Esileht Pereelu ja suhted Kas ma saan hingerahu tagasi või peaksin loobuma?

Näitan 5 postitust - vahemik 61 kuni 65 (kokku 65 )

Teema: Kas ma saan hingerahu tagasi või peaksin loobuma?

Postitas:

Kriisid tulevad tavaliselt meid õpetama. Sa oledki ühte suurde kriisi jõudnud. Minu arvates pole ka kaalunumber see kõige tähtsam. Hästi, ma olen paar cm sinust lühem ja pole kunagi 100 kg täis olnud, 90-ne ligi olen olnud küll. Ei usu, et nüüd see 10 kg lisaks oleks mind nii kohutavalt suureks vaalaks muutnud, et mehe firmaürituse suutnuksin ära rikkuda. Olin ka oma kaaluga rahul, isegi kõike teha jõudsin, sealhulgas viskasin hundirattaid, on looduse poolt antud lihtsalt. Aga väga õnnetu olin ikkagi. Just enda pärast olin õnnetu. Minu maailm hakkas paremuse poole pöörduma, kui lugesin raamatut \”Naised, kes armastavad liiga palju\”. Olin just see naine, kes elas teiste pärast, enda unustas ära, see oli nii loomulik, kogu aeg olla teiste järgi. Igal õhtul koju tulles (kusjuures, tööl olin ma vägagi võimekas) valdas mind tohutu ängistus ja väärtusetuse tunne ja mis lohutas – muidugi toit ja väike alkohol oli veel boonuseks, tegi olemise lõdvaks ja jälle sai üks päev mööda, mis homme saab, see mind ei huvitanud.
Avastasin kuskilt maalt, et teiste pärast pole vaja midagi teha, enda pärast tuleb teha. Ja et maailmas on nii palju asju, millest ma midagi ei tea, mida oleks võimalik õppida ja elu on tegelikult ääretult huvitav, kui ainult viitsin süveneda. Kaal hakkas vaikselt ise langema, ei teinud ühtegi eridieeti, magusat söön endiselt liiga palju jne. Aga muutus mu suhtumine endasse. Olen palju rohkem ringi liikumas, mul on igasuguseid huvitavaid asju vaja teha jne. Mu sisemine valu pole enam nii suur, et peaksin igal õhtul end kurguni täis sööma, et seda valu vaigistada. Just valuvaigisti toit minu jaoks oli ja on siiani vahel, aga nüüd olen oma sisemistest pingetest vähemalt teadlik. Enesega olen rohkem leppinud ja sõbraks saanud, paranenud on inimeste tundmine ja oskus \”ei\” öelda, sest usaldan ennast.
Suhtesõltuvusest välja on pikk-pikk tee, aga võita on palju, iseenda saab endale tagasi võita.
Psühholoogist võib palju abi olla, lihtsalt endast välja rääkida, ka kõik sellised asjad, mida tohutult häbened, vabanemise tunne tekib.
Maovähendamisoperatsioon on mõistlik siiski väga suure ülekaalu puhul, kui kaal püsib ligi 150-200 kg. Inimene, kes toiduga oma eksistentsi ebamugavustunnet leevendab, leiab mingi muu sõltuvuse asemele, kui magu väikeseks lõigata.
Mulle sa meeldid, sest oled aus, julged öelda ka negatiivsed mõtted ja tunded välja, see pole üldse nii kerge. Analüüsid ka oma \”valesti\” käitumisi.
Aga vastates su küsimusele, siis hingerahu saa kindlasti tagasi ei saa, kui meest vägisi kinni hoiad ja temas süütunnet tekitad. Sest sinu sisemine mina ju teab, kuidas asjad tegelikult on, sa lihtsalt ise ei suuda endast lugu pidada, kui \”sunnid\” meest endaga jääma. Keskendu enda hinge ravimisele, aruta psühholoogiga, mine tagasi lapsepõlve, teadvusta, miks ja kust on pärit madal enesehinnang, tee endast endaga ja eluga rahulolev inimene ja need \”teised asjad\” tulevad ise järele.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Mina olen suhteliselt kindel, et kui sa kohe oma suhtumist ei muuda(et mees peab mind armastama nii nagu ma olen) siis ühel päeval kui lapsed 18 läheb ta nagunii.. Siis on läinud su lapsed ja ka mees.. Kas sellist elu sa tahadki? Kui sa tõesti nii väga oma meest armastad, siis muuda end. Võibolla ta ei hakka paremat sind armastama aga võibolla siiski see juhtub. Kuid eelkõige tee rahu iseendaga, ära ole nii põikpäine. Tean väga rõõmsameelseid ja armsaid trullakamaid naisi kes kiirgavad enesekindlust. Ka sina ei peaks olema modellimõõtu, piisab et sa end armastama hakkaks ning austama ka teisi ja nende soove. Kunagi see mees ju armus sinusse, tuleta see talle meelde näidates, et sa hoolid ja muretsed ning soovid temaga koos olla ja oled valmis tulema talle poolele teele vastu sellega, et muudad oma hoiakuid.

Kuid mõtle mu sõnadele.. Üksi sa jääd nagunii, kui sa end ei muuda ja kui sa ei taha end muuta siis lepi sellega, ära piina inimest kes lahkub nagunii, ta ootab õiget hetke veel. Ja siis on mul tõesti kahju mehest kes oli nii ohvrimeelne, et oli nõus ohverdama oma elu parimad aastad oma laste nimel. Imetlusväärne mees sellisel juhul.
Ärge tulge nüüd ütlema, et mees pettis jne
Ma ei usu, et see mees pettis kuna naine läks paksuks..Naine ju ise tunnistas, et teda ei huvitanud enam mees, iga inimene on ta mees või naine soovib siiski hellust, armastust, lähedust ja tunnet, et tema kaaslane hoolib. See mees aga ei saanud seda kodust ja läks mujalt otsima..

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.

Kuna kirjutad, et lisaks kaaluprobleemile on teil varem muidki suuri ebakõlasid suhtes olnud ja on praegugi siis vastan konkreetselt, et peaksid loobuma mehe ahistamisest ja ta vabaks laskma. Peale kriisi on mõtet kokku jääda VAID siis kui suhe muutub taas endiseks või veelgi paremaks, mis eeldab mõlema isiku tööd ja tahet. Kui seda ei juhtu ja mees on silmnähtavalt õnnetu, armastab teist siis ükski normaalne naine tema kõrval ei saaks olla hinges rahulik…MIna mõtlen, et iga suhte aluseks on ennekõike armastus…Ja veel…
Millised sugulased (emad, ämmad, isad, õed) võtavad oma südametunnistusele teise inimese saatuse, eluõnne üle otsustamise? Tohutult jälk ja väga kurb on kõik see lugu siin.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.

Toona, kui see lugu välja tuli ja ma tervele suguvõsale ning sõpradele võidurõõmutsesin, et püütsin valetava mehe vahele , jäi ta minuga.

Tule taevas appi! Ma ei usu oma silmi!

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Mina arvan, et kõik saab alguse mõtlemisest. Ja see, et Sa ei taha, oska ega saa pingutada võib tähendada ka, et Sul on depressioon.
Mina Sinu asemel otsiksin endale terapeudi kellega vestelda oma vaadetest elule, ootustest-lootustest ning tema abiga selgitada välja sinu liigsöömise ja stressi algpõhjus. Keegi ei ole sisimas halb, laisk ega mõttetu inimene, miski muudab ta selliseks.
Võid proovida teha depressioonitesti: http://www.depnet.ee/universe6/testyourself/mdi/default.aspx
Neid on veel kui viitsid guugeldada.

Mind ennast on veel aidanud hüpnoteraapia. Olin varem negatiivse mõtlemisega ja depressioonis. Kui korra saingi rajale, siis üsna kähku kaldusin uuesti kõrvale. Teraapias õppisin ennast jälgima ning sain kasulikke nippe kuidas end edaspidi ise aidata.

\”Hüpnoteraapia on väga kasulik esmaabitehnika. Sisendava teraapiana aidatakse kliendil negatiivseid või häirivaid mõtteid ümber hinnata positiivseteks, üle saada foobiatest ja halbadest kommetest ning kontrollida sõltuvusi. Seansi ajal uurib terapeut koos sinuga su muret ja aitab sul lõdvestuda. Annab sulle seejärel sugestioone, kasutades erinevaid hüpnootilisi tehnikaid, mis aitavad sul näha sinu muret palju positiivsemal moel ning saada alateadlikke teateid selle kohta, kuidas sellega tegeleda ehk kuidas muuta enda reageeringut olukorrale. Ärevust tekitava olukorraga silmitsi seisjal on kolm võimalust: vältida seda situatsiooni; muuta seda olukorda; muuta enda reageeringut sellele olukorrale.\”

Kui oled oma mõtlemise paika saanud ja end juba hästi tunned, hakkavad ka kilod kaduma. Kui lahendad algpõhjuse, kaovad ka sellega kaasnevad probleemid.
Aga arvan, et kui hakkad pihta ainult dieedi või trenniga, siis mõtlemist see ei muuda ja võid uuesti musta auku kukkuda.
Ka aitab teraapia kindlasti mehega suhteid parandada. Kui muudad end, muutub ka maailm Sinu ümber. Ise särades tõmbad ligi positiivseid inimesi ja olukordi.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Näitan 5 postitust - vahemik 61 kuni 65 (kokku 65 )


Esileht Pereelu ja suhted Kas ma saan hingerahu tagasi või peaksin loobuma?

See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.