Esileht › Pereelu ja suhted › Kas me oleme ebamõistlikud?
Nähtud küll selliseid suhteid. Tõenäoliselt on tegu emaga või isaga kelle vanem oma vara lapselapsele elu alustuseks pärandas suulise klausliga, et oma laps võib seal elu lõpuni elada.
Noortel viskas lihtsalt üle ja ametlikult pole neil ühtegi kohustust enam vanemat seal pidada. Ükski normaalne inimene ei peaks kedagi ilma põhjuseta üle 10 aasta üleval.
loe teemaalgatus uuesti läbi.
Lihtsalt huvi pärast, et kuidas see prügikottide ja pirnide võtmine käib? Et tal pidevalt pirnid läbi, ja siis karjub teie peale ja te toote uued pirnid? Iga kuu nii 5-10 pirni?
Ja prügikotte ka varastab? Üks inimene kasutab ehk 2-3 kotti kuus.
Ja telekas on teil 200 kanalit ja ta istub teie teleka ees jz hoiab pulti enda käes?
Need ei ole ju ainult pirnid ja prügikotid vaid palju muid väikseid kulusid on veel. Rääkimata suurematest asjadest – tal oli veeleke, me remontisime oma kulude ja kirjadega, katuseaken läks katki – meie probleem jne.
200 kanalit meil ei ole aga tema vaatab telekat hetkest mil silmad avab hommikul kuni õhtul magama minekuni. Kui mingil tehnilisel põhjusel pilt ära kaob siis ta läheb nii endast välja, nagu maailma lõpp tuleks. Ja seda iga päev, sest ta on kodus koguaeg.
Majaomanik otsustab, kas ja mida ta oma majas remondib. Või ei otsusta?
Teleka elektriarve on ehk 3 eurot kuus.
Ma arvan, et see pere suurenemise teema toodi välja sel põhjusel, et enam ei ole rahaliselt võimalik pidada üleval seda teist isikut.
Tehke näiteks exelis tabel, kui suured on kuus kulud ja arvestage selle järgi tema osa , pange kulusid tõendavad dokumendid juurde. Korteris 125 euroga kuus elad ära, aga majas on kulud suuremad.
Korteris 125 euroga kuus elad ära, aga majas on kulud suuremad.
See väide ei vasta tõele, et majas on kulud suuremad. Oleneb majast muidugi, aga see ei ole rusikareegel, et korteris kindlasti odavam oleks.
Prügikotid või pirnid iseenesest ei maksa suurt midagi. Aga prügivedu juba maksab. Samuti kütmine. Meie elame neljakesi samuti eramajas (1 korrus, 100 ruutu), ning küttearved on nii kirved, et talvisel ajal vahel ei jaksa kõiki tube kütta, sulgeme ühe toa. Ehk siis, 75-ruuduse lisaelamise soojana hoidmine päris kindlasti maksab, ja mis hea pärast peate teie seda tasuta tegema?
Sellisel teguviisil oleks mõte sees, kui see sugulane kes maja teises pooles elab, elabki seal tingimusega, et teie võite siin majas sees elada, kui tema eest ka maksate. Aga kui sellist tingimust ei ole, siis peaks ta tõesti oma majapoole kütmise jms eest teile mõistliku summa tasuma.
Samuti peaks ta kandma kulud, mis puudutavad üldist maja korrashoidu, sh rookima lund, osalema muru niitmises jne.
Me elame eramajas, mis kuulub mu elukaaslasele (on saadud päranduseks, kuid mitte antud loos juttu olevalt isikult). Meie kasutuses on pool maja ja lähisugulase poolt teine pool majast. Oleme koos eksisteerinud varsti kümme aastat ning meie pere on selle aja jooksul kasvanud
Mulle tundub, et sa ise käitud ebamõistlikult. See maja ei kuulu sulle. Samuti ei ole sa abielus, sul ei ole mingit juriidilist kaitset puhuks, kui suhted elukaaslasega sassi lähevad. Sa võid ju panustada oma aega ja raha maja eest hoolitsemisse, seda mõnusam elu su elukaaslasel ja tema lähisugulasel on, aga arvesta sellega, et sul ei ole juriidilist sõnaõigust mitte milleski, kui asjad lähevad keeruliseks.
Samuti võid kindel olla, et te ei saagi sellest lähisugulasest lahti. See, kes su elukaaslasele maja pärandas, oli kaval inimene ning tabas kaks kärbest ühe hoobiga: nüüd te hooldategi maja ja sugulast samuti. Te olete vististi veel noored ning nooruslikust optimismist ilmselt usaldate, usute ja loodate ei tea mida, paraku on elu julm ja ebaõiglane. Kellel vähegi saab, sellel tõmmatakse nahk üle kõrvade ning ta sõimatakse läbi kah veel, kui ta protesteerida julgeb.
Halloo, jutt ei ole lähisugulasest lahtisaamisest! Samuti ei ole midagi pistmist omandiõigusega, kõne all olev maja on teemaalgataja kodu, mis sest, et juriidiliselt kuulub see tema abikaasale.
Mina sain eelnevast jutust aru nii, et sugulase ainuke kulu on enda mobiiltelefon ning kõik muud eluasemega seotud kulud tasub TA pere – elekter, TV kanalid, küte, vesi, prügivedu, kõik majaga seotud korrashoiu- ja parenduskulud jne, mis ei ole odav lõbu. Seega on antud isik juba 10a parasiteerinud TA pere kulul ning igati mõistlik tundub selline ebaõiglus koheselt lõpetada.
Kuna tundub, et mingit eraldi kokkulepet ega kohustust seda sugulast edaspidigi samamoodi ülal pidada pole, siis tuleb kiiremas korras eelpool loetletud kulud tema käest sisse nõuda.
Oletagem, et tegu on vanaldase tädi Amandaga. Pool maja kuulub talle, pool teemaalgataja perele. No eeldame, et see nii on ilusti 50/50. Enda omandi eest peab iga pere ise hoolt kandma, seega maamaksu ja kütte eest peaks ta maksma jah täpselt pool kuludest.
Muud kulud – kas ta internetti kasutab? Kui ei, siis ta ei pea selle eest maksma. Vett ta ilmselgelt üksinda nii palju ei kuluta, kui teemaalgataja pere, seega saaks veekulud leida nii, et kuu veekulu jagate kõigi majas elavate inimeste, sh imikud, vahel ära ja tema maksab oma osa. Prügiga võib sama rehnuti teha. Elektriga ei saa nii teha, sest tädike Amanda on kodus ja kulutab elektrit ka päeval, seega läheb seda tema peale tublisti rohkem. Seda, kuidas te aias majandate tuleb juba vaadata jooksvalt, aga ma arvan, et on lihtsam ja närvidele kasulikum seal kõik ise ära teha ja tädikest selle kuludega mitte tülitada. Kui katuseaken läheb katki teie majapoole kohal, siis see ongi teie mure. Kui midagi läheb katki tema majapoolel ja see teid ei mõjuta, siis on see tema mure. Aga kui ta on harjunud teie kulu ja kirjade peal parasiteerima, siis on seda mustrit raske muuta.
Keegi ei küsi kelleltki midagi “juurde” või rohkem või tagant järgi või taha kellegi arvelt rikastuda. Kui me tahaksime rikastuda siis me viskaks ta välja ja rendiks teise maja poole mitmekordselt suurema summa eest välja ja küsiks kommunaalide eest veel lisagi. Jutt käib ainult tema enda kuludest ja see summa pole lambist võetud vaid ikkagi arvutuste põhjal. Kui tal vaja elektripirni vaja vahetada siis majaomanik ostab pirni ja vahetab tal ära selle. Kõik need väiksed asjad lisanduvad lõpuks kokku. Ta elas siin juba enne päranduse saamist ja maksis kusjuures ka üüri eelmisele omanikule, mida meie pole kunagi küsinud. Ta ei ole selle maja omanik kunagi olnud vaid elanud siin üürnikuna.
Oota, ma ei saa aru – kas see teine majapool siis kuulub talle või ei kuulu? Sest kui kuulub talle, siis ei saa te kedagi ega midagi välja visata. Kui ei kuulu, siis ma tõesti ei saa aru, miks te teda seal peate.
Kas põhjus on selles, et teile on lubatud see teine pool päranduseks?
Ja tõesti, on see lähisugulane oma osa omanik või mitte?
Tuleks konkreetselt lüüa tema kulud enda omadest lahku. Kas eraldi lepinguid siis ei saa teha ja arvesteid paigaldada? Siis ei peagi inimene midagi teile maksma, vaid maksab teenusepakkujate. Kui meeldib maksmast, siis teenust talle enam ei osutata. Või jagategi konkreetselt kööki ja elutuba jne? Seljuhul tuleks kulud jagada inimeste arvuga ja talle esitleda konkreetne tema summa. Argumendiga, et meie pere suurenes ja maksa edaspidi 125 eurot, tõesti ilmselt kaugele ei sõua, eriti kui seni inimene pole sentigi maksnud. Ja mis sissetulekud tal on üldse kui päev otsa kodus telekat vaatab? Ühesõnaga teadmata täpset elukorraldust, siis on raske nõu anda. Mu vanaema ja tema vend elavad samuti ühes majas, aga maja on eraldi sissekäiguga. Kummalgi on oma arvestid, oma osa maamaksust, oma telekas ja arvuti jne. Teisesse pooltesse absoluutselt ei puutu, mida üks maksab või ei maksa või mis teenuseid kasutab. Muudmoodi ma ei kujuta väga erinevate leibkondadega samal aadressil elamist ettegi. Kui me räägime muidugi mingist puudega sugulastest või vanurist emast, kes lihtsalt teie armust teie toanurgas konutab, siis tuleb muidugi teisiti mõelda. Lähtudes teise poole võimalustest või konkreetsest vajadusest tal üldse seal teie pinnal elada (kui see on teie pind). Mu enda sugulane parasiteeris aastaid enda pensionärist õe toanurgas. Vaatas tema telerit, sõi külmkapist tema toitu ja ei teinud teist nägugi. Lõpuks pandi inimene konkreetselt faktiette, et aitab küll ja kui majapidamisse ei panusta, siis koligu heaga maale enda päris koju (ka päranduseks saadud korter) tagasi. Läbi ähvarduste ja konkreetsete faktide ette paneku ta mõne aja pärast seda tegigi ja pole häda mitte vähematki enda telekas, küte ja toit ise osta ja veel linnas töölgi käia.
Kõik muutuks palju selgemaks kui TA paneks lõpuks kirja ka kes lähisugulane teie perele/mehele on, kuid millegi pärast seda teha ei soovita.
Ilmselt siis on põhjus ja saadakse ise ka aru, et kui tegemist on näiteks mehe emaga/isaga siis käitutakse suure tõenäosusega ebamõistlikult.
Mul on tunne, et teemaalgataja jätab midagi olulist rääkimata, lootes sedasi saada endale sobivamaid vastuseid.
Mina hästi ei usu, et te olete lubanud juba kümme aastat mingil suvalisel sugulasel tasuta elada pooles oma majas. Ilmselt on ikka tegemist sellesama sugulasega, kellelt pärandi saite ja kokkulepe oli arvatavasti, et saab oma elu lõpuni sees elada.
Mul on tunne, et teemaalgataja jätab midagi olulist rääkimata, lootes sedasi saada endale sobivamaid vastuseid.
Mina hästi ei usu, et te olete lubanud juba kümme aastat mingil suvalisel sugulasel tasuta elada pooles oma majas. Ilmselt on ikka tegemist sellesama sugulasega, kellelt pärandi saite ja kokkulepe oli arvatavasti, et saab oma elu lõpuni sees elada.
Või loobus sugulane noorte kasuks pärandist vastavate kokkulepete alusel.
Oot-oot, stop! Päranduse saab pärija ikka kätte peale pärandaja surma????
Niiet see lähisugulane ei saa olla pärandaja.
Imelik on selle loo juures, et
1) teemaalgataja sissetulekud pole 10 aasta jooksul kasvanud. Nojah, saan aru, et kulud ka kasvavad, aga teie puuküürnikuga seotud kulud pole tegelikult kasvanud ja muude kulude kasvamine (pere juurdekasv) on ju igati planeeritav.
2) sugulase sissetulek on 700+ eurot kuus, aga istub päevad läbi televiisori ees. Kuidas ta nii hea sissetuleku on endale taganud?
3) Ei ole küll öeldud, et sugulane vanem inimene on, aga kui ta seal nii kaua elanud on, siis ei usu, et ta ka väga noor on. Vanusega aga inimese kiiksud suurenevad ning ka vajadus, et keegi (vana)inimest pigem hooldab ja rohkem abistab kui et temalt üüri hakkab nõudma, suurenevad ju. Seega kõlavad küll teie nõudmised imelikult.
Kuna me aga tema sissetulekut teame
Ikka kui rahast küsimus, tuleb kohtusse minna. Seal asutuses selgub, kes peab ja kes ei pea.
Oleme koos eksisteerinud varsti kümme aastat ning meie pere on selle aja jooksul kasvanud. Seega tundus mõistlik paluda teise maja poole elanikult tema panust kuludesse – 125 eurot kuus (vesi, elekter, prügi, puud kütmiseks, internet ja telekanalid jmt kulud – elektripirnid, prügikotid jne, mida iganes parasjagu vaja on).
TEIE pere on kasvanud, seega TEIE elukulud on suurenenud, aga raha tahate saada temalt? Kus siin loogika on?
Kuna tegu on arvatavasti üksiku pensionäriga, ja tema vesi, elekter ja prügikotid vast siiski ei maksa 125.- kuus? Kust selline summa tuleb? Teil on ju ühine vee-ja elektriarvesti arvatavasti, mismoodi te seda summat kokku lõite?
Jah, muidugi inimesele ei meeldi, kui ta on saanud seni elada tasuta 🙂 aga kui nõudmine on mõistlik, siis nii ongi.
Ma pole öelnud, et see PEAB 125 eurot olema, see on summa, mis meie oma kulude pealt välja arvestasime.
Te ei pea mitte OMA kulude pealt välja arvestama, vaid TEMA kulud välja arvestama. Kuidas see loogika teil käis, nt elektriarve kuus, mitu inimest on teil ja mitu temal (1). Mitte ruutmeetrid ei võta elektrit, vaid ikka kasutaja, seega tuleks elektri-vee jms kulu arvetsda ikka inimeste vahel, mitte ruutmeetrite järgi, korteriühistu loogika siin ei tööta ju. 125.- kuus tundub kommunaalkuludeks ühele inimesele liiga suur summa, üür on teine asi ja tehke omale üürileping, kui tahate tema käest nüüd üüri küsima hakata.
Keegi ei küsi kelleltki midagi “juurde” või rohkem või tagant järgi või taha kellegi arvelt rikastuda. Kui me tahaksime rikastuda siis me viskaks ta välja ja rendiks teise maja poole mitmekordselt suurema summa eest välja ja küsiks kommunaalide eest veel lisagi.
Jutt käib ainult tema enda kuludest ja see summa pole lambist võetud vaid ikkagi arvutuste põhjal. Kui tal vaja elektripirni vaja vahetada siis majaomanik ostab pirni ja vahetab tal ära selle. Kõik need väiksed asjad lisanduvad lõpuks kokku.
Ta elas siin juba enne päranduse saamist ja maksis kusjuures ka üüri eelmisele omanikule, mida meie pole kunagi küsinud. Ta ei ole selle maja omanik kunagi olnud vaid elanud siin üürnikuna.
Isegi kui me selle summa nimetaks ümber üüriks kas siis 125 eurot 75 m2 elamispinna eest oleks palju kui sul muid kulusid ei lisandu ning kõik tehakse ja organiseeritakse? Tal jääks üle 600 euro iga kuiselt elamiseks peale “üüri” maksmist.
Aga tundub, et ma sain oma vastuse ja olemegi tõprad, kes tahavad inimeselt kümmet nahka koorida ???? eks oma vigadest tuleb õppida ja loota, et see meile ikka head karmat toodab mitte “iga heategu ei jää karistamata”.
Minu arust te ei ole tõprad. Arvan ka, et teil on õigus küsida üürnikult raha. Lihtsalt, su teemaalgatus oli poolik ja ei andnud täit pilti olukorrast. Peaksid rohkem tagamaid avama selleks, et teised saaks teemas midagi kaasa arvata.
Loomulikult küsi uuesti. Too talle paberil välja kõik tema poolt kasutatava Maja poole kulud. Kas majal on eraldi sissepääsud, vannitoad, Wc-d ning köögid? Kui on, saab paigaldada veemõõtjad ning elektriarvesti. Aastate jooksul peaksite teadma kui palju kulub küttematerjali terve maja kütmiseks. See tuleks siis kaheks jagada, sest kütate ju ruutmeetreid mitte inimesi. Prügiveo jagate inimeste arvuga kes teenust kasutavad jne. Ja loomulikult tuleks üürileping sõlmida. Muidu pole nagu mingit alust midagi nõuda.
Kõige mõistlikum oleks hoopis see, kui see tegelane ehk kuskil mujal üüripinna leiab(või midaiganes). Kui maja ikka kuulub elukaaslasele, siis peaks tal sellele ju täisõigus olema. Kuidas te oma kasvanud perega sinna poolde majja üldse ära mahute? Või maitea, suur see pool on. Oma maja vaatan ja siit poole maha tõmban, siis peaksin lapsed põõsa alla magama panema.
Kas maja kuulub 100% teemaalgataja mehele, mis alusel see “kaasüürnik” üldse seal elab, mingite igivanade juba surnud sugulase kokkulepete alusel? Pakun, et see vanainimene on mehe ema või isa elukaaslane, kes elas koos vanemaga, kuid kellel pärandamis/omandamisõigust nagunii pole ega pole ta kuidagi maja omanik. Kui nii, siis tekib küsimus, kui ta maksis eelmisele omanikule üüri, miks see kokkulepe siis ei jätkunud? Midagi jätab teemaalgataja rääkimata. No selge, et kellelegi ei meeldi, kui ta käest “lambist” hakatakse mingit raha sisse nõudma, mida 10 a pole keegi küsinud. Arvestage välja, kas see 125.- on ikka õiglane summa ja kõik on läbirääkimise küsimus. Teiseks, teemaalgataja ise pole rangelt võttes mingi ütleja, temal on täpselt sama suur õigus seal elada= ümmarguselt null (mehe pärandvara) ja kokkulepete küsimus.
Mul ei kulu terve (kahekorruselise ahiküttega nelja inimesega) maja peale kuus keskmiselt 125.- kuus (võttes terve aasta lõikes)!
Kui ära sureb, küll saate siis terve maja enda käsutusse.
Me elame eramajas, mis kuulub mu elukaaslasele (on saadud päranduseks, kuid mitte antud loos juttu olevalt isikult). Meie kasutuses on pool maja ja lähisugulase poolt teine pool majast. Oleme koos eksisteerinud varsti kümme aastat ning meie pere on selle aja jooksul kasvanud. Seega tundus mõistlik paluda teise maja poole elanikult tema panust kuludesse – 125 eurot kuus (vesi, elekter, prügi, puud kütmiseks, internet ja telekanalid jmt kulud – elektripirnid, prügikotid jne, mida iganes parasjagu vaja on). Temale see idee aga ei meeldinud, sest talle ei jäävat siis elamiseks midagi.
Kuna me aga tema sissetulekut teame ja tal muid kulusid ei ole peale enda mobiiltelefoni arve siis meile tundub see summa mõistlik. Peale seda kui kuulsin kuidas ta oli pärast selja taga ka kurtnud meie jultumust siis tekibki selline tunne, et äkki pole aus temalt seda raha küsida samas jälle lööb egoism välja, et tahaks et endal kergem oleks. Mida teie teeksite? Küsiksite uuesti või jätaks asja sinna paika ja kui siiani nii on olnud las ta siis olla?
Teie pere kasvab ja tahate , et naaber maksaks??????????????????????
Tema elektriarvet ja vett jms ei pea teie pere kinni maksma, punkt. Ei siis, kui teine on majapoole omanik ja ammugi mitte siis, kui ta sinu mehe majas tasuta elab. Ime, et olete lasknud 10a endale pähe istuda ja loomulikult tuleb teha normaalne kulude arvestuse tabel, kus on talle näidatud, kui suur on tema tarbimine ja kulud, koos arvutuskäiguga. Niimoodi ei küsita, et “a meil on nüüd mitu last ja raha vähe, nüüd hakka meile maksma 125.-“, selle peale hakkab igaüks vastu. Oma nõudmised tuleb põhjendada.
Oot-oot, stop! Päranduse saab pärija ikka kätte peale pärandaja surma????
Niiet see lähisugulane ei saa olla pärandaja.
Kinkelepinguga saab juba oma eluajal kinnisvara kellelegi ära anda ja kinkelepingu korral kirjutatakse enamasti lepingusse sisse, et omanik võib elu lõpuni sees elada.
Kinkelepinguga saab juba oma eluajal kinnisvara kellelegi ära anda ja kinkelepingu korral kirjutatakse enamasti lepingusse sisse, et omanik võib elu lõpuni sees elada.
Jah, aga see pole siis pärandus vaid kink.
Kinkelepinguga saab juba oma eluajal kinnisvara kellelegi ära anda ja kinkelepingu korral kirjutatakse enamasti lepingusse sisse, et omanik võib elu lõpuni sees elada.
Jah, aga see pole siis pärandus vaid kink.
Tõsi, aga küsimus on rohkem selles, et kes see sugulane on, kes juba viimased 10 aastat tasuta pooles majas on elanud ja miks teemaalgataja sellest osast sugugi rääkida ei taha?
Mina kahtlustan, et see ongi inimene, kes oma maja teemaalgataja mehele kinkis ja nüüd teemaalgataja leiab, et kinkija võiks hakata nüüd vähemalt prügikottide ja lambipirnide eest tasuma.
Kinkelepinguga saab juba oma eluajal kinnisvara kellelegi ära anda ja kinkelepingu korral kirjutatakse enamasti lepingusse sisse, et omanik võib elu lõpuni sees elada.
Jah, aga see pole siis pärandus vaid kink.
Tõsi, aga küsimus on rohkem selles, et kes see sugulane on, kes juba viimased 10 aastat tasuta pooles majas on elanud ja miks teemaalgataja sellest osast sugugi rääkida ei taha?
Mina kahtlustan, et see ongi inimene, kes oma maja teemaalgataja mehele kinkis ja nüüd teemaalgataja leiab, et kinkija võiks hakata nüüd vähemalt prügikottide ja lambipirnide eest tasuma.
Teemaalgataja ju kirjutas, et see lähisugulane maksis eelmisele omanikule üüri. Niiet ei ole see lähisugulane kinkija.
Esileht › Pereelu ja suhted › Kas me oleme ebamõistlikud?
