[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
tegelikult annab erialase hariduse ja oskused kutsekool või rakenduskõrgkool.
mina neid 3 aastat ülikoolis käinud ei pea kõrghariduse omanikeks, ikka magistri osa tuleb ka teha, siis saab midagi erialast ka. üldiselt on nendel ülikooli lõpetajatel puudu praktiline kogemus. sageli ei oska nad tegelikku tööd.[/tsitaat]
Arvan, et see oleneb palju ka erilast. Ma ise olin baka lõpetades jurist, töötasin advokaadiböroos. Mitmed kursusekaaslased tegid kohe advokatuuri eksamid ja said advokaadi kvalifikatsiooni (et segadust vältida rõhutan advokaadi, mitte vandeadvokaadi). Keegi eespool mainis, et bakalaureusega ei saa ametikohta, mina sain. Samas näiteks on mul 3 tuttavat, kes õppisid Tehnika Ülikoolis rõivadisaini (vms, täpselt ei mäleta). Üks oli selline, kellele meeldis riideid õmmelda, tegi seda kodus pidevalt, arvas, et sellest võiks saada tema töö. Ja mis siis koolis õpiti? Orgaaniline keemia, kõrgemal tasemel matemaatika, füüsika, inseneri graafika jne. Ühesõnaga peale bakat olid praktilised oskused 0. See on küll koht, kus saab öelda, et inimsel on vaid teoreetilised teadmised. Kõigil neil kolmel jäi kool lõpetamata, seda teadlikult, sest õppekava ei vastanud nende lootustele. Ja jällegi vastupidine näide, kaks tuttavat, kellest üks õppis logistikat, teine finantsi, töötasid mõlemad juba kolmandal kursusel erialasel kohal. Kokkuvõtteks: oleneb erialast.
Mida tegelikult veel lisada tahaks on see, et ülikoolis käimine näitab siiski midagi. Olgu mistahes ülikool. See näitab püsivust millegiga tegeleda, vähemalt mingil moel pühenduda. Tean hulgi inimesi, kes ei suudaks ülikoolis käia, sest pole piisavalt tahet/viitsmist/ei suudeta end kokku võtta kui õppida vaja jne.