Peagi katsete aeg taas tulemas ning peaksin ilmselt otsutama, kas panna oma poeg muusikakooli või mitte. Laps hetkel lasteaia viimases rühmas. Viisi peab,laulmine meeldib nii nagu enamikele lastele. Õpetaja kiidab, et on tubli. Mina ise mingit silmnähtavat andekust ei näe, kuid ilmselt see polegi nii oluline. Olen siiski mõelnud, et ilmselt võiks lapsele mingit sorti muusikalise hariduse võimaldada, eks siis suuremast peast vaatab kui väga see teda huvitab ja kas tahab mingit pilli õppida. Kas seda teha aga kohe muusikakoolis (kui muidugi sisse saab) või pigem muusikakooli vabaklassis (on tasuline, veidi vähem tunde nädalas kui \”päris klassides\” ning eksameid jmt. ei ole või siis hoopis kuskil eraõpetaja juures). Kardan, et äkki muusikakool võtab palju aega ära (kunstikoolis juba laps käib) ning on liiga väsitav. Samas kas vabaklassis või eraõpetaja juures saab pillimängu selgeks… Äkki laps ikkagi avastab teismeliseeas, et väga tahaks muusikat nö. professionaalsel tasemel õppida, kuid siis on juba rong läinud, s.t. lastemuusikakooli tunnistust tal ei ole. Äkki muusikat õppivate laste vanemad oskavad aidata ja nõu anda?
Teema: Kas muusikakool või pigem eraõpetaja-vabaklass?
Eks see muusikakool võtab palju aega ära küll. Kuna seal on rohkem tunde ja ka kodus on õppimist rohkem kui eraõpetaja juures. Solfedzo on kindlasti paremal tasemel kui erõpetaja seda teeb. Aga võid ju katsetada sellist varianti, et esimeseks aastaks paned ta näiteks eraõpetaja juurde või siis sellesse vabaklasssi. Siis aastaga on ju näha, kas poisil üldse huvi on pilli õppimise vastu, samuti saad õpetajalt tagsisidet tema oskuste/eelduste kohta. Mina oma esimese lapsega kasutasin seda varianti. Esimene aasta käis eraõpetaja juures ja kevadel õpetaja soovitas meil muusikakooli minna, kuna tegemist olla täiesti muusikakooli lapsega. Teisega oskasin juba ise ka natuke rohkem mõelda ja tema läks otse muusikakooli. Esimene on nüüd lõpetanud muusikakooli ja ta on väga rahul, et ta sinna õppima suunasime, kuigi ta oma edasiseid õpinguid muusikaerialadel ei näe.
Kui tahad kindlasti, et lapsel jääksid uksed nö valla, siis vali muusikakool. Ja no minu arvates võiksite igal juhul ju katsetele minna. Võib olla ei saa sissegi ja siis polegi ju millegi vahel valida (ega viisipidamine pole ainus eeldus, tähtsam isegi on rütmitunne jmt pilli mängimisel). Kui aga saab sisse, siis teete valiku alles. Meie muusikakoolis näiteks olid enne katseid kohustuslikud konsultatsioonid. Juba selles konsultatsioonis sai õpetaja käest tagasisiddet küsida ja tema andis ka soovitusi (näiteks pilli osas).
Minu meelest peaksid poisid hoopis sporti tegema. Teil kunst ja muusika ühekorraga, kuhu jääb sportlik tahtejõu kasvatamine ja raskuste ületamine?
kui väga andekas pole ja muusikukarjäär ei seisa silme ees, siis mina ei paneks mitte mingil juhul muusikakooli.
olen ise selle läbi teinud – võtab metsikult aega (ühegi trenni jaoks enam ei jagunud) ja ainuke, mida ma kahetesen on see, et pooleli ei jätnud.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Minu meelest peaksid poisid hoopis sporti tegema. Teil kunst ja muusika ühekorraga, kuhu jääb sportlik tahtejõu kasvatamine ja raskuste ületamine?[/tsitaat]Ja tüdrukud harjutage varakult leemekulpi liigutama ja koristama, no kunstimeelt võite ka edendada. Tugeval ja raskuste ületajal mehel siis hea koju tulles vaadata.Õige!
Mina soovitaks just panna muusikakooli praegu. Ja teeb siis nii palju õppeaastaid, kui teeb. Kui huvi kaob või ei jõua, siis saab alati muusikakoolist ära võtta ja vajadusel minna eraõpetaja juurde. Muusikakooli panna kohe alguses soovitan seepärast, et KUI JUHTUB, et sinu laps on väga andekas ja talle meeldib, siis pole sa aega raisanud.
Veidi ka omadest kogemustest: laps on samuti musikaalne, sai muusikakooli nagu lupsti sisse. Esimesed kuud olid okei, kuni tuli välja, et õpetaja oli täielik närvihaige ja ei pane rõhku mitte sellele, et tehnilist poolt arendada, vaid ainult tampis lugusid pähe. St et üks kontsert on teise otsa, pidevalt vaja 2- 3 lugu pähe saada. Vanasti (olles ka ise lastemuusikakoolis käinud), ei olnud see tamp nii tugev.
Tänapäeval aga hakkab- sügiskontsert, talvekontsert, kevadkontsert, ülemineku eksam, jne. Kogu vaba aeg peaks ideaalis kuluma harjutamisele. Millegi muuga aega eriti tegeleda ei jää. Tänapäeva muusikakool ei ole enam ammu huvialakool, vaid on suunaga ette valmistada muusikakõrgkooliks.
On muidugi üliandekaid lapsi, kellel on ka huvi, nendel on seal koolis lihtne.
Kuid kellel pole eeldusi muusikuks saada ja on vbl nö veidi kõvema peaga, ning kui vanematest kumbki pole noodivihikuid lähemalt nuusutada saanud, siis saab olema väga raske.
Kuid proovige kindlasti muusikakooli. Vbl on see just sinu lapse jaoks ainuõige valik.
[small]Hilfe kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
Ja tüdrukud harjutage varakult leemekulpi liigutama ja koristama, no kunstimeelt võite ka edendada. Tugeval ja raskuste ületajal mehel siis hea koju tulles vaadata.Õige![/tsitaat]
Alguses pannakse poisid kunsti ja muusikat tegema, pärast virisetakse siinsamas, et neid kiusatakse ja nad ei suuda ennast kehtestada. Füüsilisest vormist rääkimata.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Hilfe kirjutas:[/small]
Alguses pannakse poisid kunsti ja muusikat tegema, pärast virisetakse siinsamas, et neid kiusatakse ja nad ei suuda ennast kehtestada. Füüsilisest vormist rääkimata.[/tsitaat]Võib ju olla, et nii on sinuga juhtunud, pole aimugi. Ma olen veendunud, et selliseid lapsukesi kiusataks ka ilma noodilugemise oskuseta.
Mina ei paneks esimeses klassis vaid teises. Niigi on algul kooliga harjumist, milleks siis veel kohe lisakoormust. Minu laps läks näiteks neljandas klasis alles, see on võibolla veidi hilja. Aga nendel, kes esimeses klassis alustavad ja hiljem tõsiselt muusikaga tegeleda tahavad jääb lastemuusikakooli ja näiteks Otsa kooli vahele auk, mida siis muusikakool lisaaastatega täidab.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Minu meelest peaksid poisid hoopis sporti tegema. Teil kunst ja muusika ühekorraga, kuhu jääb sportlik tahtejõu kasvatamine ja raskuste ületamine?[/tsitaat]
Sellega olen küll nõus, et spordiga peaks iga poiss tegelema, kõik muu tilulilu tulgu peale seda.
mina ei arva, et spordiga peaksid ainult poisid tegelema vaid ka tüdrukud. mu enda laps on samuti musikaalne kuid vaevalt ta kunagi elukutseliseks muusikuks hakkab, seetõttu panin ta heatasemelisse kooli ja käib eraõpetaja juures soololaulu õppimas. samuti teeb ta võistlussporti. minu jaoks on oluline, et lapsel oleks päev planeeritud ja ei hakkaks jõlkuma, hetkel juba viies klass ning ta ei kujuta ettegi, et peale kooli kuhugi kaubanduskeskusse vms läheks, ikka muretseb kuidas kiiresti garderoobis koolitöö ära teha ja trenni jõuda. sellise tempo juures on tal enamus veel viied, ta lihtsalt ei kujutaks ettegi, et midagi halvasti teeb.
Sport on hea asi, aga poiste tundekasvatusega peaks HOOPIS tõsisemalt tegelema.
Pereelu alt loeme iga päev tuhmidest ‘sportlikest’ macho-jõmmidest, kellele naise mured korda ei lähe.
Muusika ja kunst on igatahes just poistele ülikasulikud. Omast kogemusest tean, et kui võimalik, tuleb panna poiss tantsima – olgu see siis kasvõi rahvatants. Poiss, kes on mõnegi aasta tantsinud,suhtub tüdrukutesse hoopis normaalsemalt, kusjuures tantsimine ei tee poissi memmekaks. Sport seegi.
Kui on võimalik maksta, siis valiksin kindlalt eraõpetaja või vabaklassi. Muusikakooli koormus on ikka päris suur, lisaks eksamid, esinemised. Kui kunstikool juba nagunii on, siis kõike ei jõua, eriti kui tahta veel mingis trennis ka käia.
mul käis poiss algul vabaklassis ….siis tekkis teisel aastal tavaklassi üks vaba koht…poole õppeaasta jookul…panin ta üle ja pole hull midagi …mul õpib löökpille,kodus harjutab ainult trummimatil.üks pluss on see muidugi ,et odavam on ikka ja saab 4 aastase õppe järel tunnistuse …mul ta ise tahtis minna ja valis pilli …ma olex taht,et valiks kitarri aga hea et üldse tahtis.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]kui väga andekas pole ja muusikukarjäär ei seisa silme ees, siis mina ei paneks mitte mingil juhul muusikakooli.
olen ise selle läbi teinud – võtab metsikult aega (ühegi trenni jaoks enam ei jagunud) ja ainuke, mida ma kahetesen on see, et pooleli ei jätnud.[/tsitaat]
Sama siin. Olin veel kohutavalt kohusetundlik ka, ei osanud kunagi midagi nö üle nurga teha, harjutasin palju, olin hea õpilane, saadeti pidevalt konkurssidele ja kontsertidele, mida ma ise tegelikult vihkasin. Aga ilmselgelt polnud ma loomuldasa andekas, teadsin juba ammu, et muusikaga mu tulevane elukutse seotud olema ei saa. Ühesõnaga raiskasin 7 aastat aega millegi peale, mis polnud minu ala. Selle asemel oleks vabalt võinud erinevaid asju katsetada ja seda oma ala otsida. Loomulikult ei jookse pillimänguoskus mööda külge maha, aga selle taseme jaoks, mida ma praegu vajan ja kasutan, oleks vabalt kord nädalas toimuvatest eratundidest piisanud.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Minu meelest peaksid poisid hoopis sporti tegema. Teil kunst ja muusika ühekorraga, kuhu jääb sportlik tahtejõu kasvatamine ja raskuste ületamine?[/tsitaat]
ja siis ärge imestage, poistest kasvavad tümikad, kes teatri, raamatu või kontserdi peale vaid mühatada oskavad ja vaimse elu tipuks jääb jalgpalliülekande vaatamine.
Poisse tuleb ka vaimselt, emotsionaalselt ja kultuuriliselt arendada!
Ja samamoodi tuleb ka tüdrukuid kehaliselt arendada muidugi.
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
