Teema: Kas minu Labrador retriiver kaitseb mind?

Ei usu, et oskaks kaitsta. Meil kuldne ja pigem on kõigi sõber, suur rõõm, et keegi tuleb…pakub mänguasja jne
Haugub vaid siis kui tulija teda üllatab/ehmatab st ilmub ootamatult.

Naerame ikka, et aitaks vargal vist asju ka tassida, sest keegi ometi tuli.

Pigem on sul kasu ise karjumisest kui koera urisemisele loota. Ja pipragaasist.

Labradorist ei tea, pole kunagi isiklikke kokkupuuteid olnud.
Vennal on saksa lambakoer. Sõbralik. Kõik tervitab läbi- nii minu, mu mehe kui lapsedki. Laseb kõigil korraks ennast ära patsutada, siis jääb kuskile märkamatult lamama. Ja, kui nüüd keegi minu vennale väga lähedale satub, kasvõi süütult toimetades kõrvuti seisma, nii on peni sama märkamatult äkki kõrval või selja taga(pigem see viimane), seljakarvad turris. Ausalt öeldes pole proovinud enam ka sünnipäevadel väga kallistada või isegi põgusalt emmata. Muidu nii üksikult, iga inimesega eraldi, jummala nunnu. Kiivus peremehe suhtes võib olla üpris varjatud.

Võid ju proovida ja situatsiooni läbi mängida. Paksud vatid mõnele tüübile selga, kes sind ründab või käpib ja jälgi, mis peni ette võtab. : ))

Mul on elus kokku neli labradori olnud ja pole mitte kunagi kogenud seda, et koer kaitseks mind või mõnd pereliiget. Labradoril oleks see instinkt justkui aretusega eemaldatud.
Seda ei saa kõigi retriiverite kohta öelda, näiteks sõbranna toller on väga kaitsev, samuti mäletan naabrite suuri valgeid puudleid (aretasid neid), kes olid vahel liigagi kaitsvad ja kohe “jooksid peale” kurjalt haukudes ja lõrisedes kui keegi võõras lähedale tuli nende pereliikmele. Muus olukorras olid ülevoolavalt sõbralikud. Puudlid ju ka retriivimiseks aretatud kunagi, enne kui neist ilukoerad said.

No kui koer mitte midagi ei tee isegi siis, kui näeb, et perenaist rünnatakse, siis on see küll päris loll tõug.

#3196319:

#3196310:

siis on see küll päris loll tõug.

Ei ole loll. On vägagi õppimisvõimeline ja intelligentne, lihtsalt kõik tõud ei ole VALVEkoerad. On perekoerad, teenistuskoerad, nn ilukoerad jne

Labradori retriiver on erakordselt sõbralik, intelligentne, terane ja sõnakuulelik. Leebe loomusega, ilma igasuguse agressiooni või põhjuseta arguse märgita. Neid on väga kerge õpetada, sest soov inimesele meeldida on neis suur. Ka on nad väga aplad. Nende aplust ära kasutades on võimalik neile õpetada igasuguseid trikke, viia läbi kuulekuskoolitust või treenida agilityt. Nad armastavad kohutavalt vett ja ujuda, neil on suur töötahe, otsimis- ja äratoomissoov.

Sry, aga see ei kõla just targalt 🙂

Meil on kuldne, mingit kaitsjat temast küll pole, ta tahaks iga vastutulijaga sõbrustada, aga olen märganud, et vastutulijais äratab kõhedust see, kui neile lähenedes ütlen “Ei tohi!” koerale. Ma ütlen küll selle mõttega, et ta ei tohiks vastutulijatega sõbrustama kippuda, aga enamasti inimesed saavad aru, et püüan koera tagasi hoida, et ta neid ei ründaks. Nii et mingi petuvärk vblt töötaks – et paljalt koera olemasolu võtab ründajalt huvi. Seda küll ei usu, et reaalse ründe korral retriiverist mingit abi oleks, ta ju hoopis muudel eesmärkidel aretatud.
Vares ka ju lõokese kombel laulma ei õpi, treeni palju tahad.

Pigem kautseb lihtsalt koera kõrvalolemine, nii et ründaja ei hakka katsetama, koerata üksikuid naisterahvaid ikka on… muidu retriiveril vist see geen on küll vägagi uinunud olekus ja ei usu, et ta ründajake vastu astuks.

The family favourite labrador is responsible for the highest number of canine attack personal injury claims, according to research by pet insurers Animal Friends.

See on korduvalt ajakirjandusest läbi käinud. Tõsi, inimene on tavaliselt selles ise süüdi. Koera kiusatakse või tehakse haiget.
Koera õpetuseks tuleks nõu küsida kogenud koolitajatelt kuidas seda reaalselt teha. Mul on koerad kes juba loomult umbusklikud, aga labradoridele on võimalik õpetada seda. Kindlasti on mõnega vaeva rohkem kui teisega.

#3196390:

Meil on kodus staff, kes on ka teadupärast ülisõbralik inimestega ja naerame ikka vahel, et kui varas peaks tulema, siis tal on nii hea meel külalise üle, et pakub ise sellele jäätist või midag

No aga kui ininene koeri ei tunne, siis amstaffiga naisest hoiab iga täie mõistusega ahistaja kaugele. Selle looma väljanägemine on juba heidutav, mis siis et ta pole inimeste vastu absoluutselt agressiivne. Milleks jännata mingi peniomanikuga, kui üksikuid naisi küllalt.

Kaitseb küll, kui tegemist just äärmiselt ara koeraga ei ole. Tavaolukorras ülisõbralik koer saab väga hästi aru, kui omanik abi vajab ja teeb tema päästmiseks kõik endast oleneva.

#3196554:

Meil on labrador, vargad võivad rahulikult maja tühjaks viia ja ta liputab sabaga kaasa…

Kahjuks ma tean ühte saksa lambakoerte kasvatajat Pirita-Kosel, kes levitab jutte, nagu labradorid on kurjad. Tegelikult tema saksa lambakoerad ründasid labradori ja ta arvab, et parim kaitse on rünnak, et saaks igal pool seda tõugu laimata ja oma sakslasi kiita.

SLK-d on ise viimase aastakümnega nii ära rikutud, et kurb mõelda. Äärmiselt neurootilised, agressiivsed ja haiged. Töötan ühes lemmikloomapoes, kus on ka grooming ning SLK-d pole nõus meie groomerid hooldama enam ilma omaniku juuresolekuta, kuna hammustusi on niivõrd palju olnud.

Varaste sissetung korterisse ja pererahva kaitse reaalses olukorras on kaks täiesti erinevat olukorda. Mina olen oma kuldsete retriiverite puhul märganud, et õhtul pimedas liikudes on nad hoopis valvsamad kui valges. Ja kui pimedas minu poole liigub kiiresti kogukas inimene, siis on neil hoopis teine kehahoid kui väiksema inimese puhul või päevavalges.
Meil on suvilaühistu värava kõrval krundil koer, kes minu kuldseid veidi provotseerib ja tahaks mängida seda haukumise mängu, mida koerad aia ääres võimalusel teevad. Minu vanakesed selle vastu huvi ei tunne ja kõnnivad vaikides mööda. Täna aga oli ühe koera rihmaots mu vana ema käes ja kui naabri koer jälle jorras, siis “käratas” koer teisele üsna ägedalt peale. Ema on kaitsetum – tema eest tuli välja astuda.

#3196339:

#3196323:

#3196319:

#3196310:

siis on see küll päris loll tõug.

Ei ole loll. On vägagi õppimisvõimeline ja intelligentne, lihtsalt kõik tõud ei ole VALVEkoerad. On perekoerad, teenistuskoerad, nn ilukoerad jne

Labradori retriiver on erakordselt sõbralik, intelligentne, terane ja sõnakuulelik. Leebe loomusega, ilma igasuguse agressiooni või põhjuseta arguse märgita. Neid on väga kerge õpetada, sest soov inimesele meeldida on neis suur. Ka on nad väga aplad. Nende aplust ära kasutades on võimalik neile õpetada igasuguseid trikke, viia läbi kuulekuskoolitust või treenida agilityt. Nad armastavad kohutavalt vett ja ujuda, neil on suur töötahe, otsimis- ja äratoomissoov.

Sry, aga see ei kõla just targalt 🙂

Kõlab küll, sest nii see ongi. Kas sul on labrador?

Toetan ka seda tarkust. Toidu saamise eesmärgil võivad need koerad ükskõik mida ära õppida. Seega, kui sul on vaja oma labradori kaitseks metsas võõraste eest, siis õpeta talle seda.