Iga paari nädala tagant on minu ja mehe juures mehe nelja aastane poeg. Meie oma kodus televiisorisõltuvust ei soodusta, oma ema juures poiss ainult telekat vaatabki. Siit probleem. Kuna meil avatud köögiga elutuba, siis söögilauast näeb ideaalselt ka telekat. Meil kodus reegel, et sööme koos lauataga hommikusöögi ära kindlasti ilma multikateta. Peale sööki olgu siis, vaadaku laps see pool tunnikest hommikusi multikaid enne mängulist või muud tegevust. Aga kus alles algab kisa! Karjub ja nõuab multikaid, lõpuks jonnib kogu söögiaja. Oleme mehega aru saanud, et teises kodus laps ainult telekat vaatabki, temaga ei tegeleta ega õpetata. Ning mis kõige nukram, laps ei oska ega taha isegi mängida. Ainult telekat tahab vaadata. Vahepeal mees mõistab mind, aga teine hetk viskab tal ka see vingumine üle ja annab järgi ning paneb söögi kõrvale teleka ning nähvab mulle, et ma surun liigselt reegleid peale. Mis teha?
Teema: Kas ma surun tõesti reegleid liialt peale?
Teie kodu?
St sinu ja mehe?
Kui teie, siis rääkige mehega läbi ja kehtestage ÜHISED reeglid ning jääge neile mõlemad kindlaks.
Aga üldiselt sa oled minu meelest õigel teel. Söögiaeg on söömiseks. Ja teleka vaatamist peab piirama küll.
On sul lastega ja 4-aastastega kogemusi?
Ehk on ta harjunud vaatama kindlaid multikaid kindlal ajal ja kui te just siis sööte, jääb ta oma lemmikutest ilma?
Meil on ETV lastesaated peaaegu pyhad 🙂 Mistõttu sätin söögiaja mujale.
Reeglid tuleb lapsega eakoahselt läbi rääkida (siis kui ta teile kohale on jõudnud ja iga kord ehk uuesti) ja võtta tema arvamusi-soove ka arvesse.. ja lõpus saavutada midagi kokkuleppe taolist. Seda kõike tasakesi, viisakalt, ettevaatlikult ja mitte rynnates ja ennast peale surudes.
Edu!
Minu meelest on sul õigus, aga eelmise käoga nõus, peate mehega ühised reeglid paika panema. Meil laps väiksem ja vaatab ka ikka natuke multikaid, aga muidugi piiratult, aga hommikuti on vahel see, et vaatab algul multikaid ja siis tuleb söögiaeg ja kui telekas käima ununeb(meil on telekas teises toas), on kohe tunda, et söömine häiritud, nii et panen alati kinni, mis siis, et ta seda ei näe, minu arust ka tuleb süüa söögiajal ja multikate vaatamiseks on oma aeg ja samuti on aeg muudeks tegevusteks.
No see on kõige sandim variant, et kord keelatakse ja kord lubatakse. Ärge nii tehke- leppige konkreetselt kokku, kuidas on ja nii jääb.
Aga sellest lapse teleka lunimisest natuke teise nurga alt, lihtsalt mõtlemiseks. Meie ei soosi oma lastel samuti pidevat telekavaatamist, aga näiteks vanem poiss mingis vanuses nõudis seda lausa hüsteerilisetl seoses stessi tekitavate olukordadega- võõrasse kohta sattumine, liigne sagin või kui võõrapoolsed inimesed ümber. Ei fännanud ta sugugi kodus telekat fanaatiliselt, aga just sellistes olukordades millegipärast hakkas see teleka jauramine pihta :S.
Ühest küljest on küll nii, et söögi aeg olgu söömiseks, igas kodus omad reeglind ning laps peaks nendega harjuma ja liigne telekavaatamine on kurjast, teisalt on see laps ilmselt harjunud hommikusöögi ajal multikaid vaatama ning võõras kohas olemise stressi süvendab harjumuspärase rutiini puudumine veelgi.
Tegelikult tahaks küsida, kuidas selle telekaga muul ajal on ja kas muidu saate mõnusasti läbi? Kui asi ikka väga hull, siis ma jätaks alustuseks selle hommikusöögiajaga oma \”jonni\” ajamise- eriti kui te ei suuda järjekindlad olla. Ja keskenduksin muul ajal lapsega toredate asjade tegemisele ja fantaasia arendamisele. Ja kui teil juba mingid oma konkreetsed väljakujunenud mängud-jutud olemas, siis prooviks nende abil ka selle hommikusöögi aegse pildikarbi jõllitamise välja juurida. Suund on sul absoluutselt õige, aga peate lapsest lähtuvalt oma meetodeid natuke valima ja lihvima.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
Vahepeal vaatame terve perega koos dvd pealt ühe multika, näiteks Lotte vms, üritan selliseid valida, kus ei oleks seda vägivalda jne. Võõraks ei saaks meie kodu nimetada, sest laps on pool ja pool ühes ja teises kohas. 2 nädala kaupa, ega see õige muidugi pole, aga muud varianti pole selle lapse vanemate vahel. Üritan last õpetada ja loen pidevalt ette, aga ta tüdineb kiirelt ära ja nõuab jälle telekat. Võõras kohas külas olles teda telekas ei huvita.[/tsitaat]
Tänud selle kommentaari eest, see muudab tõsti asja, sest teemaalgatusest jäi mulle mulje, et ta on teie juures vähem aega, et iga paari nädala tagant nädalavahetus või nii (ei tea isegi, miks :)?). Sellisel juhul on tõesti probleem natuke suurem ja laps väikestviisi tv sõltlane, kellel puudub isiklik fantaasia ja süvenemisvõime. See muidugi kurb ja siinkohal tõstan käed üles, vast keegi targem oskab jagada nippe, kuidas parimal viisil käituda.
Ära anna alla ja jää oma reeglitele kindlaks. Kui teile tuleb siis tuleta ettevaatlikult meelde, et söömise ajal on telekas kinni. Söömise ajal süüakse ja teleka vaatamise ajal vaadatakse telekat.
Ma teeks väheke ekstreemsemalt: viiks teleka mõneks ajaks ära. Ütleks kasvõi, et läks katki vms. Lihtsalt mõte, üks võimalustest.
Kui seda ei soovi, kehtestaks kindlad reeglid. Kui vaatab telekat, vaatab telekat, kui sööb siis sööb. Nt vaatab multikad ära ja siis sööb, või sööb ruttu ära ja siis saab multikaid vaadata. Karjub ta sellepärast, et teab – see töötab. Karjumist konkreetselt ignoreeriks.
Minu meelest surud jah. Mismõttes lapse ema ei tegele ja ei õpeta? Lapse ema on vist üksi,eks. Kujutad sa ette kui raske on üski neljase poisiga toimetada, lisaks tööl käia ja kõike muud?
Minu laps on ka neljane ja kah vaatab vahel söögi ajal telekat. Tavaliselt hommikuti, sest siis ei ole tal üldse isu, aga koos multikatega kaob puder taldrikult. Tean, et see ei ole tervislik ja mis kõik veel, aga mul ei ole laps külas iga paari nädala tagant korra vaid elab siin 🙂
Mina olen kanaema, tunnen sellele lapsele kaasa. Laps on niigi traumeeritud sellisest solgutamisest. Leppige tema emaga reeglites kokku, mitte ärge hakake lapse kaudu teisele kohta kätte näitama (stiil sa ei oska last kasvatada kumas jutust läbi). Vaene laps! ….vaadaku siis pool tundi multikaid enne mängulist tegevust…mängida ei oska…õpetamata. Ta on NELJA AASTANE!
Ma pakun, et selle asemel, et teleka vaatamist asendada õppimise ja lugemisega (mis talle ilmselgelt huvi ei paku), tehke koos midagi muud põnevat.
Ma arvan, et sa ei suru reegleid liiga peale. Kuna aga tundub, et reegel pole siiski päris üheselt kehtestatud, siis soovitan sul kõigepealt oma mehega kokku leppida, et reeglist peetakse 100% kinni. Ning samuti tasuks ka lapsega rahulikult see reegel uuesti läbi rääkida. Rõhutada siis just seda, et hommikusöögi ajal telekas ei mängi, aga peale seda (või muul kokkulepitud ajal) saab laps ka multikaid vaadata, kui ta hommikusöögi ilusasti ära kannnatab. Samuti võiks lapse emaga läbi rääkida, et teie kodus on selline reegel ja paluda tema toetust, et ta samuti oma lapsele selgitaks, et teie juures käivad asjad teisiti.
Mina isiklikult läheks isegi nii kaugele, et teeks lapsele selgeks, et kui ta hommikusöögi ajal jonnib, siis ei saa ka peale hommikusööki multikaid vaadata. 4-aastane on piisavalt vana, et sellest aru saada.
Minu laps on ka neljane. Neli ja pool õigemini ja mingi aeg hakkas meil ka tekkima olukord, kus igal ajahetkel pidi telekas mängima. Kui see lõpuks hakkas söömist segama, s.t. tema söömise aeg venis ligi tunnipikkuseks!!! Siis leppisime kokku, et hommikusöögi ajal on telekas kinni. Punkt. Sööb ruttu ära ja saab edasi vaadata. Kuna tema jaoks on kõik multikad tema lemmikud (Lolo TV), siis no..ei ole ju vaja 😀 Muidugi oli alguses kisa ja jonni ja pisaraid ja oma toas järelemõtlemist, aga me ei andnud järele. Just nimelt meie- mehega mõlemad.
Mis puutub mängimisse, siis ntx minu sõbranna on eluaeg lapsega koos põrandal mänginud. Laps saab kohe viieseks ja ka ei oska üksinda mängida. Sest ta ei ole seda kunagi tegema pidanud!! Emme on ju alati temaga koos põrandal. Nüüd aga on emmel teine beebi ka ja enam ei saa igal ajahetkel esimese lapse päralt olla. Kisa ja jalgadega trampimist oli ka nende peres seetõttu.
Nii et mina kehtestaksin reeglid. Ja võib ju ka nii, et on emme reeglid (ema juures) ja issi reeglid (isa juures kehtivad). Rääkige need läbi- nelja aastasega annab väga hästi läbi rääkida!! Aga mitte esimesel päeval, kui ta teie juurde tuleb ja uuesti harjumist vajab, vaid no ntx 3-4ndal, kui ta jälle harjunud on, siis võtke end kokku ja lihtsalt rääkigegi sõbralikult, küsige tema arvamust, kuidas tema tahaks oma teleka aega sättida, milliseid multikaid kindlatsi vaadata tahab. Samuti on siin hea moodus kella õppimiseks, no ntx näitad, kuidas seierid olema peavad, et multikate aeg läbi saab (30 min), õhtul samamoodi. Meil on ka selline reegel, et kui lõunaund ei maga, siis lüheneb õhtuste multikate aeg. Eks alguses ikka tekiab trotsi, kuid ajapikku võtab ta selle omaks. Ja usu, lapsele ON vaja kindlaid piire seada:)
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Axapta kirjutas:[/small]
Eks tuleb vist külma närvi säilitada ja üritada lapsega rääkida. Emaga kahjuks ei ole võimalik üheski asjas läbi rääkida, kuigi sooviks. Aga oled kindel, et neljane mõistab asja? Alles siin keegi väitis justkui, et nelja aastast ei tohiks selliste reeglitega koormata.[/tsitaat]
Nelja aastane on üldjuhul juba vägaväga arukas ja eriti hea meel on tal ka ise arvamust avaldada ja kui seda ka kuulda võetakse. No ntx paned meeldetuletuse, kui tema lemmikumultikas algab, et näitad talle, et sa ei püüa teda telekast eemale hoida ja aktsepteerid, et ta mõnda kindlat asja vaadata tahab ja lausa tuletad talle seda meelde 🙂 Muul ajal aga on telekas kinni. Või teiste kanalite peal.
4-aastane peaks juba väga hästi reeglitest ja kokkulepetest aru saama.
Igal juhul edu sulle! Ja mis kõige olulisem – pea ise ja palu mehel reeglitest ALATI kinni pidada!
Teil mehega peavad olema kokkulepitud reeglid ja peate neist siis alati kinni pidama. Minu meelest saavad lapsed päris hästi aru, et ühes kohas olev luba ei pruugi teises kohas kehtida ja kui selline on alatine reegel, siis nad aksepteerivad seda. Kahe kodu erinevatest reeglitest halvem on ühe kodu- sisene reeglite-segadus. 4-aastane on arukas, aga oskab ka segase olukorra väga hästi oma kasuks keerata.
natuke teemasse, natuke mittte aga õpetajate lehes oli just hea artikkel teemal, et lapsega ei \”aruatata\” asju läbi, sest temale on otsustamise koorem liiga raske.
Oled seni õigesti teinud, jätka aga kindlasti koostöös mehega – reeglid, leebe distsipliin ja nende SELGITAMINE, mitte arutamine ja lapselt nõu küsimine
söögi ajal telekavaatamine on VALE. söömise ajal tuleb keskenduda söömisele – see füsioloogiliselt vajalik – söömise ajal inimene vaatab toitu mis omakorda ergutab süljenäärmete tööl ja paneb tööle vajaliku kehakeemia – kui me söömise ajal ei vaata taldrikusse vaid telekasse, jäävad ka seedimisprotsessid puudulikuks.
seega, jää selles osas endale kindlaks. laps algul protestib aga löpuks lepib.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]natuke teemasse, natuke mittte aga õpetajate lehes oli just hea artikkel teemal, et lapsega ei \”aruatata\” asju läbi, sest temale on otsustamise koorem liiga raske.
Oled seni õigesti teinud, jätka aga kindlasti koostöös mehega – reeglid, leebe distsipliin ja nende SELGITAMINE, mitte arutamine ja lapselt nõu küsimine[/tsitaat]
Mina oma neljasega igal juhul arutan ja küsin alati ka tema arvamust. Arvamuse küsimine ja nõu küsimine on ju kaks eri asja 🙂 Muidugi ei saa otsustamise vastutust panna lapse õlgadele, kuid kui selle arutelu, no ok- selgitusöö käigus jääb lapsele mulje, et ka tema on osaline reeglite kokkuleppimises, siis minu arvates kasvatab see temas argumenteerimis- ja põhjendamisoskust. Loomulikult ikka tema enda mõtlemisviisi tasandil.
p.s. meil on lapsega igal õhtul enne magama minekut väike pooletunnine nn \”jutuaeg\”, mil me räägime läbi päevasündmused, mis lasteaias juhtus, mida keegi tegi või ütles- kusjuures, kui keegi on rumalasti rääkinud või löönud vmt, siis ma alati küsin lapse käest, mida tema sellisest käitumisest arvab, kas see on õige käitumine, kuidas tegelkult oleks tulnud käituda, kuidas tema käitus jnejne. Ja ma pean ütlema, et minu laps oskab küll juba väga hästi kaasa mõelda ja arutleda. Muidugi on tema loogika kohati nii vahvalt lapsele eakohane, et lausa lust on kuulata, mis radu pidi tema mõtlemine liigub 🙂
Ühesõnaga, vabandust, et teemast välja, kuid tahtsingi just öelda, et arutamine ei ole sama, mis nõu küsimine.
Hommikul on need kõige paremad multikad.
Tuleb lihtsalt hommikusöögist ilma jätta või hommikusöök hilisemaks viia.
Laps lasteaias ei käi?
minu meljane on Musja2 neljasest sündinud 4 päeva hiljem ja on ka harjunud oma arvamust ütlema:) Vahel tundub, et olen sellega liiale läinud, aga sellise lapsega lihtsalt ei saa kõike keeldude ja käskudega saavutada.
Lapsed on nii erinevad ja neljane laps võib olla neljanda eluaasta alguses või lõpus.
Mul vanem laps oli selline, kellega sai lihtsalt arutleda. Noorem on täiesti teistsugune, tal on meeletu fantaasia ja ta on väike kavalpea. Õhtul ütleb issile, et ta peab temaga seda või teist tegema, sest emme päev otsa ei mänginud temaga (vale muidugi). Kui ta tahab vanaema juures telekat vaadata, siis loomulikult ta keelamise peale ütleb, aga emme-issi lubavad ja kodus ma kogu aeg vaatan või et teine vanaema küll annab mulle kommi või lubab. See viimane on lause, millega esimene vanaema murdub 🙂
Lapse juttu ei saa 100% tõena võtta ja ma jään seisukohale, et vaene laps on kahe pere, kommete ja nõudmiste vahel solgutada. See ei ole normaalne, et laps elab 2 nädalat ühes kohas ja kaks teises ja mõlema koha nõudmised ja kombed on täiesti erinevad.
Lapsevanemad, ükskõik kui palju neid on, PEAVAD omavahel asjades kokku leppima ja käituma sarnaselt. Kui kumbki vanem ei ole nõus lapse heaolu nimel enda lapsega koosolemise vajadustest taganema, siis oleks pidanud koos edasi elama. Ma emana olen naise poolel ja leian, et su mees on isekas kui last niimoodi traumeerib.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
Lapselt küsida, kas emme tegeleb sinuga, siis vastuseks tuleb, et ei tegele, me vaatame koos telekat. [/tsitaat]
Väga adekvaatset infot saad sa niimoodi 4-aastase käest, eksole. Muide, kui ema vaatabki lapsega koos multikat ja seletab talle lahti asju, mis seal toimuvad, siis pole see sugugi paha variant.
Teoreetiliselt on sul muidugi õigus, et telekavaatamist tuleb piirata ja söögi ajal ei vaadata telekat, aga mulle ei meeldi üldse see süüdistav sõrm lapse ema pihta (ei tegele, ei hooli, laseb piiramatult telekat vaadata jne). Sa ei tea, mis nende kodus toimub. Sa ei tea, kuidas ta lahkumienkut üle elas. Isegi kui sina konkreetselt ei ajanud nende peret lõhki, siis on see ikkagi traumaatiline kõigile asjaosalistele, sealhulgas ka lapsele.
Nii et — pole sinu asi sekkuda selle lapse kasvatusse, eriti veel sel moel, et üritad justkui lapse ema \”vigu\” parandama hakata. See on lapse ema ja lapse isa asi. Sina pead lihtsalt selle traumeeritud lapse vastu külalislahke olema ja end ta sõbraks (mitte karmikäeliseks emaks) pakkuma.
Ja kui sul endal kord lapsed on (ja oled läbi teinud sünnituse ja imetamise võlu ja valu, unetud ööd imikuga, võimalikud stressist ja väsimusest tingitud suhteprobleemid mehega jne jne), siis vaatame, kui palju sul energiat lapsega tegelemiseks jagub ja räägime edasi sellest, kas ja kuipalju nad telekat tohivad vaadata.
Ma ei taha öelda, et pidev telekavaatamine on hea ja õige, aga ma vihkan seda, kui last kasutatakse ära täiskasvanute vaheliste suhete klaarimiseks ja üksteisele ärapanemiseks.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
. On ikka kogemusi lastega ja veel enam selle lapsega. Üle poole selle lapse senisest elust olen mina kaasa löönid tema kasvatamises. Kuid kuna laps on pool aega ema, pool meie juures, siis teisel pool kehtestatud reeglid on natukene teised. Kui laps on telekaga harjutatud, siis raske ümber teda harjutada. Lihtsalt minu arvates pole talle televiisor sellises koguses kasulik. Etv multikad teda ei huvita. Ta tahab neid tv3 multikaid, kus võitlused ja tapmised ja koletised jne. [/tsitaat]
Üle poole lapse elust? Imikuga isaga hakkasid semmima? Häbi pole või?
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
