Poiss on 5a. Lasteaias on sellised probleemid, et kipub olema ülemeelik, teeb mingeid pättuseid meelega, mida tegelikult teab hästi, et teha ei tohiks. Kipub teisi lapsi kiusama ja kui teistel õnnetus juhtub, siis naerab selle üle. Kui pärast rääkida, et nii pole ilus ja kas sulle meeldiks, kui sinuga nii käitutaks, siis saab aru küll, et ega ei meeldiks ja et oli halb tegu. Aga samas teeb teinekord jälle uuesti.
Õpetajatele vaidleb vastu, eriti just ühele, teine kuidagi on autoriteetsem ta jaoks. Ignoreerib tihti selle õpetaja korraldusi, teeb meelega risti-vastupidi.
Mingid harjutused, tähtede kirjutamised jms tulevad tal kergelt ja ei tundu, et valmistaks raskusi. Pigem kipub kiirustama, teeb ruttu ära ja seetõttu natuke lohakalt. Kui pühendaks rohkem aega, saaks ilmselt parema tulemuse, aga ka see tema kiiruga tehtu on tegelikult keskmisest pigem parem. Seega oskuste puudumine pole see, miks asjale tähelepanu ei taha pöörata. Arenguvestlusel on öeldud, et on pigem nutikas ja hea mõistusega. Lihtsalt laisk siis?
Samuti pole kõnehäireid olnud, vara hakkas rääkima ja kohe korralikult.
Raamatuid kuulab heal meelel ja süveneb neisse väga, joonistada võib ka pikalt ja süvenenult. Et tundub, et asjad, mis huvitavad, neisse süvenemise raskusi pole, aga need, mida eriti ei viitsi, eelistab pigem ruttu kaelast ära saada, isgei, kui lohakalt tehes. Või siis asjad, millega hakkama ei saa, siis ka pigem annab alla, kui pingutab.
Puslesid paneb heal meelel seni, kuni mõistus peale hakkab. Kui liiga keeruliseks läheb, siis enam ei viitsi. Või kui midgai kellegagi võidu teeb ja juba paistab, et tema ei võida, siis jätab katki. Nii mentaalsed asjad, kui näiteks füüsiline jooksuvõistlus.
Multikaid ja filme jõuab lõpuni vaadata küll. Itsub täitsa paigal ja vaatab. Samas ipadide ja telefonide vastu erilist huvi ei ole. Üllatavalt ükskõikne on nende suhtes võrreldes teiste omavanustega.
Asju ei unusta ja selline hajameelne pole, pigem vastupidi on väga hea mäluga ja teab täpselt, kus midgai on ja kus midgai viimati nägi.
Agressiivne ja vägivaldne ei ole. MIngeid raevu ja jonnihooge ei ole ka pigem üldse… 2-3a olid need eakohased kohutava-kahese jonnid juba ära, nüüd pigem ei.
On väga egoistlik. Ainult mina-mina-mina. Tema peab olema alati esimene ja võitja, muidu solvub ja ei mängi üldse. Väga enesekindel on ka, usubki, et tema on kõiges kõige parem alati ja teised kehvemad.
Ta on teiste laste jaoks nö autoriteet, tema sõna ja käske kuulatakse ja kui tema vaidleb vastu, siis teised saavad ka sellest nagu jõudu juurde. Samamoodi, kui tema kellegi üle naerab, lähevad teised kaasa.
Tähelepanuvajadus on suur. Esineda meeldib ja see, kui tema on tähelepanu keskmes meeldib. Kui temaga üks-ühele tegeleda ja olla, on täiesti 5+ käitumisega laps. Kui aga kollektiiv on suurem ja tema ei saa olla ainus “staar”, siis hakkab kohe lollitama, vahele segama ja üritab omale tähelepanu tõmmata.
Just see käskudele mitteallumine, vastuvaidlemine, vahel ka vastu karjumine, teiste üle naermine ja narrimine tekitab minus muret, et lapsest saab koolieas pätt ja kiusaja. Kuidas sellele õigel hetkel kriips peale tõmmata? On tema puhul tegu ATH-ga või lihtsalt iseloom selline? Ei tahaks mitte öelda, et kasvatamatus, sest mul on kaks last veel ja need on hoopis teisest puust, kuigi kõik on sama kasvatust saanud.
