Teema: Kas mees peab teid rumalaks kui teab, et te pole ülikoolis käinud?

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Kõrgkoolist saab inimene erialase hariduse. Erialaselt on ta targem kui seda eriala mitte õppinud inimene. Muus osas ei pruugi see inimene keskhariduse saanud inimesest targem olla. Oleneb muidugi ka õpitavast erialast. Ma ei usu, et ühel ITd õppinud inimesel on suuremad üldkultuurilised teadmised tänu õpingutele kui keskharidusega inimesel.
[/tsitaat]

tegelikult annab erialase hariduse ja oskused kutsekool või rakenduskõrgkool.
mina neid 3 aastat ülikoolis käinud ei pea kõrghariduse omanikeks, ikka magistri osa tuleb ka teha, siis saab midagi erialast ka. üldiselt on nendel ülikooli lõpetajatel puudu praktiline kogemus. sageli ei oska nad tegelikku tööd.

Minul on rakenduskõrgharidus, mehel lihtsalt kutseharidus. Mina olen majandusala inimene, tema põllumajanduses, teenib minust 2-3 korda rohkem palka. Kui mingi arutelu tekib maailma asjades, siis ta ütleb ikka, et sul ju kõrgharidus, mis mina asjast tean… Seda õnneks naljaga. Oleme mõlemad intelligentsed ja olen mehega igati samal meelel, et parem teen asja hästi ilma paberita, kui istun oma paberi otsas, aga midagi teha ei oska.

Minu arvates kõrgharidus näitab võimet ja oskust mingile teemale piisavalt palju ja kaua süveneda, näitab püsivust ja püüdlikkust. Minul on kõrgharidus (isegi kaks) ja mehel on kesk-eri. Ma ei pea meest endast sugugi rumalamaks, pigem tihti isegi vastupidi, aga ma tean kindlalt, et ma olen püüdlikum ja püsivam. Minu arvates ei näita kõrgharidus tarkust (tarkuse saab ka kogemustest), vaid võimekust millelegi pühenduda ja alustatu lõpuni viia.

Ma ka vahest mõtlen, et ehk mu mees peab mind endast kuidagi kehvemaks, minul keskharidus, tema parajasti doktorantuuriga lõpusirgel. Samas naljakal kombel ütleb ta tihti täiesti tõsiselt, et kuule, sina tead, sa oled targem kui mina. Mis tuleb ilmselt sellest, et ma lihtsalt olen eluaeg lugenud meeletutes kogustes, talle lugeda ei meeldi, loeb ainult erialast kirjandust ja hobide kohta.
Võta sa siis kinni. Eks ma ise tunnen ennast kehvasti lihtsalt, ma tahaks ka kõrgharidust aga elu on praegu nii läinud, et hetkel töö ei võimaldaks ja seda valikut ei ole võimalik teha, et töölt ära tulla. Võibolla kunagi edaspidi. Seni elame edasi, ühel keskharidus, teine varsti doktor.

Lahe mees, tegi sulle eksami 😀

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Meie jaoks pole diplomipaberitel mingit tähtsust. Kui mees mind välja valis, siis esitas ta mulle kirjalikult 100 küsimust, millele ma pidin siis tema juuresoolekul vastused kirjutama. Seal oli küsimusi igast eluvaldkonnast, muuhulgas matemaatika ja tehnika aladelt. Ka selliseid, mis eeldasid natuke laiemaid teadmisi kui keskkooli tase. Nagu hiljem selgus, olin andnud korrektsed vastused 64 küsimusele. Tema jaoks sellest piisas, et mind mitte rumalaks pidada.[/tsitaat]

Kaua te juba ka koos elate? Ise kas põgeneks sellise juurest nelja tuule poole või esitaks vastu vähemalt 101 küsimust.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Kaua te juba ka koos elate? Ise kas põgeneks sellise juurest nelja tuule poole või esitaks vastu vähemalt 101 küsimust.[/tsitaat]
20+ aastat elame juba.
Aga miks sina põgeneksid? Tunned et oled ikka nii loll naine veel?
Jah, ma olen ka mehele vastuküsitlusi teinud ja ta lausa tunneb huvi sellise testimise vastu.

Minu mees on omal ajal ülikooli pooleli jätnud, lihtsalt pärast nõuka sõjaväge ja vanemate pealesunnitud erialal (mis tagavat tulevikus sissetuleku) õppida ei suutnud. Juba keskkoolis huvitus ajaloost ning huvitub süvenenult tänaseni kõrvalhobina. Ja talle jäävad keeled ruttu külge. Ta haarab kõike lennult.
Mina lõpetasin majanduse erakooli 15 aastat tagasi hästi, õppisin hästi, pingutasin, tuupisin ja kui nüüd kursaõdedega aeg-ajalt koos istume ja arutame, siis me lihtsalt varjame, kui vähe me õpitust mäletame. Olen saanud laiapõhilise majandushariduse, aga ei suudaks praegu vabalt arutleda ei talse, frantsiislepingu vms teemal.
Enda kohta ma küll mõtlen, et kõrgharidus lolli ei riku. Kuna ma ei tööta ka erialasel alal, siis mõtlen, et ehk oleksin pidanud hoopis midagi muud selle asemel tegema ning meie peres on kõrghariduseta mees palju haritum.
Õnn on omada töökohta kus sa oled sunnitud õppima. Mul sõbranna töötas finantsasutuses ja kuigi ta on laisk kui porikärbes, oli neil tööl mingile järgmisele tasemele jõudmiseks koolituste/eksamite ajad ees ja muudkui veere pallina edasi ja kui ise veereda ei taha – lükatakse 🙂

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Väga veider arusaam. Tunnen isiklikult päris mitut PHd-d, kes lisaks väga heale elujärjele (millest suur osa on saavutatud tänu teaduslikule kraadile – lektor välismaal, oma erialal tunnustatus, võitnud konkursse, saanud preemiaid) on väga praktilised ja osavad administratiivülesannetes, oskuslikud kokad kdouses miljöös, tegelevad põnevate hobidega ja oskavad lisaks autokummivahetusele rääkida sulle samal ajal pika ja originaalse ajalooülevaate autorehvide tekkest vms.
[/tsitaat]
Palun mitte anda sellises stiilis vastuseid, et “tunnen ise mitut”. See jätab mulje nagu tahaks hirmsasti vastu vaielda ja väidet ümber pöörata, kuid näitena on välja pakkuda vaid mõned enda tuttavad. Statistika jaoks võta ikka viimase paari aastakümne lõpetanute nimekirjad ja arvuta nende baasil välja protsentuaalsed osad. Viimase rahvaloenduse põhjal saab ka hea statistika teha, kui kellelgi statistikul viitsimist oleks see ette võtta.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Kõrgkoolist saab inimene erialase hariduse. Erialaselt on ta targem kui seda eriala mitte õppinud inimene. Muus osas ei pruugi see inimene keskhariduse saanud inimesest targem olla. Oleneb muidugi ka õpitavast erialast. Ma ei usu, et ühel ITd õppinud inimesel on suuremad üldkultuurilised teadmised tänu õpingutele kui keskharidusega inimesel.
[/tsitaat]

Tark on üldkultuuriliste, mitte matemaatiliste ja üldtehniliste teadmistega inimene? Ülikoolis õpitakse palju enamat kui vaid eriala. Õpietakse lähedasi teadusi, keeli, valik- ja vabaaineid. Loomulikult on kõrgharidusega inimene keskharidusega inimesest targem. Lisaks muule oskab ta töötada kirjandusega, teha teadustööd, esienda jne.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

tegelikult annab erialase hariduse ja oskused kutsekool või rakenduskõrgkool.
mina neid 3 aastat ülikoolis käinud ei pea kõrghariduse omanikeks, ikka magistri osa tuleb ka teha, siis saab midagi erialast ka. üldiselt on nendel ülikooli lõpetajatel puudu praktiline kogemus. sageli ei oska nad tegelikku tööd.[/tsitaat]

Arvan, et see oleneb palju ka erilast. Ma ise olin baka lõpetades jurist, töötasin advokaadiböroos. Mitmed kursusekaaslased tegid kohe advokatuuri eksamid ja said advokaadi kvalifikatsiooni (et segadust vältida rõhutan advokaadi, mitte vandeadvokaadi). Keegi eespool mainis, et bakalaureusega ei saa ametikohta, mina sain. Samas näiteks on mul 3 tuttavat, kes õppisid Tehnika Ülikoolis rõivadisaini (vms, täpselt ei mäleta). Üks oli selline, kellele meeldis riideid õmmelda, tegi seda kodus pidevalt, arvas, et sellest võiks saada tema töö. Ja mis siis koolis õpiti? Orgaaniline keemia, kõrgemal tasemel matemaatika, füüsika, inseneri graafika jne. Ühesõnaga peale bakat olid praktilised oskused 0. See on küll koht, kus saab öelda, et inimsel on vaid teoreetilised teadmised. Kõigil neil kolmel jäi kool lõpetamata, seda teadlikult, sest õppekava ei vastanud nende lootustele. Ja jällegi vastupidine näide, kaks tuttavat, kellest üks õppis logistikat, teine finantsi, töötasid mõlemad juba kolmandal kursusel erialasel kohal. Kokkuvõtteks: oleneb erialast.

Mida tegelikult veel lisada tahaks on see, et ülikoolis käimine näitab siiski midagi. Olgu mistahes ülikool. See näitab püsivust millegiga tegeleda, vähemalt mingil moel pühenduda. Tean hulgi inimesi, kes ei suudaks ülikoolis käia, sest pole piisavalt tahet/viitsmist/ei suudeta end kokku võtta kui õppida vaja jne.

Miks ta peaks mind rumalaks pidama, pole ta isegi ülikoolis käinud. Oleme mõlemad oma keskeriharidusega ka siiani päris kenasti ära elanud.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Meie jaoks pole diplomipaberitel mingit tähtsust. Kui mees mind välja valis, siis esitas ta mulle kirjalikult 100 küsimust, millele ma pidin siis tema juuresoolekul vastused kirjutama. Seal oli küsimusi igast eluvaldkonnast, muuhulgas matemaatika ja tehnika aladelt. Ka selliseid, mis eeldasid natuke laiemaid teadmisi kui keskkooli tase. Nagu hiljem selgus, olin andnud korrektsed vastused 64 küsimusele. Tema jaoks sellest piisas, et mind mitte rumalaks pidada.[/tsitaat]

See pidi mingi nali olema või wtf?