Esileht Rasestumine ja lapse ootamine Kas mõelda veel ühele lapsele, kui on terviseprobleemid

Näitan 16 postitust - vahemik 1 kuni 16 (kokku 16 )

Teema: Kas mõelda veel ühele lapsele, kui on terviseprobleemid

Postitas:
Kägu

Otsin kaasamõtlejaid. Ilmselt nii julgustajaid kui ka kriitikuid.

Mul on üks laps ja olen 38-aastane. “Tikk-takk” ilmselgelt. Mind pelutab fakt, et mul on tugevast lühinägelikkusest tingitult väga nõrgad silmapõhjad, mis on ka juba korra lapitud. Diagnoosiks degeneratiivne müoopia.
Jah, tean, et keisrilõike puhul sellega muret poleks, aga mind paneb mõtlema pikem perspektiiv. Pean ennast pidevalt jälgima, sümptomite ilmnemisel kiirelt arstile pöörduma. Keegi ei tea ennustada, kas mu seisund läheb vanusega hullemaks, millal ja kui palju, aga see on tõenäoline. Halvim stsenaarium on võrkkesta irdumine, mille puhul tehakse küll operatsioon, aga see ei pruugi alati nägemist taastada. Mitte nii halva stsenaariumi puhul õnnestub ehk probleem regulaarsete arstivisiitide ja vajadusel laserraviga kontrolli all hoida.

Kas on siin keegi, kes on julgenud võtta ette veel ühe lapse saamise, kui endal nö krooniline ja ilmselt progresseeruv haigus/seisund, mis hakkab ühel hetkel elukvaliteeti mõjutama?

Edit: Või keegi, kes on sarnase otsuse tegemisega silmitsi seisnud?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kas sa oled selle ühe lapsega õnnetu ja rahulolematu?

Või mis siis, kui teine laps on terviseprobleemidega?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Sinu jutu põhjal ma küsiks, et kas sa hull oled vòi?! Hea, kui selle ühegi jòuaksid úles kasvatada-koolitada!

Please wait...
Postitas:
Kägu

Sinu jutu põhjal ma küsiks, et kas sa hull oled vòi?! Hea, kui selle ühegi jòuaksid úles kasvatada-koolitada!

Ei, ma ei arva, et ma olen hull, kui kaalun plusse ja miinuseid. Te vastate, nagu ma oleks otsuse ära teinud. Ma ei ole ainus tugeva lühinägelikkusega inimene ja tugev lühinägelikkus teatavasti võibki tekitada võrkkesta muutuseid. Lootsin, et äkki on siin keegi sarnase diagnoosiga inimene…

Kaks aastat tagasi olid mu silmapõhjad veel korras. Kas siis iga üle -6 nägemisega inimene, kes rasestub, on hull? Sest ta ei tea ennustada, mis tema võrkkestaga 5, 10 või 20 aasta pärast juhtub?

Selle ühe kasvatan ja koolitan kenasti, almuseid ei palu.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kas sa oled selle ühe lapsega õnnetu ja rahulolematu?

Või mis siis, kui teine laps on terviseprobleemidega?

Ei, fakt, et mul on vaid üks laps, ei tee mind õnnetuks ega rahulolematuks. Vanus on lihtsalt selline, et paratamatult mõtlen teemal, kas jääbki üks või ei. 5 aasta pärast on juba nagu hilja selle peale mõtlema hakata.

Seda, kas laps sünnib terviseprobleemidega, ei tea me ju keegi päris 100% ette. Ka need, kes ise täiesti terved inimesed. Kui need kaks küsimust aluseks võtta ja demagoogitseda, siis kas kõik need naised, kes on sünnitanud esimese lapse, on edaspidi rasestuda soovides ilmselgelt õnnetud ja rahulolematud?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kas siis iga üle -6 nägemisega inimene, kes rasestub, on hull?

Mina tean mitmeid, kes on sünnitamisega oma silmapõhjadele liiga teinud, üle -6 on ikka selleks vägagi reaalne oht. Nt tädile keelati mingi sünnitamine tugeva lühinägelikkusega üldse ära, aga tal oli ka -9 ja ta ei saanudki lapsi, sest oht pimedaks jääda oli liiga suur. Tänapäeval on muidugi ravi hoopis teisel tasemel. Oled sa oma silmaarstiga üldse rasestumist-sünnitamist/keisrit (mis tõenäoliselt kohe plaaniliselt kirjutatakse, keegi ei lase sul ennast pimedaks pressida) jutuks võtnud? Mis tema ütles ka?
Saan aru, praegu ongi aeg mõelda, et kas nüüd veel või jääbki 1 laps.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kas siis iga üle -6 nägemisega inimene, kes rasestub, on hull?

Mina tean mitmeid, kes on sünnitamisega oma silmapõhjadele liiga teinud, üle -6 on ikka selleks vägagi reaalne oht. Nt tädile keelati mingi sünnitamine tugeva lühinägelikkusega üldse ära, aga tal oli ka -9 ja ta ei saanudki lapsi, sest oht pimedaks jääda oli liiga suur. Tänapäeval on muidugi ravi hoopis teisel tasemel. Oled sa oma silmaarstiga üldse rasestumist-sünnitamist/keisrit (mis tõenäoliselt kohe plaaniliselt kirjutatakse, keegi ei lase sul ennast pimedaks pressida) jutuks võtnud? Mis tema ütles ka?

Saan aru, praegu ongi aeg mõelda, et kas nüüd veel või jääbki 1 laps.

Sünnitamise kohta uurisin küll. Keisrilõikus oleks ilmselt nii ehk naa, kuigi üks arst arvas, et kuna poleks esimene sünnitus, et siis tuleb “kergemalt”. See mind siiski väga ei veennud 🙂 Üldiselt öeldi, et parem karta kui kahetseda ja ma loomulikult ise pressimisega ei riskiks. Sünnitamine on aga vaid üks osa. Mind paneb mõtlema sellel järgnev ja võimalik kõige mustem stsenaarium. Mul küll on lühinägelikkus mitte väga kiirelt süvenenud ja loodan, et ka edaspidi tempo ei suurene.

Üldiselt sain aru, et tänapäeval enam nii hirmsasti kõike ei keelata sellise diagnoosiga. Vanasti keelati igasugune kergem terviseport ka ära, nagu ma arstilt kuulsin. Praegu soovitatakse lihtsalt mitte raskuseid tõsta (või üldse tegevusi, kus tunned, et punnitad nii, et peas surub) ja igasuguseid lööke pea piirkonda tasuks ka vältida. Seega elada ja toimetada saab, ainult kuklas tiksub teadmine, et peab kohe tegutsema, kui nägemises mingid muutused. Nii et kui mind miski üldse õnnetuks teebki, siis just see teadmine, et ma olen nüüdsest nö parandamatu defektiga.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Nii et kui mind miski üldse õnnetuks teebki, siis just see teadmine, et ma olen nüüdsest nö parandamatu defektiga.

Aga selle teadmisega peavad elama ju paljud kroonilise ravimatu haigusega inimesed, lisaks teadmatus, kas, kuna ja kuipalju võib tervis igal ajahetkel halveneda. Tegelikult ei tea seda ju ka puruterved inimesed, mis järgmisel hetkel saab, tuleb ühel hetkel insult ja oledki voodihaige, või autoõnnetus või…
Me ei saa sulle ju ütleda, mida teha või mida mina teeksin (kes pole samas olukorras). Kõige rohkem oleneb ikka sellest, kuipalju sa seda last ise tahad, pere, mees jne, kuidas terviseriske saaks võimalikult palju hajutada.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ma olen 35 a olnud lühinägelik, pole ennast veel parandamatu defektiga inimeseks pidanud.
Sa oled vist kergelt dramaqueen. Täbapäeval peavad ikka väga haiged silmad olema, et rasedust või sünnitust välistada.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ma olen 35 a olnud lühinägelik, pole ennast veel parandamatu defektiga inimeseks pidanud.

Sa oled vist kergelt dramaqueen. Täbapäeval peavad ikka väga haiged silmad olema, et rasedust või sünnitust välistada.

Võimalik, et olen ka dramaqueen või on sinu silmapõhjad seni rebenditeta. Siis on sul vedanud. Minul enam ei ole, on hõredad ja õrnad (sellest ka diagnoosis sõna “degeneratiivne”) ja mõlemas silmas on nüüdseks kahte rebendit laseritega kinni “keevitatud”. Uute tekkimine on tõenäoline. Kui tekib suur rebend, võib sellega kaasneda ka võrkkesta irdumine. Seda ma, dramaqueen, pelgangi. Ma ei tea, mis pärast seda saab. Kas operatsiooniga olen nende õnnelike seas, kelle nägemine enam-vähem taastub või nende teiste seas… Ühest või mõlemast silmast väga halva nägemisega või pimedana last kasvatada on natuke teine ja kauem kestvam teema, kui rase olla või sünnitada.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mulle oli aastaid tagasi väga raske võtta vastu otsus lapse saamise soovist loobuda. Arvestades tolleaegseid enda tervise riske, olen täna peaaegu 25 aastat tagasi valikuga rahul. Ei ole mu tervis märkimisväärselt paranenud, kuigi enamik mu lähituttavatest ei aima, mis selle peaaegu alati rõõmsa väliskihi all tegelikult varjul on. Tervis paremaks pole läinud, vanusega tuleb veel hädasid juurde ja kuna kõigele muule on oluline piisav puhkamine, siis tõesti on hea meel, et lapsi pole, kellega õhtuti peab jändama, õppima vms. Tahan, tulen koju, vaatan midagi hamba alla, kui on parem olemine, siis veidi kultuuri (ka kehakultuuri) aga saan vähemalt oma elurütmi enda järgi seada.
Lapse saamine viletsa tervise puhul tasub igal juhul väga tõsiselt läbi kaaluda. Kas isiklik egoism on kõike seda väärt! Sul endal probleemid ja ega laps ka ennast hästi tunne, kui vanem ei suuda temaga tegeleda nii nagu enamik teisi lapsevanemaid. Eriti, kui ta teab, et emal oli tervis juba enne kehva…. Mõelgem sellele!

Please wait...
Postitas:
Kägu

Teema oleks väga terav siis, kui teemaalgatajal poleks ühtegi last, vanus 38 ja terviseprobleemid. Aga tal on 1 laps olemas. Kas poleks riskivabam lasta sel ühelgi lapsel üles kasvada terve(ma) emaga kui kasvatada kahte last tugeva nägemispuudega või pimeda emana?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Nii et kui mind miski üldse õnnetuks teebki, siis just see teadmine, et ma olen nüüdsest nö parandamatu defektiga.

Mul on praeguseks -10 ja ma pole elu sees end mingiks terviserikkega tegelaseks pidanud, samuti pole arstid mul midagi ära keelanud.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Nii et kui mind miski üldse õnnetuks teebki, siis just see teadmine, et ma olen nüüdsest nö parandamatu defektiga.

Mul on praeguseks -10 ja ma pole elu sees end mingiks terviserikkega tegelaseks pidanud, samuti pole arstid mul midagi ära keelanud.

Palju õnne! Minu -6,5ga on kaasnenud juba muutused silmapõhjades. Sul on vedanud, kui võrkkest terve. Ilmselt käid ka regulaarselt silmaarstil, sest minule tuli rebendite olemasolu tavalisel kontrollvisiidil üllatusena. Mingeid sümptomeid sellele ei eelnenud, vähemalt ma ei mäleta neid. Ei äkitselt ja rohkelt tekkinud hõljumeid ega valgussähvatusi.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ma vastuseid pole lugenud, aga teemaalgatahalt küsiks, kas lapsel on ka probleemid sellega? Sellepärast uurin, et minu kogemuste põhjal käivad geneetiliselt edasikanduvad haigused üldiselt üle põlve. Ja on ka neid juhtumeid, kui suguvõsas on haigusnäht ühe juhu puhul null, aga õel on eriti karm versioon psoriaasina. Seega ei maksa otseselt eeldada, et kannad kohe edasi lapsele. Pigem sellise küsimusega soovitaks pöörduda arsti v geenitehnoloogi poole, aga alati pooldan ka küsimist lisaks teistelt kogemuste põhjal 🙂

Please wait...
Postitas:
Kägu

Ma vastuseid pole lugenud, aga teemaalgatahalt küsiks, kas lapsel on ka probleemid sellega? Sellepärast uurin, et minu kogemuste põhjal käivad geneetiliselt edasikanduvad haigused üldiselt üle põlve. Ja on ka neid juhtumeid, kui suguvõsas on haigusnäht ühe juhu puhul null, aga õel on eriti karm versioon psoriaasina. Seega ei maksa otseselt eeldada, et kannad kohe edasi lapsele. Pigem sellise küsimusega soovitaks pöörduda arsti v geenitehnoloogi poole, aga alati pooldan ka küsimist lisaks teistelt kogemuste põhjal 🙂

Geenitehnoloogi asemel aitaks ilmselt pigem geneetik, aga jah, ma olen seda nüüdseks ka lapse silmaarstiga arutanud. Kuna minu puhul ei ole pärilikkust võimalik kinnitada, siis ei tea ka lapse osas. Hetkel on ta noorem, kui mina olin siis, kui mul nägemine kehvenes. Lapsel on veel ok ja ei pidavat ka olema märke, et midagi hullu tulemas oleks. Arst ütles, et selles vanuses on silmad nö juba välja kujunenud ja nii suuri muutuseid ei tohiks tulla. Ilmselt ta mõtleski just seda võimalikku pärilikku versiooni.

Kas ma oleksin jäänud lastetuks, kui oleksin teadnud enne lapse saamist, et mu nägemine sellised pöörded võtab… ma ei tea. Ilmselt oleks sama raske otsus olnud. Lapse isal oli silmadega kõik korras.

Kuna minu vanavanematest 3/4 olid minu sünni ajaks surnud ja suguvõsa lugu üldse segane, siis ei tea ma ka ülepõlve versiooni kinnitada ega ümber lükata. Vanaemadel vist oli ok. Vanaisade kohta ei tea keegi rääkida.

Üldiselt olen ma praeguseks üsna kindel, et ma rohkem lapsi ei saa. Otsustavaks sai teadmine, et ma ei suudaks silmamure pärast olla väga rahulik ja zen rase.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt
Näitan 16 postitust - vahemik 1 kuni 16 (kokku 16 )


Esileht Rasestumine ja lapse ootamine Kas mõelda veel ühele lapsele, kui on terviseprobleemid