Esileht Erivajadustega laps Kas mu lapsel on ATH?

Näitan 21 postitust - vahemik 1 kuni 21 (kokku 21 )

Teema: Kas mu lapsel on ATH?

Postitas:
Kägu

Poiss on 5a. Lasteaias on sellised probleemid, et kipub olema ülemeelik, teeb mingeid pättuseid meelega, mida tegelikult teab hästi, et teha ei tohiks. Kipub teisi lapsi kiusama ja kui teistel õnnetus juhtub, siis naerab selle üle. Kui pärast rääkida, et nii pole ilus ja kas sulle meeldiks, kui sinuga nii käitutaks, siis saab aru küll, et ega ei meeldiks ja et oli halb tegu. Aga samas teeb teinekord jälle uuesti.

Õpetajatele vaidleb vastu, eriti just ühele, teine kuidagi on autoriteetsem ta jaoks. Ignoreerib tihti selle õpetaja korraldusi, teeb meelega risti-vastupidi.

Mingid harjutused, tähtede kirjutamised jms tulevad tal kergelt ja ei tundu, et valmistaks raskusi. Pigem kipub kiirustama, teeb ruttu ära ja seetõttu natuke lohakalt. Kui pühendaks rohkem aega, saaks ilmselt parema tulemuse, aga ka see tema kiiruga tehtu on tegelikult keskmisest pigem parem. Seega oskuste puudumine pole see, miks asjale tähelepanu ei taha pöörata. Arenguvestlusel on öeldud, et on pigem nutikas ja hea mõistusega. Lihtsalt laisk siis?

Samuti pole kõnehäireid olnud, vara hakkas rääkima ja kohe korralikult.
Raamatuid kuulab heal meelel ja süveneb neisse väga, joonistada võib ka pikalt ja süvenenult. Et tundub, et asjad, mis huvitavad, neisse süvenemise raskusi pole, aga need, mida eriti ei viitsi, eelistab pigem ruttu kaelast ära saada, isgei, kui lohakalt tehes. Või siis asjad, millega hakkama ei saa, siis ka pigem annab alla, kui pingutab.

Puslesid paneb heal meelel seni, kuni mõistus peale hakkab. Kui liiga keeruliseks läheb, siis enam ei viitsi. Või kui midgai kellegagi võidu teeb ja juba paistab, et tema ei võida, siis jätab katki. Nii mentaalsed asjad, kui näiteks füüsiline jooksuvõistlus.

Multikaid ja filme jõuab lõpuni vaadata küll. Itsub täitsa paigal ja vaatab. Samas ipadide ja telefonide vastu erilist huvi ei ole. Üllatavalt ükskõikne on nende suhtes võrreldes teiste omavanustega.

Asju ei unusta ja selline hajameelne pole, pigem vastupidi on väga hea mäluga ja teab täpselt, kus midgai on ja kus midgai viimati nägi.

Agressiivne ja vägivaldne ei ole. MIngeid raevu ja jonnihooge ei ole ka pigem üldse… 2-3a olid need eakohased kohutava-kahese jonnid juba ära, nüüd pigem ei.

On väga egoistlik. Ainult mina-mina-mina. Tema peab olema alati esimene ja võitja, muidu solvub ja ei mängi üldse. Väga enesekindel on ka, usubki, et tema on kõiges kõige parem alati ja teised kehvemad.

Ta on teiste laste jaoks nö autoriteet, tema sõna ja käske kuulatakse ja kui tema vaidleb vastu, siis teised saavad ka sellest nagu jõudu juurde. Samamoodi, kui tema kellegi üle naerab, lähevad teised kaasa.

Tähelepanuvajadus on suur. Esineda meeldib ja see, kui tema on tähelepanu keskmes meeldib. Kui temaga üks-ühele tegeleda ja olla, on täiesti 5+ käitumisega laps. Kui aga kollektiiv on suurem ja tema ei saa olla ainus “staar”, siis hakkab kohe lollitama, vahele segama ja üritab omale tähelepanu tõmmata.

Just see käskudele mitteallumine, vastuvaidlemine, vahel ka vastu karjumine, teiste üle naermine ja narrimine tekitab minus muret, et lapsest saab koolieas pätt ja kiusaja. Kuidas sellele õigel hetkel kriips peale tõmmata? On tema puhul tegu ATH-ga või lihtsalt iseloom selline? Ei tahaks mitte öelda, et kasvatamatus, sest mul on kaks last veel ja need on hoopis teisest puust, kuigi kõik on sama kasvatust saanud.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ma arvan, et last peaks kasvatama selliselt, nagu soovitakse teda täiskasvanult näha. Lapsele peaks õpetatama põhimõtteid, üldjooni ja suundasid, andes talle samas võimaluse valida. Kui lapsevanem jätab valikusse halvad valikud ja laps neid kasutab, siis on probleem lapsevanemas mitte lapses.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Vabandust, aga ma tõesti ei saa su vastusest aru. Seletad, ehk paremini lahti, mis osas sulle tundub, et ma halvad valikud olen lapsele andnud?

Vahepeal on juhtunud nii, et iga päev on ta ühe õpetajaga väga tore ja hea laps. Teise õpetajaga aga ajab kiusu, ei kuula, haugub vastu. Üks hommik ütlesime talle siis taas lasteaeda saates, et palun ole siis korralikult käituv laps. Ta vastas seepeale, et aga täna on ju õpetaja X, temaga ma olengi alati tubli. Ehk siis et ta saab ise ka väga hästi aru ja nagu teadlikult teeb/kiusab seda teist…

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Miks peaks teadlik õpetaja kiusamine olema ATH sümptom?
Muust kirjeldusest tundub piiripealne impulsiivsuse komponent ATH-st, aga see on asi, mida 5-aastane nagunii alles õpib kontrollima. Võib-olla ta vajab siiski pisut teistsugust lähenemist kui teised lapsed, see ei tähenda, et oleks kasvatamata või kasvatamatu. (“Kasvatan kõiki ühtemoodi” ei ole argument, kui üks laps on ise teistmoodi – mis ei tähenda diagnoosi.)

Please wait...
Postitas:
Kägu

Ja kuidas sa teda karistad?

Please wait...
Postitas:
Kägu

Karistused on olnud järgmised:
– kohe teolt tabades läheb nö järelemõtlemisetoolile istuma (see on elutoast eemal natuke, eraldi vaikses nurgakeses
– magusaga nulltolerants. Ütlemegi, et sina nüüd kommi ei saa, mis sest, et teised pere lapsed söövad, aga sul on karistus
– võtame talle olulise mänguasja ära ja ütleme, et saab tagasi, kui on käitumist parandanud
– multikate/teleka keeld. ipad ja telefon teda niikuinii ei huvita, seega neid pole vaja keelata.
– ükskord kui taas oli eriti halb päev olnud jätsime samal õhtul sõbra sünnipäevapeole karistuseks minemata

kas on veel ideid, kuidas võiks? kas need minu karistused on OK?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt
Postitas:
näks

Kõigepealt, kui on kahtlus tuleb teha uuringud ja seda teeb laste psühhiaater, diagnoosi paneb vajadusel arst, mitte keegi teine.

Teiseks mina pooldaks pigem hea käitumise stimuleerimist, kui halva karistamist, selleks tuleb oma mõtlemine teist pidi keerata. NT: Pead mingis suuremas seltkonnas kauem, kui pool tundi viisakalt vastu, siis saad mingi väikse asja, kleepsu nt. Kahe tunnise peo jooksul saab niimoodi neli kleepsu koguda, viies veel juurde ja on võimalus midagi nats suuremat saada, mis talle meeldib.
Esinemissoovi võiks rakendada niimoodi, et lepid teiste vanematega ja lapsega sünnipäevadel kokku, et vat sellel ajal laps esineb sünnipäeva lapsele ja kõik kuulavad ja plaksutavad talle, aga pärast seda läheb mäng jälle edasi. Loeb siis mõne luuletuse või laulab, tantsib, mida aga oskab. Tean ema, kelle väga teadus himuline poeg, peab kodustel pidudel 5 minutilisi ettekandeid erinevatest teemadel. Peab selle ära ja siis on rahu majas, laps on tähelepanu saanud ja täiskasvanud saavad omavahel vestelda.

Jõudu proovimiseks.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Karistused on olnud järgmised:

– kohe teolt tabades läheb nö järelemõtlemisetoolile istuma (see on elutoast eemal natuke, eraldi vaikses nurgakeses

– magusaga nulltolerants. Ütlemegi, et sina nüüd kommi ei saa, mis sest, et teised pere lapsed söövad, aga sul on karistus

– võtame talle olulise mänguasja ära ja ütleme, et saab tagasi, kui on käitumist parandanud

– multikate/teleka keeld. ipad ja telefon teda niikuinii ei huvita, seega neid pole vaja keelata.

– ükskord kui taas oli eriti halb päev olnud jätsime samal õhtul sõbra sünnipäevapeole karistuseks minemata

kas on veel ideid, kuidas võiks? kas need minu karistused on OK?

Laps on 5a ja selline rodu karistusi? Sorry, aga kõik see kõlab väga julmalt ning lapse usaldust rikkuvalt.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Mul on ATH-laps.
Ta pissis kuni 5 eluaastani alla.
Ta hakkas hilja rääkima.
Ta pole iial rühma liider olnud, vaid pikalt tõrjutu. Praegu on sattunud neutraalsesse suhtluskeskkonda.
Mu laps on vaatamata ATH-le väga nutikas, kuigi keeltega on pidevalt probleeme olnud.

Nii et ei, su lapsel pole ATH-d. Tal on lihtsalt agressiivne iseloom.Otsi endale hea psühholoog, küsi temalt nõu, kuidas sellist last kasvatada ja hakake seal lapsega koos käima.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kuna te küsisite mu käest, mis on olnud karistused, siis tõin need kõik välja. Loomnulikult ei ole need non-stop 24h kogu aeg käigus, vaid loetlesin asju, mida olen teinud erinevate asjade eest. Arusaamatu, et minu vastust seepeale miinustatakse. Neid karistusi olen muidu läbi rääkinud ka lasteaiaõpetajaga ja tema on need heaks kiitnud, et laps peabki aru saama, et jama korraldamise eest on karistus.

Kuna te ei küsinud premeerimise kohta, siis ei taibanud ma seda ka mainima hakata. Jah, kui käitub hästi, siis ongi ka preemiad. Saab omale mingi maiustuse või suurema heateo eest mänguasjapoest mänguasja valida. Teeme koos midagi toredat (viimati käisime mänguväljakul ühel õhtul ekspromt, kui sai lasteaiast kiita, muidu ei olnud plaanis varem sinna minna, aga kuna oli tubli, siis tuli selline mõte).

Mis esinemisse puutub, siis lasteaias on ta eranditult igas etenduses olnud kas peaosa või üks tähtsamatest osadest. Igasugused luulevõitlused jms on ka alati just tema rühma esindaja. Seega minule tundub küll, et esimenisvajadust saab ta rahuldata juba teistest lastest rohkem küll.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kipub teisi lapsi kiusama ja kui teistel õnnetus juhtub, siis naerab selle üle.

Sind lasteaias ei ole. Seal peab reageerima õpetaja või abiõpetaja, soovitatavalt kohe.

Õpetajatele vaidleb vastu

Ja taas, ma ei oska öelda, millega on õpetaja lapse suhtumise ära teeninud, aga see on õpetaja, mitte sinu probleem. Lapsed võivad olla väga terased ja märgata ülekohut, laiskust, kord nii, kord naa tegemist.

teeb ruttu ära

Siis tuleb uus ülesanne/rohkem ülesandeid/keerulisem ülesanne kätte anda. Jälle, see on lasteaiaõpetaja mure. Suht narr oleks ju lapselt nõuda niisama tasakesi istumist. Ega ju õpetajadki taha lapsest niisama istujat teha?

siis ka pigem annab alla, kui pingutab

Vot see on küll probleem, millega peaks tegelema. Kuidagi peaks õpetama teda nägema, et edu tulebki sammu kaupa astudes. Et probleem, mitteteadmine, eksimine ongi õppimis- ja arenguprotsessi loomulikud osad.

On väga egoistlik

See ei pruugi olla halb. Võib olla saab temast kunagi hea ja ettevõtlik juht.

Tähelepanuvajadus on suur.

Noh, aga esinegu siis. Otsi talle välja kõik võimalused (?mingid ringid/muusikakool vms), kus ta saaks esineda.

käskudele mitteallumine, vastuvaidlemine

Kas ta lahmib niisama või on sellel vastuvaidlemisel ka sisulist alust? Kui paluda tal oma seisukohta selgitada, kas ta suudab seda teha?
Karistamise soovitaks ka mina ära lõpetada. Ta harjub ära, et jälle võetakse midagi ära või jäetakse millestki ilma. Ja ta hakkab teie sellise karistusviisi üle irvitama. Pigem kiida teda kõige hea eest, mis ta teeb. Ning näita välja ääretut isiklikku kurbust (kui ikka tegelikult ka põhjust on) sellise käitumise suhtes, mis teistele halba teeb.
Sul on tark ja terane laps, toeta teda.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Karistused on olnud järgmised:

– kohe teolt tabades läheb nö järelemõtlemisetoolile istuma (see on elutoast eemal natuke, eraldi vaikses nurgakeses

– magusaga nulltolerants. Ütlemegi, et sina nüüd kommi ei saa, mis sest, et teised pere lapsed söövad, aga sul on karistus

– võtame talle olulise mänguasja ära ja ütleme, et saab tagasi, kui on käitumist parandanud

– multikate/teleka keeld. ipad ja telefon teda niikuinii ei huvita, seega neid pole vaja keelata.

– ükskord kui taas oli eriti halb päev olnud jätsime samal õhtul sõbra sünnipäevapeole karistuseks minemata

kas on veel ideid, kuidas võiks? kas need minu karistused on OK?

Täpselt nii nagu sina oma last karistad, “karistab” tema enda lasteaiakaaslasi ja õpetajat. Ta on aru saanud, et kui oled tugevam, siis võib endast nõrgemaid hüvedest ilma jätta, kui nad ei käitu soovitud viisil. Asju ära võtta, käsutada jne. Muidugi 5aastase tasemel.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Aga kas õige kasvatusmeetod on siis tõesti üldse mitte kuidgai karistada last? Ainult premeerida?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Aga kas õige kasvatusmeetod on siis tõesti üldse mitte kuidgai karistada last? Ainult premeerida?

Kui sa küsid, kumba eelistada (kui sa kindlasti pead võrdlema), siis eelista alati seda, mis tekitab hea emotsiooni nii sulle kui lapsele. Ma ei usu, et sa ise oled väga õnnelik ja rahulolev neil kordadel kui lapsega kärgid või teda karistad.

Mina kasvatan oma lapsi karistusteta ja lisaks nö juhtumipõhisele premeerimisele tänan ja kiidan neid igapäevaselt ka väiksemate asjade puhul. Näiteks selle eest, et nad olemas on. Nad võtavad väga kergesti õppust ja ka mina olen korduvalt juba kuulnud kui hea meel neil on, et mina olemas olen. 🙂 Ilmselt kujutled, millise rahulolu ja soojusega see mind täidab. Ja loomulikult paneb see mind tahtma olla veel parem.

Selliste emotsioonide pealt on väga lihtne arutada päevasündmuseid, läbi rääkida probleemsemad olukorrad, katsuda ühiselt leida lahendusi, mis toimivad. Südamlikkuse ja rõõmuga laetud laps läheb hommikul rõõmsalt kooli/lasteaeda ja laotab oma rõõmu ka teiste peale. Kurb või vihane laps tõmbab probleeme nagu magnetiga ligi, aga lahendada ta neid veel ei oska…

Please wait...
Postitas:
Kägu

See on Sul hea point küll, viimane kägu! Polegi kunagi nii mõelnud…

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

täitsa tavaline Joosep Toots. Mul on ka selline kodus, ning viie pooleselt hakkab nüüd paremaks minema. Aitabki see tunnustamine hea käitumise eest (aju tunneb ära, et nüüd on hästi, ema naeratas, sai kommi vms – teen niimoodi veel). Kuna tal palju energiat, aitas see ka, et leidsime trenni, kus saab ennast tühjaks rahmeldada.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Mul on ATH-laps.

Ta pissis kuni 5 eluaastani alla.

Ta hakkas hilja rääkima.

Ta pole iial rühma liider olnud, vaid pikalt tõrjutu. Praegu on sattunud neutraalsesse suhtluskeskkonda.

Mu laps on vaatamata ATH-le väga nutikas, kuigi keeltega on pidevalt probleeme olnud.

Nii et ei, su lapsel pole ATH-d. Tal on lihtsalt agressiivne iseloom.Otsi endale hea psühholoog, küsi temalt nõu, kuidas sellist last kasvatada ja hakake seal lapsega koos käima.

Mul on ATH-laps.

Ta pissis kuni 5 eluaastani alla.

Ta hakkas hilja rääkima.

Ta pole iial rühma liider olnud, vaid pikalt tõrjutu. Praegu on sattunud neutraalsesse suhtluskeskkonda.

Mu laps on vaatamata ATH-le väga nutikas, kuigi keeltega on pidevalt probleeme olnud.

Nii et ei, su lapsel pole ATH-d. Tal on lihtsalt agressiivne iseloom.Otsi endale hea psühholoog, küsi temalt nõu, kuidas sellist last kasvatada ja hakake seal lapsega koos käima.

Vabandust, et teemat ära kasutan, aga käin praegu oma 8 aastatega mööda psühholooge, sest tal on siiani öine enurees, tugevad tikid ja vihahood, mil ta ei kontrolli ennast. Keegi pole meile öelnud, et tal võib ATH olla vaid lihtsalt see on Tema omapära. Kuidas seda haigust üldse diagnoositakse. Uurin, sest meile soovitati rajaleidjast tugiisikut, aga kuna lapsel puuet ei ole siis kool ei olnud nõus. Veelkord vabandust teise teemasse trügimine pärast.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Mul on ATH-laps.

Ta pissis kuni 5 eluaastani alla.

Ta hakkas hilja rääkima.

Ta pole iial rühma liider olnud, vaid pikalt tõrjutu. Praegu on sattunud neutraalsesse suhtluskeskkonda.

Mu laps on vaatamata ATH-le väga nutikas, kuigi keeltega on pidevalt probleeme olnud.

Nii et ei, su lapsel pole ATH-d. Tal on lihtsalt agressiivne iseloom.Otsi endale hea psühholoog, küsi temalt nõu, kuidas sellist last kasvatada ja hakake seal lapsega koos käima.

Mul on ATH-laps.

Ta pissis kuni 5 eluaastani alla.

Ta hakkas hilja rääkima.

Ta pole iial rühma liider olnud, vaid pikalt tõrjutu. Praegu on sattunud neutraalsesse suhtluskeskkonda.

Mu laps on vaatamata ATH-le väga nutikas, kuigi keeltega on pidevalt probleeme olnud.

Nii et ei, su lapsel pole ATH-d. Tal on lihtsalt agressiivne iseloom.Otsi endale hea psühholoog, küsi temalt nõu, kuidas sellist last kasvatada ja hakake seal lapsega koos käima.

Vabandust, et teemat ära kasutan, aga käin praegu oma 8 aastatega mööda psühholooge, sest tal on siiani öine enurees, tugevad tikid ja vihahood, mil ta ei kontrolli ennast. Keegi pole meile öelnud, et tal võib ATH olla vaid lihtsalt see on Tema omapära. Kuidas seda haigust üldse diagnoositakse. Uurin, sest meile soovitati rajaleidjast tugiisikut, aga kuna lapsel puuet ei ole siis kool ei olnud nõus. Veelkord vabandust teise teemasse trügimine pärast.

Me kasutasime enureesi raviks Wet-Stop aparaate – alarmsüsteemi,mis tuleb trussikute külge ööseks õmmelda.
Saime 1,5 nädalaga enureesist lahti. Nefroloog rendib neid aparaate välja.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Mul on ATH-laps.

Ta pissis kuni 5 eluaastani alla.

Ta hakkas hilja rääkima.

Ta pole iial rühma liider olnud, vaid pikalt tõrjutu. Praegu on sattunud neutraalsesse suhtluskeskkonda.

Mu laps on vaatamata ATH-le väga nutikas, kuigi keeltega on pidevalt probleeme olnud.

Nii et ei, su lapsel pole ATH-d. Tal on lihtsalt agressiivne iseloom.Otsi endale hea psühholoog, küsi temalt nõu, kuidas sellist last kasvatada ja hakake seal lapsega koos käima.

Mul on ATH-laps.

Ta pissis kuni 5 eluaastani alla.

Ta hakkas hilja rääkima.

Ta pole iial rühma liider olnud, vaid pikalt tõrjutu. Praegu on sattunud neutraalsesse suhtluskeskkonda.

Mu laps on vaatamata ATH-le väga nutikas, kuigi keeltega on pidevalt probleeme olnud.

Nii et ei, su lapsel pole ATH-d. Tal on lihtsalt agressiivne iseloom.Otsi endale hea psühholoog, küsi temalt nõu, kuidas sellist last kasvatada ja hakake seal lapsega koos käima.

Vabandust, et teemat ära kasutan, aga käin praegu oma 8 aastatega mööda psühholooge, sest tal on siiani öine enurees, tugevad tikid ja vihahood, mil ta ei kontrolli ennast. Keegi pole meile öelnud, et tal võib ATH olla vaid lihtsalt see on Tema omapära. Kuidas seda haigust üldse diagnoositakse. Uurin, sest meile soovitati rajaleidjast tugiisikut, aga kuna lapsel puuet ei ole siis kool ei olnud nõus. Veelkord vabandust teise teemasse trügimine pärast.

Me kasutasime enureesi raviks Wet-Stop aparaate – alarmsüsteemi,mis tuleb trussikute külge ööseks õmmelda.

Saime 1,5 nädalaga enureesist lahti. Nefroloog rendib neid aparaate välja.

Neuroloog ehk?

Please wait...
Postitas:
Kägu

Mul on ATH-laps.

Ta pissis kuni 5 eluaastani alla.

Ta hakkas hilja rääkima.

Ta pole iial rühma liider olnud, vaid pikalt tõrjutu. Praegu on sattunud neutraalsesse suhtluskeskkonda.

Mu laps on vaatamata ATH-le väga nutikas, kuigi keeltega on pidevalt probleeme olnud.

Nii et ei, su lapsel pole ATH-d. Tal on lihtsalt agressiivne iseloom.Otsi endale hea psühholoog, küsi temalt nõu, kuidas sellist last kasvatada ja hakake seal lapsega koos käima.

Mul on ATH-laps.

Ta pissis kuni 5 eluaastani alla.

Ta hakkas hilja rääkima.

Ta pole iial rühma liider olnud, vaid pikalt tõrjutu. Praegu on sattunud neutraalsesse suhtluskeskkonda.

Mu laps on vaatamata ATH-le väga nutikas, kuigi keeltega on pidevalt probleeme olnud.

Nii et ei, su lapsel pole ATH-d. Tal on lihtsalt agressiivne iseloom.Otsi endale hea psühholoog, küsi temalt nõu, kuidas sellist last kasvatada ja hakake seal lapsega koos käima.

Vabandust, et teemat ära kasutan, aga käin praegu oma 8 aastatega mööda psühholooge, sest tal on siiani öine enurees, tugevad tikid ja vihahood, mil ta ei kontrolli ennast. Keegi pole meile öelnud, et tal võib ATH olla vaid lihtsalt see on Tema omapära. Kuidas seda haigust üldse diagnoositakse. Uurin, sest meile soovitati rajaleidjast tugiisikut, aga kuna lapsel puuet ei ole siis kool ei olnud nõus. Veelkord vabandust teise teemasse trügimine pärast.

Me kasutasime enureesi raviks Wet-Stop aparaate – alarmsüsteemi,mis tuleb trussikute külge ööseks õmmelda.

Saime 1,5 nädalaga enureesist lahti. Nefroloog rendib neid aparaate välja.

Neuroloog ehk?

Ei, just nefroloog.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Karistused on olnud järgmised:

– kohe teolt tabades läheb nö järelemõtlemisetoolile istuma (see on elutoast eemal natuke, eraldi vaikses nurgakeses

– magusaga nulltolerants. Ütlemegi, et sina nüüd kommi ei saa, mis sest, et teised pere lapsed söövad, aga sul on karistus

– võtame talle olulise mänguasja ära ja ütleme, et saab tagasi, kui on käitumist parandanud

– multikate/teleka keeld. ipad ja telefon teda niikuinii ei huvita, seega neid pole vaja keelata.

– ükskord kui taas oli eriti halb päev olnud jätsime samal õhtul sõbra sünnipäevapeole karistuseks minemata

kas on veel ideid, kuidas võiks? kas need minu karistused on OK?

Mina ei karista oma lapsi kunagi. Pigem väljendan oma pettumust ja kurbust ja rahulolematust, mulle tundub, et sellest täiesti piisab.
Kinnitame vastastikku sageli kui kallid me üksteisele oleme ja kui palju armastame üksteist. Arvestame teineteise soovide ja vajadustega.
Kui laps käitub minuga vahel egoistlikult, siis ma tuletan talle meelde, et ta ju ütles, et armastab mind, kas ta ei mõelnudki seda tõsiselt? Kui teist armastad, siis sa ei taha kurvastada seda, keda armastad. Sõnad ei tähenda midagi kui teod neid ei kinnita.
Või kui ei taha teha mida palun, siis ütlen, et selge, ma ka siis ei tee seda mida sina minult järgmisena palud.
Meil on vaid selline kokkulepe, et kui koolis saab märkuse, siis selle eest tuleb olla üks päev ilma nutiseadmeteteta – telekas jääb alles. Ja see pole karistus, vaid mina arvan, et nutiseadmed on selles süüdi kui ta märkuse saab. Iga märkus teeb ühe päeva nutivabaks. Meil töötab – märkuste asemel on kiitused sageli ja siis ma ka kiidan korralikult ja rõõmustan ja tekitan hea tunde lapses, räägin isale ka kui hästi tal on läinud ja kui tubli ta on ja siis isa ka rõõmustab ja laps on rahul ja tunnustatud. MItte üle võlli, aga normaalselt.
Arvan ikka, et head lapsed kasvavad armastusega. Kiida sageli head tegu, isegi kui teeb midagi tavalist, ntx paneb puzzle kokku või sööb toidu ära, või istub vaikselt ja õpib jne. kiida, kui tubli ta on ja kuidas sulle meeldib kui ta nii teeb jne.
Karistamine ei anna mingit head tulemust. Tekitab vaid viha ja trotsi.
Ma lähenen juba 50le, aga pole unustanud seda viha ja trotsi, mida minus karistamised tekitasid lapsepõlves. Küll aga ei mäleta ma, et oleksin neid karistusi kunagi ära teeninud, et mille eest karistati. Ma tahtsin ise olla alati hea laps.
Sünnipäevast ilma jätmine on minu arust väga väga hull asi – ma ei suudaks oma lapsele kunagi sellist karistust teha. See tundub lihtsalt liiga karm minu arust. Sünnipäeva lapse suhtes tundub see reetmisena, et sinu laps sinna ei läinud, mis tekitab lapses kohe eriti halva tunde ja võib kahjustada ka suhteid sõpradega. Kõik, mis puudutab sõpru – iial ei tohi last häbistada teiste ees.
Last pole vaja murda heaks lapseks. Piisab kui temas tekitada soov olla hea ja käituda hästi. Siis ta teebki seda.
Need vanemad, kes last löövad, annavad ka ju signaali, et kui midagi ei meeldi, siis tuleb lüüa. Laps teeb seda sama väljaspool kodu.

Please wait...
Näitan 21 postitust - vahemik 1 kuni 21 (kokku 21 )


Esileht Erivajadustega laps Kas mu lapsel on ATH?