kle sul on puuk kodus, mitte mees. Räägi temaga üks mehejutt. Küsi ta käest, kas ta tahab sulle olla mees või on ta mingi puudega, sest käitub nagu lisalaps. Palu tal tema vanematekoju tagasi kolida, sest sina ei ole tema ema. Käed-jalad on tal küljes, tööl käib, süüa tahab, elada tahab – kõige selle eest peab täiskasvanud inimene ka maksma. Tee kokkuvõte elamisele ja toidule kuluvast rahast, näita ära kui palju peaks olema temapoolne rahaline panus. Kui talle see ei sobi, siis pole muud kui tuleb lahku minna, sest usu mind, ilma selle meheta saad sa edaspidi üksikemana palju paremini hakkama nii rahalisely kui ka emotsionaalselt, isegi siis kui ta sulle pennigi elatist ei maksa.
Mul oli sarnane mees aga tema mitte kuidagi ei tahtnud tööle minna, no tee või tina. Tal oli oma firma, aga sellega ei läinud just kuigi hästi, palgatöö talle jälle ei kõlvanud. EI viitsinud mina niimoodi pikalt jamada, kogu aeg oli õudne närutamine, raha ei olnud, mina hakkasin kahe kohaga tööd tegema, üks vahetus lõppes, teine algas, ma ei teeninud miinimumpalka, sain üle 1000¤ netos kätte aga seda jäi siiski väheks. Viskasin puugi välja, elu läks palju lahedamaks, hingamine läks vabamaks ja enam ei pidanud rahaga närutama, tundsin end täiesti rikkana (kuigi ega see 1000 ka muidugi mingi eriti suur summa pole), sain ENDALE lõpuks mõne uue riideeseme osta. Muidu oli pidev kiun et anna bensuraha ja lähen toidupoodi, anna raha. Jube, ise ka imestasin et kuidas nii saab, et mul on selline parasiit tekkinud, pidasin end varem targemaks. No polnud midagi teha, tunnistasin siis endale ja kõigile sõpradele, et häbilugu, olen olnud loll et sellist puuki oma rinnal soojendasin, aga nüüd enam mitte. paar sõpra mõistsid hukka, ülejäänud toetasid (moraalselt). Mõistan, et ega ei ole kerge lahku minna isegi siis kui mees on selline diivanikaunistus, mina ka nutsin paar kuud oma puuki taga, mis siis, et ta ise minema ajasin. No alguses oli kergendus, siis vahepeal oli igatsus ja siis läks üle. Tagasi ei ihka, ta on ikka täpselt samasugune puuk edasi. Kahju on, sest mulle meeldis ta keha ja tema lõhn aga kogu emotsionaalne ja vaimne pool jäi nagu puudu, me ei leidnud kooselus ühist keelt. Ta oligi nagu suur laps, otsis naise asemele ema ja teenindajat. Mõnele võib-olla sobib, mulle ei sobinud. Ka sulle, teemaalgataja, ei sobi sest sa oled ju rahulolematu.
Võid proovida mehega konkreetselt rääkida ja rahaliselt asjad paika panna, teha tööjaotuse. Kui see ei toimi, siis ega sa teda kuidagi ümber ei kasvata, vägisi sa talt raha ära võtta ei saa ja piitsaga puid tuppa tooma ei pane. Ela parem üksi.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 06.12 10:26; 07.12 12:38;
