Esileht Pereelu ja suhted Kas ma saan hingerahu tagasi või peaksin loobuma?

Näitan 12 postitust - vahemik 61 kuni 72 (kokku 72 )

Teema: Kas ma saan hingerahu tagasi või peaksin loobuma?

Postitas:
rlv

RE: Kas ma saan hingerahu tagasi või peaksin loobuma?

[tsitaat]Aga selgub, et opi käigus ehitatakse mingi nn. \”ülevoolutoru\” ehk üle süüa ei ole võimalik, kõik mis läheb üle \”uue mao\” kaob kohe soolde.[/tsitaat]See on küll mingi uus huvitav info!

Ma ei ole spetsialist, aga seedimisest natuke tean ja minu meelest oleks selline ülevoolutoru üks jube ohtlik asi. Maos oleva happe oluline funktsioon on esiteks toitu lagundada, teiseks tappa tohutu hulk baktereid, aga ka kõikvõimalike loomakeste mune, eoseid, vastseid, muid mikroorganisme, mis toidu sees sageli paratamatult on. Pärast oppi saadetakse kogu see loomaaed siis toiduga varustatult soolde, mis on maost oluliselt leebem keskkond? Ei usu! Sellega kaasneks peagi rängad seedeprobleemid ja haigused.

Please wait...
Postitas:
Unabomba

RE: Kas ma saan hingerahu tagasi või peaksin loobuma?

Ülesöömine on täpselt samasugune sõltuvushaigus nagi alkoholism või narkomaania. Maovähendusoperatsioon võib küll ära kaotada söömise, kuid sõltuvuskäitumist see ei muuda ning inimene, kes pole operatsiooni enda jaoks läbi mõelnud ja teeb selle valedel põhjustel (et meest kinni hoida, näiteks) asendab toidusõltuvuse millegi muuga. Näiteks alkohol. Või seks. Mis iganes. Teemaalgataja puhul on ju probleem ilmselgelt peas. Klaamerdumine teise inimese külge kõikidel valedel põhjustel – märkasite ju isegi, mitte kuskil poel juttu armastusest ja austusest oma mehe vastu. Seega – esimene samm oleks psühholoog ja sealt tuleb edasi vaadata.

Please wait...
Postitas:
ReetPull

RE: Kas ma saan hingerahu tagasi või peaksin loobuma?

Selleks, et maovähendusoperatsiooni teha, peab olema tervisele juba üliohtlik kehakaal. Hetkel seda veel ei ole. Veel mõnda aega tagasi tehti seda vaid haigekassa rahade eest ja kindlal näidustusel. Sellise kehamassiindeksiga seda veel ilmselt ei tehta, kui just pole avatud mingit tasulist varianti, kus raha eest saab kõike.
Aga tegelikult ikka väga libalõhnaline teema tundub olema, sest teemaalgataja on ikka kuidagi väga nihkes mõtteviisiga. Kehakaalu võiks liigitada sinna probleemide lõpupoole, sest sel perel on kirjelduse järgi ikka hulga suuremad probleemid, kui see 100 kilo.

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: Kas ma saan hingerahu tagasi või peaksin loobuma?

Teemaalgataja, kirjutad, et oled hall hiireke, selline tööstressis ja mitte väga ekstrovertne, muidu on ka stress ning alguses põgenesid lastekasvatamise taha, nüüd teed palju tööd ja õhtuks oled omadega läbi.

Mees on aga särav, võib-olla isegi natukene edev, teenib hästi ning näeks oma kõrval saledamat naist.

Mis teid üldse kunagi kokku viis, kas olite siis ka sama erinevad ja mees teadis, et oled selline nagu sa praegu oled või olete aastatega lahku kasvanud?

Olen seda meelt, et abikaasaga väljas käimine, ametlikel üritustel võib muidu vaikse loomuga tagasihoidlikule inimesele olla vastumeelne, kohati isegi vägivaldne. Võib-olla sobiks sulle hoopis töölt ära tulemine, kodule ja enda välimusele pühendumine? Kui tunned, et töö ja ühiskondlik elu sind stressi ajab ning mees hästi teenib, võib-olla on sinu elu missioon olla tagalajuhataja. Luua hubane kodu, kuhu kõigil oleks meeldiv tulla. Ehk leiad endale mõne vaiksema hobi, saad abi oma kehakaalule, kui stress enam nii suurelt ei vaeva ning elu hakkab tasapisi paika loksuma? Mõtle nendele asjadele, võta mehel käest kinni ning alusta päris algusest, rääkige mis teid kokku viis ja mis võis vahepeal valesti minna, kust lahkukasvamine ja mittemõistmine hakkas ning mida teha, et seda kõike muuta.

Ma arvan, et oma sisimas tahad sa ikka end muuta, muidu sa siia ei kirjutaks ja \”appi\” ei hüüaks.

Loodan, et teil läheb kõik kenasti ja päike paistab veel sinu taevas ka.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

RE: Kas ma saan hingerahu tagasi või peaksin loobuma?

Ma kaalun ka alla 100 kg natuke ja olen palju lühem sinust, kuid mehega intiimelu super. See kaalu asi pigem sul endal, tekitab madalat enesehinnangut jne.

Ma võtsin 20 kg alla ja oli näha, et mehele väga meeldis ja rohkem ei lubanud, kuid viljatuse ja raseduste katkemised tõid kilod tagasi, kuid mees ikka armastab ja hoiab mind.

Kui oma rasedusega maha saan, siis proovin jälle sinna 74kg kanti tüürida.

Sa peaks unustama kõik esialgu ja hakkama vaikselt enda kallal töötama. samm, sammult ja kui sa ise muutud, siis ehk mees avastab ka su jälle. Sundida seda ei saa.

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: Kas ma saan hingerahu tagasi või peaksin loobuma?

Kriisid tulevad tavaliselt meid õpetama. Sa oledki ühte suurde kriisi jõudnud. Minu arvates pole ka kaalunumber see kõige tähtsam. Hästi, ma olen paar cm sinust lühem ja pole kunagi 100 kg täis olnud, 90-ne ligi olen olnud küll. Ei usu, et nüüd see 10 kg lisaks oleks mind nii kohutavalt suureks vaalaks muutnud, et mehe firmaürituse suutnuksin ära rikkuda. Olin ka oma kaaluga rahul, isegi kõike teha jõudsin, sealhulgas viskasin hundirattaid, on looduse poolt antud lihtsalt. Aga väga õnnetu olin ikkagi. Just enda pärast olin õnnetu. Minu maailm hakkas paremuse poole pöörduma, kui lugesin raamatut \”Naised, kes armastavad liiga palju\”. Olin just see naine, kes elas teiste pärast, enda unustas ära, see oli nii loomulik, kogu aeg olla teiste järgi. Igal õhtul koju tulles (kusjuures, tööl olin ma vägagi võimekas) valdas mind tohutu ängistus ja väärtusetuse tunne ja mis lohutas – muidugi toit ja väike alkohol oli veel boonuseks, tegi olemise lõdvaks ja jälle sai üks päev mööda, mis homme saab, see mind ei huvitanud.
Avastasin kuskilt maalt, et teiste pärast pole vaja midagi teha, enda pärast tuleb teha. Ja et maailmas on nii palju asju, millest ma midagi ei tea, mida oleks võimalik õppida ja elu on tegelikult ääretult huvitav, kui ainult viitsin süveneda. Kaal hakkas vaikselt ise langema, ei teinud ühtegi eridieeti, magusat söön endiselt liiga palju jne. Aga muutus mu suhtumine endasse. Olen palju rohkem ringi liikumas, mul on igasuguseid huvitavaid asju vaja teha jne. Mu sisemine valu pole enam nii suur, et peaksin igal õhtul end kurguni täis sööma, et seda valu vaigistada. Just valuvaigisti toit minu jaoks oli ja on siiani vahel, aga nüüd olen oma sisemistest pingetest vähemalt teadlik. Enesega olen rohkem leppinud ja sõbraks saanud, paranenud on inimeste tundmine ja oskus \”ei\” öelda, sest usaldan ennast.
Suhtesõltuvusest välja on pikk-pikk tee, aga võita on palju, iseenda saab endale tagasi võita.
Psühholoogist võib palju abi olla, lihtsalt endast välja rääkida, ka kõik sellised asjad, mida tohutult häbened, vabanemise tunne tekib.
Maovähendamisoperatsioon on mõistlik siiski väga suure ülekaalu puhul, kui kaal püsib ligi 150-200 kg. Inimene, kes toiduga oma eksistentsi ebamugavustunnet leevendab, leiab mingi muu sõltuvuse asemele, kui magu väikeseks lõigata.
Mulle sa meeldid, sest oled aus, julged öelda ka negatiivsed mõtted ja tunded välja, see pole üldse nii kerge. Analüüsid ka oma \”valesti\” käitumisi.
Aga vastates su küsimusele, siis hingerahu saa kindlasti tagasi ei saa, kui meest vägisi kinni hoiad ja temas süütunnet tekitad. Sest sinu sisemine mina ju teab, kuidas asjad tegelikult on, sa lihtsalt ise ei suuda endast lugu pidada, kui \”sunnid\” meest endaga jääma. Keskendu enda hinge ravimisele, aruta psühholoogiga, mine tagasi lapsepõlve, teadvusta, miks ja kust on pärit madal enesehinnang, tee endast endaga ja eluga rahulolev inimene ja need \”teised asjad\” tulevad ise järele.

Please wait...
Postitas:
pisike emme

RE: Kas ma saan hingerahu tagasi või peaksin loobuma?

Mina olen suhteliselt kindel, et kui sa kohe oma suhtumist ei muuda(et mees peab mind armastama nii nagu ma olen) siis ühel päeval kui lapsed 18 läheb ta nagunii.. Siis on läinud su lapsed ja ka mees.. Kas sellist elu sa tahadki? Kui sa tõesti nii väga oma meest armastad, siis muuda end. Võibolla ta ei hakka paremat sind armastama aga võibolla siiski see juhtub. Kuid eelkõige tee rahu iseendaga, ära ole nii põikpäine. Tean väga rõõmsameelseid ja armsaid trullakamaid naisi kes kiirgavad enesekindlust. Ka sina ei peaks olema modellimõõtu, piisab et sa end armastama hakkaks ning austama ka teisi ja nende soove. Kunagi see mees ju armus sinusse, tuleta see talle meelde näidates, et sa hoolid ja muretsed ning soovid temaga koos olla ja oled valmis tulema talle poolele teele vastu sellega, et muudad oma hoiakuid.

Kuid mõtle mu sõnadele.. Üksi sa jääd nagunii, kui sa end ei muuda ja kui sa ei taha end muuta siis lepi sellega, ära piina inimest kes lahkub nagunii, ta ootab õiget hetke veel. Ja siis on mul tõesti kahju mehest kes oli nii ohvrimeelne, et oli nõus ohverdama oma elu parimad aastad oma laste nimel. Imetlusväärne mees sellisel juhul.
Ärge tulge nüüd ütlema, et mees pettis jne
Ma ei usu, et see mees pettis kuna naine läks paksuks..Naine ju ise tunnistas, et teda ei huvitanud enam mees, iga inimene on ta mees või naine soovib siiski hellust, armastust, lähedust ja tunnet, et tema kaaslane hoolib. See mees aga ei saanud seda kodust ja läks mujalt otsima..

Please wait...
Postitas:
Ariadne ja Märt

RE: Kas ma saan hingerahu tagasi või peaksin loobuma?

Kuna kirjutad, et lisaks kaaluprobleemile on teil varem muidki suuri ebakõlasid suhtes olnud ja on praegugi siis vastan konkreetselt, et peaksid loobuma mehe ahistamisest ja ta vabaks laskma. Peale kriisi on mõtet kokku jääda VAID siis kui suhe muutub taas endiseks või veelgi paremaks, mis eeldab mõlema isiku tööd ja tahet. Kui seda ei juhtu ja mees on silmnähtavalt õnnetu, armastab teist siis ükski normaalne naine tema kõrval ei saaks olla hinges rahulik…MIna mõtlen, et iga suhte aluseks on ennekõike armastus…Ja veel…
Millised sugulased (emad, ämmad, isad, õed) võtavad oma südametunnistusele teise inimese saatuse, eluõnne üle otsustamise? Tohutult jälk ja väga kurb on kõik see lugu siin.

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: Kas ma saan hingerahu tagasi või peaksin loobuma?

Toona, kui see lugu välja tuli ja ma tervele suguvõsale ning sõpradele võidurõõmutsesin, et püütsin valetava mehe vahele , jäi ta minuga.

Tule taevas appi! Ma ei usu oma silmi!

Please wait...
Postitas:
ekson

RE: Kas ma saan hingerahu tagasi või peaksin loobuma?

Leian samuti, et Sa (teemaalgataja) oled väga nõrga iseloomuga ja ebaeetiline inimene. Eriti, kui lugesin su teise postituse lõiku

\”Tundsin, et kriitilisel hetkel pidin teda ähvardama isolatsiooniga, kui ta oleks läinud.\”

Sellest võib välja lugeda, et sa kasutasid alatuid võtteid mehe külge klammerdumiseks, võib-olla isegi ähvardasid poegi isa vastu pöörata jne. See ei ole ainult su mehe suhtes ebaõiglane, vaid ka su laste suhtes (keda väidad olevat prioriteet). Mulle tundub eelkõige, et lapsed on sulle justkui vabanduseks. Et oled neile niivõrd pühendunud ja ohverdanud ning seetõttu ka nö ennast unarusse jätnud. Aga lastele pühendumine ei ole otseselt sõltuv sellest, et ennast kuklitest ja kartukrõpsust seaks süüa ja sporti mitte teha. See on sinu süü, mitte su laste. Kusjuures, see on minu jaoks hämmastav kui palju inimesi süüdistavad oma lapsi oma läbikukkumistes.

Ja nagu ma aru sain, said teada alles pool aastat tagasi, et su mees sind petab. St, väga vähe aega tagasi. Su mees tundub olevat kohati hästi manipuleeritav, aga tal on veel aega ümber mõelda ja ka tema armuke võib teda manipuleerida. Ehk, siis see kindlus, mida sa arvad, et sul hetkel on, siis sul tegelikult seda ei ole. Mees võib iga kell ümber otsustada, sest ilmselt tema tajub ka kuivõrd pingeline teie vahel suhe on. Iga päev koos sinuga võib-olla ta saab aru, et raiskab oma elu. Katsu panna ennast tema olukorda, kui sul niipalju empaatiat leidub. Ta vaimselt suht vägistad oma meest. Abieluvanne muidu sisaldab ka minu teada, \”igavesti armastada\”. Sinu käitumise põhjal näib mulle, et sa ei armasta oma meest nii palju, et lasta tal õnnelik olla.

Sa pole inimesena eriti ennast arendanud, aga sul on alati see võimalus ennast käsile võtta. Mida rohkem sa edasi seda lükkad, seda hullemad on tagajärjed. Ja ma arvan, et su elus on ees praegu väga turbulentsed ajad ja see sõltub sinust kuidas sa sellest välja tuled.

Muide nii palju kui ma oma tutvusringkonnast tugevalt ülekaalulisi naisi tean ca 100 kilo ringis, ei tea ma ühtegi, kes oleks õnnelik. Isegi kui mehed on armastavad, on kõiksugu muud kompleksid jne mille all nad kannatavad. See on ikkagi haigus, mida sa peaksid ravima. Kindlasti on ülekaalulisi õnnelikke ja edukaid naisi, aga need on pigem erandid ja tugeva ning meeldiva iseloomu tulemusel saavutatud.

Please wait...
Postitas:
ekson

RE: Kas ma saan hingerahu tagasi või peaksin loobuma?

Soovitaks sul lugeda Ayn Rand’i:

http://www.youtube.com/watch?v=wMNUdDC4tEc

You cannot expect the unearned!

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: Kas ma saan hingerahu tagasi või peaksin loobuma?

Mina arvan, et kõik saab alguse mõtlemisest. Ja see, et Sa ei taha, oska ega saa pingutada võib tähendada ka, et Sul on depressioon.
Mina Sinu asemel otsiksin endale terapeudi kellega vestelda oma vaadetest elule, ootustest-lootustest ning tema abiga selgitada välja sinu liigsöömise ja stressi algpõhjus. Keegi ei ole sisimas halb, laisk ega mõttetu inimene, miski muudab ta selliseks.
Võid proovida teha depressioonitesti: http://www.depnet.ee/universe6/testyourself/mdi/default.aspx
Neid on veel kui viitsid guugeldada.

Mind ennast on veel aidanud hüpnoteraapia. Olin varem negatiivse mõtlemisega ja depressioonis. Kui korra saingi rajale, siis üsna kähku kaldusin uuesti kõrvale. Teraapias õppisin ennast jälgima ning sain kasulikke nippe kuidas end edaspidi ise aidata.

\”Hüpnoteraapia on väga kasulik esmaabitehnika. Sisendava teraapiana aidatakse kliendil negatiivseid või häirivaid mõtteid ümber hinnata positiivseteks, üle saada foobiatest ja halbadest kommetest ning kontrollida sõltuvusi. Seansi ajal uurib terapeut koos sinuga su muret ja aitab sul lõdvestuda. Annab sulle seejärel sugestioone, kasutades erinevaid hüpnootilisi tehnikaid, mis aitavad sul näha sinu muret palju positiivsemal moel ning saada alateadlikke teateid selle kohta, kuidas sellega tegeleda ehk kuidas muuta enda reageeringut olukorrale. Ärevust tekitava olukorraga silmitsi seisjal on kolm võimalust: vältida seda situatsiooni; muuta seda olukorda; muuta enda reageeringut sellele olukorrale.\”

Kui oled oma mõtlemise paika saanud ja end juba hästi tunned, hakkavad ka kilod kaduma. Kui lahendad algpõhjuse, kaovad ka sellega kaasnevad probleemid.
Aga arvan, et kui hakkad pihta ainult dieedi või trenniga, siis mõtlemist see ei muuda ja võid uuesti musta auku kukkuda.
Ka aitab teraapia kindlasti mehega suhteid parandada. Kui muudad end, muutub ka maailm Sinu ümber. Ise särades tõmbad ligi positiivseid inimesi ja olukordi.

Please wait...
Näitan 12 postitust - vahemik 61 kuni 72 (kokku 72 )


Esileht Pereelu ja suhted Kas ma saan hingerahu tagasi või peaksin loobuma?

See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.