Kui tähtis on siiski ülikooli õppima minek peale keskkooli?
Kas peale keskkooli leiab üldse normaalse töö või ainult siis kui kõrgharidus omandatud Ülikoolis?
Olen noor kahe lapse ema ja lõpetan hetkel keskkooli viimast klassi. Isegi praegu on keeruline leida aega õppimiseks (üks lastest alles imik, teine lõheb järgmine aasta kooli ), mis siis veel ülikooli ajal saaks. Mul on nii kahju, et ma ei saa nautida imiku aega vaid pean suht palju õppima. Lohutab vaid see et viimane aasta. Eksamitele ilmselt ma ka lootma ei hakka, sest matemaatika ja inglise keel on mul just kõige nõrgemad. Ma pole mitte kunagi neid kahte ainet osanud. Loodan siis ühe punkti süsteemile ja peale keskkooli lähen lihtsalt tööle? ???? Ülikooli sisseastumiseks vaadatakse ikka eksami tulemusi ju?
Teema: Kas minna peale keskkooli ülikooli või hoopis tööle?
Ja millised on väljavaated heale töökohale. Sellel tasemel mis sul on saad ainult lihtööle palgaskaala alumises otsas. Kui see rahuldab siis on OK. Ülikool ei ole ainus võimalus edasi minekuks, on ju kutseharidussüsteem kus saad eriala ja palju tasuvama ameti edasiseks eluks.
Kui tahad midagi hariduse alal juurde omandada, kuid kaks väikelast ja aega õppimiseks keeruline leida soovitan vaadata, mida “jõukohast” kas näiteks hoopis kutsekooli või kaugõppest. Kõike saab kui tahta muidugi, aga ka ülikoolis on väga suur koormuse vahe nt arstiõppel või raamatukoguhoidjal jne. Ma ei ole enam kindel, kuidas kutsekoolides hetkel on, aga on aineid, kus käiakse koolis kolm nädalat, nädal vaba; kaks koolis, kaks vaba; kord nädalas koolis jne. Ehk lapsekõrvalt jõukohasem endale eriala omandada ja olenevalt erialast on ka hiljem võimalik ülikoolis edasi õppida.
Kutsekoolibaasil on jah tunduvalt kergem hiljem tööd saada kui ülikooli teoreetilise erialabaasil kui just rakenduslikule erialale ei lähe, aga ka seal on praktilise poole maht väiksem kui kutsekoolides.
Just, õpi keevitajaks, neid pidada vaja olema. Tegelikult tuleb sul endal mõelda, mis alal tahad tegutseda, siis ka tead, kas ülikooli või on rakenduskõrgharidusest rohkem kasu. Kui tahad edasi õppida, siis kõige lihtsam on seda vahetult peale keskkooli teha.
Mul on nii kahju, et ma ei saa nautida imiku aega vaid pean suht palju õppima.
Kuidas õppimine ja lapse imikuea nautimine täpsemalt üksteist välistavad?
Ma ei saa nendest aru, kes ülikooli ülimuslikuks peavad. Kui sa väidad, et keskkool on raske…mida sa ülikoolis teeksid? Kui sul ametit ei ole, on sul variant minna kutsekooli. Või õppida omal käel võimalikult kiiresti mingi amet, nt küünetehnik. Sa esiteks teenid sellega hästi, teiseks saad määrata ise oma tööaja. Väikeste lastega pole lihtne tööd leida, aga olles ise oma leivaisa, ei sõltu sa vähemalt tööandjast. Hea küünetehnik teenib hästi.
Selline variant ei tulnud pähe, et enne õpiks ja siis saaks lapsed?
Kõigepealt tee endale selgeks, mis tööd sa soovid teha. Ameti valik määrab selle, kas on vaja kutse- või ülikooli minna. Jah, saab ka keskharidusega hakkama (nt toidupoes müüjana), kuid edasi õppides oleks töökoha valikut rohkem, sest haridust mittenõudvatele kohtadele saab alati kandideerida.
Laste kõrvalt edasi õppimine on raske. Oluline on leida motivatsioon.
Sellele on üsna lihtne vastata. Sa suure tõenäosusega ei saa ühtegi ülikooli sisse.
Teine vastus on ka üsna lihtne( tegelikult sa mõtlesid normaalset palka, mitte tööd?)-mis asja eest peaks sulle normaalset palka maksma? Mis erioskus või võime sul on, mida mingi tööandja hirmsasti vajab?
Selline variant ei tulnud pähe, et enne õpiks ja siis saaks lapsed?
Ei. Ja olen väga rahul, et lastel on noor ema ???? Õppida ja haridust omandada jõuab terve elu. Lapsi saada aga mitte ????
No sa oled ise ilmekas näide, et ega ikka ei saa küll.
No peaasi, et keegi teid kõiki üleval peab.
Ainult keskharidusega ei ole sul midagi peale hakata peale lihttöö ja küllap sa saad isegi aru, et asja mõte ei ole selles, kas ülikooli minna või mitte. Mida sa ülikooliharidusega tahaksid pihta hakata? Miks sa valid ülikooli ja tööle mineku vahel, aga kutsekooli varianti ei kaalu? Selle asemel sa peaksid mõtlema hoopis selle peale, mis valdkond/eriala/amet sind reaalselt huvitab ja siis vaatama, kus seda õppida saaks. Sa ei läheks ju ülikooli oma aega raiskama suvalise asja õppimiseks lihtsalt selleks, et diplom saada, sest õppimisele kulutatud aeg on investeering sinu ja sinu katse tulevikku. Kui sind huvitab nt sotsiaaltöö, siis on ilmselge, et seda õpetatakse ülikoolis, aga kui sa tahad juuksuriks saada, siis selleks lähed kutsekooli. Ja sellest alustadki, et sa valid omale kõigepealt mingi meelepärase valdkonna/eriala ja siis hakkad mõtlema, kus seda oleks mõistlik õppida.
Kui tahtmist ja motivatsiooni on, siis saab hariduse omandatud küll.
Aga sul ei ole tahtmist ja motivatsiooni, muidu sa ei räägiks eksamitest 1 punktiga läbisaamiaest.
Nii et mõtle parem välja, mis töö sulle sobib ning õpi vastav eriala kutsekoolis. Ja unusta ülikool. Ülikooli saamiseks peab ikka mingigi eksamitulemus olema.
Ülikooliharidus annab palju võimalusi tööturul, aga kas need ka palga mõttes head on ja kas teemaalgataja ülikoolist end läbi veab (kui üldse sisse saab), on iseasi. Tänapäeval on ülikool massiharidus ja bakapaberi saamine ei eelda erilist vaimset võimekust, keskpärane ja isegi alla kespärase võimekas, kel suur tahtmine ja töökus, saab hakkama, kui eriala on selline toredalt ümar ja pehme. Arstiks saada on jätkuvalt raske.
Aga ülikooliharidus pehmel ümaral erialal ei aita üldiselt head tööd leida ja isikliku arengu osas tuleb vaid niipalju kasuks, kui ise vaeva näha. Kutseõppe korralikult läbinu on tööturul tihti hinnatum kui selliste bakapaberite omanikud. Kõrgharituid on tegelikult liiga palju, iga suvaline kontoritöötaja ei pea olema kõrgkoolidiplomiga. Nii et kui erilist motivatsiooni pole, ega kindlat erialavalikut, mis nõuaks kõrgharidust, siis tasub pigem korralik kutseharidus omandada. Lihtsalt keskharidus on parem kui lihtsalt põhiharidus, aga ilma kutseta ja/või töökogemuseta on ikkagi raske vähegi kõrgemalt tasustatavale tööle saada.
Näiteks elektrikud on endiselt nõutud ja päris hästi tasustatud. Karjäärivõimalused on samuti head ning töö ei eelda mingit erilist füüsilist vormi, tervist ka ei riku (kui vigu ei tee). Tehniline taip ning mõningane matemaatika valdamine on muidugi vajalikud, aga midagi ületamatult keerulist pole, kui juba gümnaasiumimaterjaliga hakkama said.
Kui tahtmist ja motivatsiooni on, siis saab hariduse omandatud küll.
Aga sul ei ole tahtmist ja motivatsiooni, muidu sa ei räägiks eksamitest 1 punktiga läbisaamiaest.
Nii et mõtle parem välja, mis töö sulle sobib ning õpi vastav eriala kutsekoolis. Ja unusta ülikool. Ülikooli saamiseks peab ikka mingigi eksamitulemus olema.
Kas kutsekoolis ei vaadata eksamitulemusi?
Võta aga kutseka kodulehed lahti ning vaata, see info ei ole riigisaladus. Kui ülikooli lähed, siis pead päris palju hakkama infot ise internetist ja raamatutest otsima ning kutseka sisseastumisnõuete leidmine on kökimöki selle kõrval.
Kas kutsekoolis ei vaadata eksamitulemusi?[/quote]
Kas kutsekoolis ei vaadata eksamitulemusi?
Osadesse saab juba põhihariduse baasil ja osades on sissesaamistingimuseks ainult vestlus ja lõputunnistus. Mina läheks ka sellise baasiga kutsekasse. Olen isegi praegu, peale kõrghariduse omandamist ja 17 a töötamist mõelnud mingit teist ametit minna õppima, et vaheldust oleks.
Kui tähtis on siiski ülikooli õppima minek peale keskkooli?
Kas peale keskkooli leiab üldse normaalse töö või ainult siis kui kõrgharidus omandatud Ülikoolis?
Olen noor kahe lapse ema ja lõpetan hetkel keskkooli viimast klassi. Isegi praegu on keeruline leida aega õppimiseks (üks lastest alles imik, teine lõheb järgmine aasta kooli ), mis siis veel ülikooli ajal saaks. Mul on nii kahju, et ma ei saa nautida imiku aega vaid pean suht palju õppima. Lohutab vaid see et viimane aasta. Eksamitele ilmselt ma ka lootma ei hakka, sest matemaatika ja inglise keel on mul just kõige nõrgemad. Ma pole mitte kunagi neid kahte ainet osanud. Loodan siis ühe punkti süsteemile ja peale keskkooli lähen lihtsalt tööle? ???? Ülikooli sisseastumiseks vaadatakse ikka eksami tulemusi ju?
Ülikoolis on tunduvalt kergem õppida kui keskkoolis, vähemalt minul oli.
Ülikoolis on tunduvalt kergem õppida kui keskkoolis, vähemalt minul oli.
Selliste ootustega ülikooli minnes võib küll lataki eksmati saada. Ses mõttes, et ülikoolis on kergem, kui valid omale sobiva ala ja gümnaasiumis oligi põhiraskus nt mõnes üksikus aines, millega tuli maadelda, et sellest aru saada, aga üldiselt ikka õppimine laabus. Kui õppimis- ja tööharjumust pole, on ülikoolis ikka veel raskem kui gümnaasiumis, ained peaks küll sobivamad olema, aga raskusaste on ikka kõrgem, iseseisvat tööd tuleb rohkm teha, teoreetilist osa on rohkem, eksamid on mahukama materjali peale kui enamik gümnaasiumi kontrolltöid ja eks ikka satub hulka ka mõni igavam ja keerulisem kursus.
Selline variant ei tulnud pähe, et enne õpiks ja siis saaks lapsed?
Ei. Ja olen väga rahul, et lastel on noor ema ???? Õppida ja haridust omandada jõuab terve elu. Lapsi saada aga mitte ????
Ja sama ei saa nautida imikuga olemist, kuna pead õppima.
Ülikoolis on vaja inglise keelt, seega läheb keeruliseks. Head töökohta keskkooliharidus ei anna, seega soovitan kaaluda kutseõpet. Samas kui sa loomi armastad – siis lüpsjatel on suht kõrged palgad.
Selline variant ei tulnud pähe, et enne õpiks ja siis saaks lapsed?
Ei. Ja olen väga rahul, et lastel on noor ema ???? Õppida ja haridust omandada jõuab terve elu. Lapsi saada aga mitte ????
Noored on ka need sinuvanused, kes praegu ülikooli lähevad, 3 aasta pärast diplomi taskusse panevad ja siis lapsed saavad. Sinul on 3 aasta pärast 3 last ja oskus iga lause tagant naerunägusid tippida.
Mõtle pigem, mis sind huvitab ja mida teeksid hea meelega ka tasuta. Milles sa hea oled või mis võiks olla selline kitsas, kuid vajalik ala, kus sul on huvi tõsised oskused omandada? Jah, see on klišee, aga võib aidata aru saada, millises suunas liikuda. Mina pooldan igal juhul pigem peale keskkooli mõnda aega töötamist ja eneseotsimist. Ülikooli jõuab minna kui soov on ja kui oled oma soovitud erialas kindel, on sinna minna seda mõistlikum. Siis on motivatsiooni õppida ja omandada ala päriselt, mitte ei käi ennast ekasmitest läbi vedamas.
Mõned mõtted ja kogemused aladelt, kus on hetkel puudu seda *hästi* valdavaid inimesi: sotsiaalmeedia sisu loomine ja haldus, veebianalüütika, andmeanalüüs, finantskuritegude ennetus.
Igasugune analüüs siiski eeldab matemaatilist võimekust.
Minu (eel)arvamuse kohaselt, naine kellel on enne gümnaasiumi lõpetamist kaks titte taga, ei oma võimekust kõrgharidust omandada ja sellega hiljem midagi tarka peale hakata. Tõenäolisem on küünetehniku või kosmeetiku kutse.
Mul on nii kahju, et ma ei saa nautida imiku aega vaid pean suht palju õppima. Lohutab vaid see et viimane aasta. Eksamitele ilmselt ma ka lootma ei hakka, sest matemaatika ja inglise keel on mul just kõige nõrgemad. Ma pole mitte kunagi neid kahte ainet osanud. Loodan siis ühe punkti süsteemile ja peale keskkooli lähen lihtsalt tööle? ???? Ülikooli sisseastumiseks vaadatakse ikka eksami tulemusi ju?
Kui ütled, et sul on väga kahju, et keskkooliõpingute tõttu pole olnud aega lapsega nii palju koos olla, kui sa tegelikult tahaks – siis mõtle läbi, kas üldse on vaja tingimata KOHE edasi õppima tormata, mille tulemusena sul jälle oleks raske jagada ennast õppimise ja väga väikse lapse vahel? Juba omandatud keskharisust sinult ju keegi enam ära ei võta, isegi, kui sa KOHE edasi ei õpiks. Kas haridusteel pausi ei kannataks teha – saaksid kevadel oma keskkooli lõpueksamitega ühele poole ja jääksid alates sellest suvest (laps sul ju alla 3a) hoopis lapsega koju?
Või kui päris koju ei jääda ei taha või ei saa (pole materiaalselt võimalik), siis võibolla otsid endale mingi suvalise, ajutise, osalise kooormusega töö – näiteks kaubapaigutaja kuskil supermarketis, turvateenistuse töötaja? On selliseid töid, mis pole just kõige paremini tasustatud, aga kuhu töötajaid vajatakse alati ning ollakse nõus ka osalise koormusega võtma, kus töötundide lõppedes paned muretult ukse kinni ja lähed koju. Eluks ajaks sellist tööd tegema jääda sa ei pruugi tahta, aga ajutiseks tööks väikese lapsega noorele inimesele ju sobib – kui oleks osaline koormus, jääks rohkem aega lapsega koosolemiseks. Seda tööd teed niikaua, kuni noorem laps suurem ja temaga on juba kergem – suudab korralikult lasteaias käia jne. Siis on sul lahedam kuhugi edasi õppima asuda.
Kui teeksid haridusteel ajutise katkestuse, annaks see ka aega läbi mõelda, mida ja kuhu edasi õppima minna. Näiteks uurida võimalusi, mida kutseõpet ja rakenduskõrgharidust andvad koolid pakuvad. Nagu eelnevadki on öelnud: kui paar ainet on väga nõrgad, võiks pigem mitte ülikooli, vaid parktilisema suunaga edasiõppimise (kus kehvad matemaatikavõimed takistuseks ei saa) eesmärgiks võtta.
Minu (eel)arvamuse kohaselt, naine kellel on enne gümnaasiumi lõpetamist kaks titte taga, ei oma võimekust kõrgharidust omandada ja sellega hiljem midagi tarka peale hakata. Tõenäolisem on küünetehniku või kosmeetiku kutse.
Sõnakasutus on sul muidugi isegi PK kohta rõve, aga mingi iva seal on.
Kui inimene on hakkaja, siis saab ta peal gümnat ülikooli ja kui on hakkaja, saab vajadusel ka tööle.
Kas kutsekoolis ei vaadata eksamitulemusi?
Tundub, et sa vajad plaani, kuidas edasi minna. Palun, siin see on
1. Mõtle välja, millist tööd sa teha tahaksid
2. Uuri välja, millises koolis selle töö jaoks vajalikke oskusi õpetatakse. Kui on lihtsam töö, siis võibolla piisab ka tööl saadud väljaõppest. Kui endal selle väljauurimine liiga raske on, palu ema või sotsiaaltöötaja abi.
3 Kui seda eriala õpetatakse otse tööandja juures, siis uuri töökuulutusi või pöördu otse mõnesse firmasse, kus sellega tegeldakse ning paku ennast tööle. No nt Rimisse, et soovid kaubapigutajaks saada. Kui üksi ei suuda, siis palu ema või sotsiaaltöötaja appi.
4. Kui on vaja seda eriala koolis õppida, siis uuri välja, kus seda eriala õpetatakse ja siis uuri välja, mis tingimustel sellesse kooli sisse saab. Kui enda jaoks liiga keeruline on, siis palu ema või sotisaaltöötaja abi.
5. Kui oled aru saanud, kuidas sissesaamine käib ning millal täpselt see toimub, siis vahepeale jääval ajal keskendu ennast sissesaamiseks ettevalmistamisele. Kui vaadatakse mingeid hindeid, siis nende ainete õppimisele, kui on test, valmistu selleks. Kui vestlus, siis harjuta seda vestlust enda jaoks läbi. jne
Edu sulle, igaühe jaoks on mingi koht olemas. Lihtsalt proovi see leida.
Kui inimesel mingit haridust peale keskkooli pole..on töökohad väga limiteeritud. Sul võib minna õnneks ja leida midagi suurepärast..aga ei tasu sellele lootma jääda.
Kui sa oled nõus lihttöölisena töötama ja palk mureks pole..siis ära lisahariduse pärast muretse.
Kui sa tahad elult midagi enamat, siis soovitaks ikkagi mingit lisaharidust kaaluda. Uuri rakenduskõrgharidust, kaugõppeid jne.
