Esileht Pereelu ja suhted Kas mehed ei soovi abielluda?

Näitan 30 postitust - vahemik 121 kuni 150 (kokku 176 )

Teema: Kas mehed ei soovi abielluda?

Postitas:
Kägu

Ja kuidas see omanik välja selgitatakse? Iga asi on exeli tabelis kirjas? Ja siis peab ju hoolega jälgima, et toitu ja muud ära kuluvat võrdselt ostetakse, samuti kulud lastele jms.

No ma ei tea, kui palju seda vara siis on, et ei tea, kellele kuulub maja, korterid, autod? Kui ei mäleta, siis kinnistusregistris on kirjas.

Toit ei puutu asjasse, vara kuulub sellele, kes registris omanik on. Või arvad, et kuna ostsid koguaeg toitu ja mees ehitas endale nimel olevat maja, siis on võimalik pool sellest endale saada?

Just kirjutasin, et siis tuleb toitu ja muud ärakuluvat võrdselt osta. Samuti võrdselt haigete lastega kodus olla, komandeeringutest ja ületundidest loobuda (see takistab karjääri) jne

+5
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 16 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Kohtus jagatakse ka lemmikloomi, telekaid, mööblit, lauanõusid jne, jne.

No eks debiilikuid on igasuguseid. Vabaabielus läheb see minema, kelle kinnisvara see pole, kohe samal õhtu, kui kästakse. Pärast võib telekaid ja vaipu edasi jageleda.

+1
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 14 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Kohtus jagatakse ka lemmikloomi, telekaid, mööblit, lauanõusid jne, jne.

No eks debiilikuid on igasuguseid. Vabaabielus läheb see minema, kelle kinnisvara see pole, kohe samal õhtu, kui kästakse. Pärast võib telekaid ja vaipu edasi jageleda.

Abielus ei saa samal õhtul ära minna?

+4
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 16 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Abielus ei saa samal õhtul ära minna?

Saab ikka, kui nõus ollakse. Aga kui ei olda, siis seadus kaitseb ühisel eluasemel elajaid. Kõige jubedam, kui veel ühisvara peaks olema. Siis ei ole õigus välja ka visata, uhh.

Seepärast pole ma iial ühegi mehe juurde kolinud ega nendega ühist kinnisvara soetanud. Abielus ilmselgelt lahusvara.

+1
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 14 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Ma sain oma mehega tuttavaks, kui majakarp oli juba valmis. Mina temalt mingit raha ei tahtnud ning kõik ehitustööd maksin teistele või talle kinni, kuna ma ei kavatsenud lahkumineku korral mingil juhul maja jagama hakata.

Kõlab kui sajandi armastuslugu.

+3
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Kõlab kui sajandi armastuslugu.

Armastus ja vara tuleb lahus hoida. 7 aastat hiljem palusin tal oma teed minna. Polnud vaja midagi jagada ega vaielda. Elu peab ikka võimalikult lihtne olema.

+8
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 14 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Sooviksin, aga naine ei soovi, põhjust ei ole saanud uurimise peale.

Sedapidi varianti kohtab harvem, kaua koos olete olnud?Muidu on suhe hea või pigem probleemne? Ehk tema jaoks on siis miski ebasobiv, kui ametlikult ta end Sinuga siduda ei soovi.

Korras suhe juba üle 10 aasta on ja armastan teda ja jätkame vabaabielus. Tema jaoks ei oma paber tähtsust ja tahab oma nime jätta.

Kas ta tõesti ei soovi lastega sama nime all olla? Kui teil neid muidugi on 🙂

Nii on ju palju mugavam.

Emal ja lastel sama nimi.

See häiriks mind veel rohkem. Justnagu rohutirts oma vallaslastega.
Ilus ja soliidne on, kui mees võtab lapsed oma nimele. Saan aru, et olen oma arusaamades vanamoodne ja võib-olla on põhjus ka selles, et mul isiklikult on hästi edukas ja seoses oma edukusega tuntud mees, aga nii ma tunnen. Lapsed jätkavad ikkagi mehe suguvõsa nime.
No igatahes oli meie puhul see nimeteema põhjus abiellumiseks, kuna mees oli kategooriline, et ka mina kui tema naine ja laste ema pean tema nime kandma.
Aga veelkord, olen liberaalne inimene ja mind ei häiri kuidagi arvamuste paljusus.

+4
-5
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Mina olen siiani see pidurdav pool olnud. Mees on juba mitu aastat abielluda tahtnud, tema suguvõsas on kõik abielus. Minu suguvõsas pole ükski mu vanemate astmel inimene abielus või on abiellunud 40+. Pole seda kunagi tähtsustanud. Lapsed on mehe nimel. Nüüd lõpuks mõtlesin, et vahet pole, võime ju ära registreerida, kui mees nii väga tahab. Tahab ka, et võtaksin tema nime. No võtan siis, tal on ilusam nimi… Aga mul pole küll kuskil mingit probleemi ega segadust ega ebamugavust sellest tekkinud, et lapsed teise nimega oleks. Laen ka ühine, no mis vahet siin tõesti enam on. Kuna mehel siiski see soov on, mõtlen ma, et võin ju talle selle “kingituse” teha, omal algatusel seda ette ei võtaks. Sõrmuseid kandma ei hakka, elukorralduses midagi ei muutu…

Ja nii pikk heietus oma ohvrimeelsusest ning “kingitusest”? See pabeb just mõtlema vastupidist, et nsine on aegu seda ettepanekut oodanud, nüüd sai lõpuks välja pressitud ja tuttvatele käibki selline kunstlikult hooletu jutt ” ah, eks ma siis teen tslle meelehead kui ta nii väga palub”. Tegelikult hüppab ise õnnelikult ringi ja orgniseerib üksi iseenda pulmi.

🤦‍♀️

Kuidas on registreerimine pulmade organiseerimine, kui isegi sõrmuseid ega külalisi ei tule? Mõni on ikka täitsa peast soe, arvab, et naised peavad kindlasti tahtma abielluda. Aga vb mõni tõesti arvab, et kibestunud olen, kui öeldaks “sinu abikaasa” ja parandan, et ei ole abikaasa – mulle eriti ei meeldi see sõna, aga mõni arvab hoopis, et näe, mees ei võta ära ja nüüd siin vaeseke parandab ja kurdab sedakaudu maailmale oma rasket elu 🤦‍♀️

Kuidas sulle siis meeldib, et sind kutsutakse? Sõber, tüdruksõber (kui veel tüdruku mõõdu välja annad muidugi:) või seksisõber?

+2
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Mina olen siiani see pidurdav pool olnud. Mees on juba mitu aastat abielluda tahtnud, tema suguvõsas on kõik abielus. Minu suguvõsas pole ükski mu vanemate astmel inimene abielus või on abiellunud 40+. Pole seda kunagi tähtsustanud. Lapsed on mehe nimel. Nüüd lõpuks mõtlesin, et vahet pole, võime ju ära registreerida, kui mees nii väga tahab. Tahab ka, et võtaksin tema nime. No võtan siis, tal on ilusam nimi… Aga mul pole küll kuskil mingit probleemi ega segadust ega ebamugavust sellest tekkinud, et lapsed teise nimega oleks. Laen ka ühine, no mis vahet siin tõesti enam on. Kuna mehel siiski see soov on, mõtlen ma, et võin ju talle selle “kingituse” teha, omal algatusel seda ette ei võtaks. Sõrmuseid kandma ei hakka, elukorralduses midagi ei muutu…

Ja nii pikk heietus oma ohvrimeelsusest ning “kingitusest”? See pabeb just mõtlema vastupidist, et nsine on aegu seda ettepanekut oodanud, nüüd sai lõpuks välja pressitud ja tuttvatele käibki selline kunstlikult hooletu jutt ” ah, eks ma siis teen tslle meelehead kui ta nii väga palub”. Tegelikult hüppab ise õnnelikult ringi ja orgniseerib üksi iseenda pulmi.

🤦‍♀️

Kuidas on registreerimine pulmade organiseerimine, kui isegi sõrmuseid ega külalisi ei tule? Mõni on ikka täitsa peast soe, arvab, et naised peavad kindlasti tahtma abielluda. Aga vb mõni tõesti arvab, et kibestunud olen, kui öeldaks “sinu abikaasa” ja parandan, et ei ole abikaasa – mulle eriti ei meeldi see sõna, aga mõni arvab hoopis, et näe, mees ei võta ära ja nüüd siin vaeseke parandab ja kurdab sedakaudu maailmale oma rasket elu 🤦‍♀️

Kuidas sulle siis meeldib, et sind kutsutakse? Sõber, tüdruksõber (kui veel tüdruku mõõdu välja annad muidugi:) või seksisõber?

Naine/elukaaslane või miks mitte nimepidi 🤷‍♀️
Naine/mees ei tähenda ainult abikaasat, vaid ka lihtsalt naissoost isikut (naine, mees, poiss, tüdruk…).

+4
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Meie peres olen näiteks mina see, kes maksab laenu, ometi arvan ma, et minu mees on oma kätega selle maja ehitanud ja järelikult on pool sellest päris kindlasti õigusega tema oma, kuigi ma rahasse tema panust arvutada ei oska. Mis sajandist need “alfaisased” siin õigupoolest pärit on, et nad aastal 2020 veel naisi mingiteks alaväärseteks ja saamatuteks peavad?

Aa, lugesin korrektselt nüüd. Kui te abielus olete, siis pool ju nii või naa tema oma. Laenu maksta on köömes selle juures, millist võitu saad, kui tasuta tööjõud kodus.

Ma maksan oma töömehele päevas 8h eest 150.- vähemalt.

Ma sain oma mehega tuttavaks, kui majakarp oli juba valmis. Mina temalt mingit raha ei tahtnud ning kõik ehitustööd maksin teistele või talle kinni, kuna ma ei kavatsenud lahkumineku korral mingil juhul maja jagama hakata.

Mina ka muideks maksan mehele ehitustööde eest raha, et ei oleks mitte iial mingit kobisemist.

Ja mees maksab sulle lapsehoidmistasu tunni alusel? Koristaja palka ja koka palka? Või teeb ta neid ka kõiki ise? Sest lahku minnes jäävad lapsed sulle, igati õige mehel maksta kooselu ajal.

0
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ma võtaksin abiellumist kui eeltesti: kas ma sooviksin kanda selle inimese nime? Temaga kõike jagada? Teda vajadusel ülal pidada? Teda kunagi ehk hooldada? Siis sobib temaga ka lapsi saada.
Loomulikult ei ole see mingi aboluutne garantii, aga suurem tõenäosus ometigi. Ja nii olulises asjas nagu lastesaamine tasub riske maandada.
Ja ärge tulge rääkima, et inimesed muutuvad! Te lihtsalt vaatasite teist enne roosade prillidega.

+2
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 16 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Mina olin ja enam ei taha. Abielu on leping nagu iga teinegi, seega kõigest äritehing ja armastusega pole sellel vähimatki pistmist.

+2
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Mina olin ja enam ei taha. Abielu on leping nagu iga teinegi, seega kõigest äritehing ja armastusega pole sellel vähimatki pistmist.

Kuna sinu abielul polnud armastusega midagi pistmist, siis ehk seetõttu ongi see juba läbi?

+4
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 16 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Mina olin ja enam ei taha. Abielu on leping nagu iga teinegi, seega kõigest äritehing ja armastusega pole sellel vähimatki pistmist.

Kuna sinu abielul polnud armastusega midagi pistmist, siis ehk seetõttu ongi see juba läbi?

Jah, sest lepingu allakirjutamise hetkest sai sellest teise poole jaoks äri. Ilmselgelt lõppes see minu jaoks äärmiselt inetult.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Mina olin ja enam ei taha. Abielu on leping nagu iga teinegi, seega kõigest äritehing ja armastusega pole sellel vähimatki pistmist.

Kuna sinu abielul polnud armastusega midagi pistmist, siis ehk seetõttu ongi see juba läbi?

Jah, sest lepingu allakirjutamise hetkest sai sellest teise poole jaoks äri. Ilmselgelt lõppes see minu jaoks äärmiselt inetult.

Kuni lepinguni armastas sind? Ei kõla usutavalt.

+1
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 16 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Ma ei peaks seda iganenud ja vanamoodsaks traditsiooniks nagu siin on välja vahel toodud.

Üks võimalik vastus peitub selles lauses su enda postituses – osad inimesed peavad seda iganenud ja vanamoodsaks traditsiooniks ja see, et sina ei pea, ei pane neid oma elu muutma.

Lisaks unustatakse tihti ära üks võimalus. Nimelt on sellistes teemades alati juttu kaht sorti inimestest – need, kes tahavad abielluda, ja need, kes ei taha. Ja siis küsitakse põhjendusi, miks need teised ei taha. Tegelikult on ka veel vähemalt üht sorti inimesi – kes ei pea seda lihtsalt oluliseks. Nad ei ole abielu vastu, lihtsalt ei pea oluliseks, ei mõtle sellele, ei kaalutle plusse ja miinuseid, ei põhjenda oma otsust.

Kui kumbki ei pea oluliseks, on kõik hästi. Aga kui üks pool peab? Ma armastan oma kaasat, aga mind ei koti üldse, mida tema oluliseks peab?

Oi ei ole ju, Perekooli Käo jaoks küll mitte. Mainib siin keegi, et on sellises suhtes, siis kohe kõik nagu kajakad kallal, et hapud viinamarjad sul, NAGUNII mees lihtsalt ei ole nõus sinuga abielluma, sest ei armasta sind päriselt, nagunii nutad õhtuti patja ja otsid olukorrale vabandusi, sest mis sul muud üle jääb…

Alati eeldatakse vaikimisi, et naine on see, kes südames salaja abielu ihkab, ja et mees siis tegelikult ei armasta. Nii et see “kõik hästi” on Perekooli kontekstis tühi jutt.

+4
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Ja ärge tulge rääkima, et inimesed muutuvad! Te lihtsalt vaatasite teist enne roosade prillidega

Just. Inimesed muutuvad pikema aja vältel küll. Mingil määral. Aga põhiolemus jääb ju ikka samaks.

See, mis muutub on enamjaolt ikkagi inimese enda nägemus teisest. Ei peagi olema roosad prillid. Nähakse enam-vähem realistlikult, aga lihtsalt teatud aja tahetakse inimest ikka positiivses valguses näha ja vigasid ei panda nii suure kella külge, keskendutakse selle, mis meeldib. Pärast muutub talumatuks pisemgi viga, sest suhtumine teisse üleüldiselt on juba negatiivne. Ja seeläbi muutub ka suhtumine temasse, sealt ka käitumine. Ja see toimub mõlemapoolselt. Niisiis muutubki kummagi nägemus teisest (negatiivsemaks) ning seetõttu ka suhtumine ja käitumine. Ja siis tundubki, et teine on inimesena muutunud. Tegelikult on muutunud see, kuidas ta sinusse suhtub ja see kuidas sa ise temasse suhtud. Ja seega käitute teineteisega teistmoodi kui kunagi alguses. Inimesed tervikuna on isiksuselt ikka samad. Uue kaaslasega ollakse samad. Lihtsalt suhtutakse teise postiivsemalt, tuntakse end ise seeläbi positiivsemalt ja halvad jooned ei tule ka nii esile.

Alati on see vabandus, kuidas teine muutus kardinaalselt. Inimene jäi ikka ju samaks. Muutus tema SUHTUMINE ja KÄITUMINE, mitte tema ise.
Mida kauem koos olla, seda iseenesestmõistetavamalt võetakse, ei märgata, hinnata enam seda, mis hea.

Ma ei ole kunagi arvanud, et mu eks, kellega aastaid koos olin, muutus suhte jooksul inimesena nii kardinaalselt ja sellepärast enam suhe ei toiminud. Küll aga arvasin ja nägin, et tema suhtumine minusse muutus küll väga palju. Ma üldse ei kahtlegi, et uue naisega oleks ta jälle mõni aeg täpselt samasugune nagu minuga. Väärtustaks, hoiaks, hindaks, teeks komplimente, tooks või kuu taevast alla. Ja samamoodi ma üldse ei kahtle, et paari aasta möödudes muutuks samasuguseks nagu minuga. Naine ja suhe muutuks mingiks teisejärguliseks teemaks, ähvardaks lahkuminekuga, mõtleks iga eriarvamuse peale, et see on tõestus, kuidas üldse kokku ei sobi jne.
Pigem ma ütleks, et inimesed ei muutu.

0
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Ja mees maksab sulle lapsehoidmistasu tunni alusel? Koristaja palka ja koka palka? Või teeb ta neid ka kõiki ise? Sest lahku minnes jäävad lapsed sulle, igati õige mehel maksta kooselu ajal.

Sa oled kodus mehe ori? Orjale ei maksta midagi. Orja lihtsalt kasutatakse.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 14 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Mina olin ja enam ei taha. Abielu on leping nagu iga teinegi, seega kõigest äritehing ja armastusega pole sellel vähimatki pistmist.

Kuna sinu abielul polnud armastusega midagi pistmist, siis ehk seetõttu ongi see juba läbi?

Jah, sest lepingu allakirjutamise hetkest sai sellest teise poole jaoks äri. Ilmselgelt lõppes see minu jaoks äärmiselt inetult.

Kuni lepinguni armastas sind? Ei kõla usutavalt.

Tõenäoliselt ei armastanudki. Mul ei ole enda õigustuseks muud öelda kui et igaühele polegi antud osavat manipulaatorit läbi näha.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Ja ärge tulge rääkima, et inimesed muutuvad! Te lihtsalt vaatasite teist enne roosade prillidega

Just. Inimesed muutuvad pikema aja vältel küll. Mingil määral. Aga põhiolemus jääb ju ikka samaks.

See, mis muutub on enamjaolt ikkagi inimese enda nägemus teisest. Ei peagi olema roosad prillid. Nähakse enam-vähem realistlikult, aga lihtsalt teatud aja tahetakse inimest ikka positiivses valguses näha ja vigasid ei panda nii suure kella külge, keskendutakse selle, mis meeldib. Pärast muutub talumatuks pisemgi viga, sest suhtumine teisse üleüldiselt on juba negatiivne. Ja seeläbi muutub ka suhtumine temasse, sealt ka käitumine. Ja see toimub mõlemapoolselt. Niisiis muutubki kummagi nägemus teisest (negatiivsemaks) ning seetõttu ka suhtumine ja käitumine. Ja siis tundubki, et teine on inimesena muutunud. Tegelikult on muutunud see, kuidas ta sinusse suhtub ja see kuidas sa ise temasse suhtud. Ja seega käitute teineteisega teistmoodi kui kunagi alguses. Inimesed tervikuna on isiksuselt ikka samad. Uue kaaslasega ollakse samad. Lihtsalt suhtutakse teise postiivsemalt, tuntakse end ise seeläbi positiivsemalt ja halvad jooned ei tule ka nii esile.

Alati on see vabandus, kuidas teine muutus kardinaalselt. Inimene jäi ikka ju samaks. Muutus tema SUHTUMINE ja KÄITUMINE, mitte tema ise.

Mida kauem koos olla, seda iseenesestmõistetavamalt võetakse, ei märgata, hinnata enam seda, mis hea.

Ma ei ole kunagi arvanud, et mu eks, kellega aastaid koos olin, muutus suhte jooksul inimesena nii kardinaalselt ja sellepärast enam suhe ei toiminud. Küll aga arvasin ja nägin, et tema suhtumine minusse muutus küll väga palju. Ma üldse ei kahtlegi, et uue naisega oleks ta jälle mõni aeg täpselt samasugune nagu minuga. Väärtustaks, hoiaks, hindaks, teeks komplimente, tooks või kuu taevast alla. Ja samamoodi ma üldse ei kahtle, et paari aasta möödudes muutuks samasuguseks nagu minuga. Naine ja suhe muutuks mingiks teisejärguliseks teemaks, ähvardaks lahkuminekuga, mõtleks iga eriarvamuse peale, et see on tõestus, kuidas üldse kokku ei sobi jne.

Pigem ma ütleks, et inimesed ei muutu.

Just. Üks näide: algul, kui kahekesi ollakse, tahab armunud naine mehe eest hoolitseda ja teeb tema eest kõik ära. See polegi raske, sest kahe täiskasvanu järelt pole vaja kuigi palju koristada, pole uneta öid jms. Kui aga on vaja lisaks hoolitseda ka mitme (väike)lapse eest, on naine pahane, et mees midagi ei tee. Ta ei teinud ju enne ka!

+3
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 16 korda. Täpsemalt

Postitas:
Tõutäkk

Mina ei saa sellest aru, miks paaridele, kes on aastaid koos elanud ja on ka ühised lapsed, rakendub ikka see ühekuuline mõtlemisaeg abiellumisel? Täna klassivenna abikaasa, kes viib abielu tseremooniaid läbi, rääkis kuidas tema poole pöördus üks paar abiellumissooviga. Paar oli elanud koos 30 aastat ja oli 4 ühist last. Kuna lähiajal on ühel osapoolel 50a juubel tulemas, leiti ka, et kui pidu, siis teha suurelt ja võiks ka abiellumise ka ära teha. Paraku tuli see abiellumise idee liiga hilja, juubelini vaid paar nädalat.
Minu arvates võiks ikka ühiste laste korral võimaldada abiellumist kasvõi kohe sünnitusmajast väljudes´, ilma igasuguse ooteajata.

+2
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ma ei peaks seda iganenud ja vanamoodsaks traditsiooniks nagu siin on välja vahel toodud.

Üks võimalik vastus peitub selles lauses su enda postituses – osad inimesed peavad seda iganenud ja vanamoodsaks traditsiooniks ja see, et sina ei pea, ei pane neid oma elu muutma.

Lisaks unustatakse tihti ära üks võimalus. Nimelt on sellistes teemades alati juttu kaht sorti inimestest – need, kes tahavad abielluda, ja need, kes ei taha. Ja siis küsitakse põhjendusi, miks need teised ei taha. Tegelikult on ka veel vähemalt üht sorti inimesi – kes ei pea seda lihtsalt oluliseks. Nad ei ole abielu vastu, lihtsalt ei pea oluliseks, ei mõtle sellele, ei kaalutle plusse ja miinuseid, ei põhjenda oma otsust.

Väga täpselt sõnastatud. Mina olen just üks selline inimene- ma ei ole kunagi tundnud soovi abielluda, olen olnud kaks korda “kihlatud”, aga nii mina kui ka mehed teadsid mõlemal juhul, et see abieluni nagunii ei vii. Pigem nagu romantiline mäng.
Ei ole kunagi unistanud pulmadest, abielunaise staatusest, mehe varast vms. Saan endaga hästi hakkama ja kui keegi tahab minuga kodu ja elu jagada, siis suurepärane. Ma ei mõtle, kas oleks parem nii või teisiti – see teema on mulle täiesti ebaoluline. Samamoodi ei mõtle ma ka nt väikelaeva kapteni paberite tegemisest või relvaloa hankimisest- kes soovib, palun väga, aga mind ei huvita, pole minu teema.

+3
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Loomulikult on ühise lapsega võimalik ilma ooteajata abielluda. Lisaks on põhjused nt sõjaajal teenistusse minek jms, neid lühendamist võimaldavaid tingimusi oli päris palju, mitte ainult laps vaid ka juba rasedus ise (arstitõendiga). Imelik tseremooniameister, kes asjast muhvigi ei tea. Perekonnaseisuametnik võib vabalt seda 30päevast ooteaega lühendada, oleks võinud ikka perekonnaseisuametnikult ja -ametist üle küsida, kes asjast ka midagi teab.

Mina ei saa sellest aru, miks paaridele, kes on aastaid koos elanud ja on ka ühised lapsed, rakendub ikka see ühekuuline mõtlemisaeg abiellumisel?

+2
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Miks mõned naised abielu üle tähtsustavad? Nagu abiellumine oleks suurim saavutus elus?!

Noh, minu arust ongi abiselu ja pereloomine SUURIM saavutus elus. Kanda seda ühist nime ja olla perekonnana täiesti üks.

+7
-3
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Meeste hulgas on abiellumise soovimatus mitu korda suurem kui naisterahvastel. See on kõikide rahvaste hulgas nii. Siin teemas mitmed alfaemased väidavad, et kui nende järjekordne peika elik pikaajaline eluarmastus peaks neile ootamatult abeiellumise ettepaneku tegema, nad vastikustundega kargaksid inimesest eemale ja nende tunded kahaneksid kui naasklit saanud täispuhutud kondoom. Kujutage ette. Suursugune naine ja äkki mingi rott tahab mitte kätt paluda vaid tema kätt otsast ära rebida. Mees, kes soovib oma elu kallimaga jäägitult siduda on nagunii jälk, salakaval olevus, kellest tuleb hoida nii kaugele kui jalad ulatuvad

+6
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Loomulikult on ühise lapsega võimalik ilma ooteajata abielluda. Lisaks on põhjused nt sõjaajal teenistusse minek jms, neid lühendamist võimaldavaid tingimusi oli päris palju, mitte ainult laps vaid ka juba rasedus ise (arstitõendiga). Imelik tseremooniameister, kes asjast muhvigi ei tea. Perekonnaseisuametnik võib vabalt seda 30päevast ooteaega lühendada, oleks võinud ikka perekonnaseisuametnikult ja -ametist üle küsida, kes asjast ka midagi teab.

Mina ei saa sellest aru, miks paaridele, kes on aastaid koos elanud ja on ka ühised lapsed, rakendub ikka see ühekuuline mõtlemisaeg abiellumisel?

Kui meie avaldusi sisse viisime, siis tundsin selle kohta huvi ja ametnik ütles, et tema pole andnud raseduse/laste korral lühendatud aega, sest see ei ole mingi hädaolukord. Tema on andnud, kui on nt missioonile minek või suur haigus vms.

+1
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Lihtne on otsida vabandusi, miks ikka pole abielu vaja. Küll ei taha olla tähelepanu keskpunktis, siis mehel kole nimi ei tahagi seda, pole vaja jne.
Minu mees ütles hästi- soovin koos elada, soovin ka naiseks võtta ja soovin ka abikaasaks kutsuda!
Kui väidetavalt paber midagi ei muuda- aga las ta siis olla seal sahtlis olemas, leiba ta ka ei küsi.
Vabandusi otsivad need kes mingil põhjusel pole suhtes kindlad.

Minu jaoks abielu suhte loomulik käik. Ei sooviks küll olla suhtes mehega kes ei soovi abielluda.

+4
-4
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Lihtne on otsida vabandusi, miks ikka pole abielu vaja. Küll ei taha olla tähelepanu keskpunktis, siis mehel kole nimi ei tahagi seda, pole vaja jne.

Minu mees ütles hästi- soovin koos elada, soovin ka naiseks võtta ja soovin ka abikaasaks kutsuda!

Kui väidetavalt paber midagi ei muuda- aga las ta siis olla seal sahtlis olemas, leiba ta ka ei küsi.

Vabandusi otsivad need kes mingil põhjusel pole suhtes kindlad.

Minu jaoks abielu suhte loomulik käik. Ei sooviks küll olla suhtes mehega kes ei soovi abielluda.

See juba täitsa jabur – inimene ei soovi abielluda, see tähendab, et “otsib vabandusi”.
Mis vabandusi sa otsid, et astronaudiks ei hakka? Või mis vabandusi sa otsid, et õlgedest kümnekordset maja ei ehita? Mis vabandusi sina otsid, et laupäeviti Raekoja Platsis joodeldamas ei käi?
Sinu jaoks on abielu suhte loomulik käik. Teise jaoks ei ole abielu suhte loomulik käik. Mõni väldib seda omadel põhjustel, mõne jaoks ei ole lihtsalt oluline.
Ja mis õigus sul on otsustada, kes on oma suhtes rohkem kindel või kes rohkem armastab? Seda ütleb ikka asjaosaliste enda süda.
Sama hästi ma võiks öelda, et sul on tingimata vaja abielluda, järelikult sa pole oma suhtes kindel; ei usalda piisavalt, et on vaja teine paberiga enda külge kinni siduda. Täpselt sama kaaluga (ja täpselt sama loll) argument.

+8
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Lihtne on otsida vabandusi, miks ikka pole abielu vaja. Küll ei taha olla tähelepanu keskpunktis, siis mehel kole nimi ei tahagi seda, pole vaja jne.

Minu mees ütles hästi- soovin koos elada, soovin ka naiseks võtta ja soovin ka abikaasaks kutsuda!

Kui väidetavalt paber midagi ei muuda- aga las ta siis olla seal sahtlis olemas, leiba ta ka ei küsi.

Vabandusi otsivad need kes mingil põhjusel pole suhtes kindlad.

Minu jaoks abielu suhte loomulik käik. Ei sooviks küll olla suhtes mehega kes ei soovi abielluda.

See juba täitsa jabur – inimene ei soovi abielluda, see tähendab, et “otsib vabandusi”.

Mis vabandusi sa otsid, et astronaudiks ei hakka? Või mis vabandusi sa otsid, et õlgedest kümnekordset maja ei ehita? Mis vabandusi sina otsid, et laupäeviti Raekoja Platsis joodeldamas ei käi?

Sinu jaoks on abielu suhte loomulik käik. Teise jaoks ei ole abielu suhte loomulik käik. Mõni väldib seda omadel põhjustel, mõne jaoks ei ole lihtsalt oluline.

Ja mis õigus sul on otsustada, kes on oma suhtes rohkem kindel või kes rohkem armastab? Seda ütleb ikka asjaosaliste enda süda.

Sama hästi ma võiks öelda, et sul on tingimata vaja abielluda, järelikult sa pole oma suhtes kindel; ei usalda piisavalt, et on vaja teine paberiga enda külge kinni siduda. Täpselt sama kaaluga (ja täpselt sama loll) argument.

Ilmselt oled päris kibestunud, et sinuga abielluda ei taheta. Vanatüdrukuna elada ka ju tore. Pole vaja paberit määrida.

0
-7
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Lihtne on otsida vabandusi, miks ikka pole abielu vaja. Küll ei taha olla tähelepanu keskpunktis, siis mehel kole nimi ei tahagi seda, pole vaja jne.

Minu mees ütles hästi- soovin koos elada, soovin ka naiseks võtta ja soovin ka abikaasaks kutsuda!

Kui väidetavalt paber midagi ei muuda- aga las ta siis olla seal sahtlis olemas, leiba ta ka ei küsi.

Vabandusi otsivad need kes mingil põhjusel pole suhtes kindlad.

Minu jaoks abielu suhte loomulik käik. Ei sooviks küll olla suhtes mehega kes ei soovi abielluda.

See juba täitsa jabur – inimene ei soovi abielluda, see tähendab, et “otsib vabandusi”.

Mis vabandusi sa otsid, et astronaudiks ei hakka? Või mis vabandusi sa otsid, et õlgedest kümnekordset maja ei ehita? Mis vabandusi sina otsid, et laupäeviti Raekoja Platsis joodeldamas ei käi?

Sinu jaoks on abielu suhte loomulik käik. Teise jaoks ei ole abielu suhte loomulik käik. Mõni väldib seda omadel põhjustel, mõne jaoks ei ole lihtsalt oluline.

Ja mis õigus sul on otsustada, kes on oma suhtes rohkem kindel või kes rohkem armastab? Seda ütleb ikka asjaosaliste enda süda.

Sama hästi ma võiks öelda, et sul on tingimata vaja abielluda, järelikult sa pole oma suhtes kindel; ei usalda piisavalt, et on vaja teine paberiga enda külge kinni siduda. Täpselt sama kaaluga (ja täpselt sama loll) argument.

Ilmselt oled päris kibestunud, et sinuga abielluda ei taheta. Vanatüdrukuna elada ka ju tore. Pole vaja paberit määrida.

Oi, ma olen abielus olnud.
Mul on abielust algusest peale üsna ükskõik olnud, aga kuna mees nii kangesti tahtis, siis mõtlesin, et olgu, armastatud inimese soov on ju oluline. Ja kuna mul otseselt abielu VASTU ka midagi ei olnud, sai ära tehtud.
Kirjutan nüüd järjejutuna järgmised peatükid ka? Või miks minu isiklik elu sulle järsku oluliseks sai?
Selgeltnägijat ma enam mängida ei soovita, ilmselgelt sul selle jaoks annet ei ole.

+3
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt

Näitan 30 postitust - vahemik 121 kuni 150 (kokku 176 )


Esileht Pereelu ja suhted Kas mehed ei soovi abielluda?