesest hea püsi, selle nimel on tarvis pidevalt tööd teha.

Kuidas see pool aastat siis nüüd läinud on? Teismelised lapsed on õnnelikud, mees maksab alimente ja naine õitseb? Või lapsed mehe kasvatada ja naisel uus elu?

Eks ta üks kriis ole teil, keskea- või mitte. Naisel tundub rohkem olevat kui mehel. Mees tahab asju koos teha (mitte väga palju panustades), mugavalt kulgeda. Aga naine tahaks palju ja rohkem ja kui mees sellega ei haagi, on rahulolematu. Ei ole universaalset lahendust. Räägite omavahel asjad selgeks, mõtled oma kriisi põhjuste üle ja lahendad need ära, kuulate ka, mis lastel öelda on. Võib muidugi ka nii, et naine tormab uut armastust otsima ja ei hooli, kuidas see ümbritsevatele mõjub. Eks seltskonnaaajakirjanduses neid nähtud küll.

Sa oled pehmelt öeldes natuke naiivne, kui arvadki, et esimese sellekohase lause peale mees pakib kotid ja kolib vutt-vutt-vutt minema. Ei lähe see mees kuhugi, kui sa isegi pole võtnud üles juttu, et kas ta sai aru, mida sa ütlesid ja et sa mõtled seda tõsiselt ja mis ja kuna järgnevad temapoolsed sammud.

“Lahutusi oleks palju rohkem, kui mehed oskaksid oma asju pakkida” või kuidas see ütlemine täpselt oligi.

#3569891:

#3569875:

Sa oled pehmelt öeldes natuke naiivne, kui arvadki, et esimese sellekohase lause peale mees pakib kotid ja kolib vutt-vutt-vutt minema. Ei lähe see mees kuhugi, kui sa isegi pole võtnud üles juttu, et kas ta sai aru, mida sa ütlesid ja et sa mõtled seda tõsiselt ja mis ja kuna järgnevad temapoolsed sammud.

“Lahutusi oleks palju rohkem, kui mehed oskaksid oma asju pakkida” või kuidas see ütlemine täpselt oligi.

Vist jh naiivne. Mõtlesin, et mõned kuud ja läheb. Aga ei.

Ma arvan, et tema mõtleb hoopis, et naisel viskas korraks kaane pealt ära, aga nüüd on üsna rahulik jälle.

Mis kriis. Vastupidi, tarkus hakkas tulema. Ei pea tohlemeid taluma.

No hakka ta asju kappidest prügikottidesse panema.

<p style=”text-align: left;”>Igalühel on õigus valida, kellega ta koos elab. Kui ikka teise kohalolu stressi ja pingeid tekitab ja eraldi oleks kergem, siis ei pea ju hambad ristis pingutama.</p>
Miks mõned naised oma välja tõstetud mehi taga nutava? Mina olen näinud, kuidas sõbranna diivanikaunistusest mees peale väljakolimist hakkas meeletult trenni tegema, kadus õllekõht ja kõrvale tekkis noorem naine, kellega käiakse väljas aktiivselt aega veetmas. Sõbranna saab iga kord totaalse depreka, kui neid kahte mõnes seltskonnas kohtab (pika kooselu jooksul on palju ühiseid tuttavaid, kes neid nüüd mõlemaid oma üritustele kutsuvad). Ei, sõbranna ei nuta taga diivanil õllet kulistanud meest, aga talle teeb haiget, et mees tema pärast ei pingutanud; ning nutab taga seda, mis oleks võinud neil koos praegu olla, kui mees oleks vähegi pingutanud. Seda endist elu diivanil lebava mehega ta ei igatse, aga selle praeguse naise asemel tahaks ta mehe praeguses elus olla.

#3569712:

Kas need on normaalse inimese korral piisavaks põhjuseks lahku minna?

On muidugi normaalne. Milleks sa teda seal kodus pead, kui temast mingit kasu ei ole?
Las tõepoolest läheb trenni, hakkab aktiivseks jne juba kellegi teise jaoks (mõneks aastaks ja petteks ikka, ega siis inimene ei muutu ju)

Aga normaalne EI OLE seda kuskilt foorumist mingitelt suvakägudelt, kes oma eludegagi hakkama ei saa, üle küsida.

Niiet sinu eesmärk, miks seda kooslust hoida, on see, et lapsed isa regulaarselt kodus näeksid? Kas ta nendega ka TEGELEB või ainult kritiseerib, kuidas lapsed on hukas ja sina neid valesti kasvatanud? Tead sina, ja kui ta on vaevunud selle eraldikolimise üle natukene mõtlema, siis adub ka tema, et eraldielaval vanemal on palju raskem oma lastega sidet hoida ja see eeldab temapoolset pingutust, mitte lihtsalt kodus olemasolemist. Kas see on üldse sinu vastutus, et isa ikka olemas oleks, eriti suuremate laste puhul? Lisaks veel sada pisiasja, mis eraldi on raskem kui koos. SINUL pole vahet, sina teed neid niigi, aga eraldi peab tema neid tegema hakkama, no kesse viitsib. Minu mehe vastus ühele samasisulisele plärtsatusele oli, et me ei saa lahku kolida, sest tema ei oska lastele sooja sööki teha. Nii või?