Esileht Koolilaps Kas muusikakoolis käivad lapsed on tavakooli muusikatunnist vabastatud?

Näitan 22 postitust - vahemik 31 kuni 52 (kokku 52 )

Teema: Kas muusikakoolis käivad lapsed on tavakooli muusikatunnist vabastatud?

Postitas:
Kägu

See süsteem on ainult siis, kui laps õpib VHK muusikakoolis.

Kui VHK-s õppiv laps on musikaalne, siis ta õpibki Vanalinna muusikakoolis ja need tunnid on integreeritud tunniplaani.

Keegi ei hakka oma musikaalset last peale koolipäeva veel mujale muusikakooli vedama, kui on võimalus need tunnid koolipäeva sees ära teha.

minu laps läks nt arsise kellade kooli, mis on ka õppekavaga muusikakool, juba lasteaias. ilmselgelt ei oleks ma teda lihtsalt sellepärast, et ta vhk-sse sisse sai, sealt ära võtma ja mingit muud instrumenti õppima pannud. see oli lihtsalt vahemärkuse korras sinu väitele, et kõik vhk-s käivad musikaalsed lapsed käivad vhk muusikakoolis.

VHK-s on tavamuusikatundidest vabastatud need õpilased, kes läbivad muusikakooli täisõppekava ehk kelle tunniplaanis on erialatunnid (pill), koorikoolitunnid, solfitunnid, muusikaloo tunnid. Arsise kellade koolis on vaid kellad ja solf ja soovi korral klaver. Ka VHK-s on lapsi, kes Arsises käivad, aga nemadki õpivad ikkagi ka VHK muusikakoolis, selle vahega, et nende pill/erialatunnid on Arsises. Ja nad on vabastatud tavamuusikatundidest.

Tallinnas on neli muusikakooli, mille õppekavad on samal tasemel: Tallinna muusikakool, Nõmme muusikakool, VHK muusikakool ja Lasnamäe muusikakool.

+2
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Minumeelest on selline vabastus väga kummaline. Muusikas pole ju ainult laulude ja nootide õppimine. Omal kohal on ka ajalugu, heliloojad, silmaring, arutelud…

Tegelikult ka kõike seda saab muusikakoolis õppiv laps oluliselt suuremas mahus.

+9
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Arsise kellade koolis on vaid kellad ja solf ja soovi korral klaver.

minu lastel oli arsise kellade koolis ka muusikalugu ja klaver, kohustuslikuna, mitte soovi korral. vabatahtlikuna on klaver täiendõppes, põhiõppes on klaveritunnid kõigil. muusikalugu on viimastel aastatel olnud tõesti vabatahtlik.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Meie koolis arutatakse ka samasugust võimalust kehalise kasvatuse osas. Kui laps näiteks iga päev mingisugust koolivälist trenni teeb, siis on ilmselt suht mõttetu veel kooli kehalises käia. Tunniplaani saab vastavalt sättida, et kehaline oleks viimane tund. Aga selline lähenemine on väiksemate ja avatuma mõõteviisiga koolide privileeg.

Sa saad ju ikka aru, et kool võib olla nii avatud ja edumeelne kui võimalik, aga igas koolis ei ole võimalik koostada tunniplaani selliselt, et igal klassil oleks kehaline, muusika ja kunst kas esimene või viimane tund.

+5
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Vabastusel on siis mõte, kui tund on esimene või viimane, sest kuhu siis need vabastatud lapsed tunni ajaks pannakse? Kui laps on koolis, siis kool vastutab tema eest. Näiteks tunnist ärasaatmisel antakse laps üle sotsiaalpedagoogile, mitte ei lasta kooli peale hulkuma.

vabastatud lapsed istuvad tavaliselt sel ajal kooli raamatukogus või aatriumis ja tegelevad oma asjadega, nt teevad järgmise päeva kodutöid.
algklasside lapsed üldjuhul sellist vabastust ei saa, sest nendel pole sellisel tasemel muusikakooli või trenne. põhikooli omad suudavad selle ühe tunni endale tegevuse leida küll ja ei pea keegi neil kõrval istuma. tunnist ärasaatmist (=karistust) ei saa sellega võrrelda.

Minumeelest on selline vabastus väga kummaline. Muusikas pole ju ainult laulude ja nootide õppimine. Omal kohal on ka ajalugu, heliloojad, silmaring, arutelud…
Ja mis saaks muusikat armastaval lapsel selle vastu olla? Kui koormus on liiga suur, siis peaks vb hoopis enda muusikakooli tunnid üle vaatama.

Sama kunstiga.
Trennilaps teeb jällegi hea meelega ka koolis trenni. Ja miks ainult tipud vabastada? Paljud teevad sporti 5-6 korda nädalas omalõbuks.

Ja seda isegi ei hakka välja tooma, et need tunnid on hea vaheldus ja puhkus ajule.

lapsel, kellel on 5 korda nädalas huviring ja kes tegeleb seal süvendatult asjaga, kulub see 2-3 vaba lisatundi marjaks ära kas siis õppimisele või puhkamisele, milleks muidu aega napib. nagu siingi üks kägu omast kogemusest kirjutab, on muusikakoolis õppivale lapsele kooli muusikatund igav ja mahavisatud aeg, selle võiks palju kasulikumalt veeta. trennilapsega sama, selle arvelt saab ta juurde õppimise aega ning õhtuti peale trenni kergem.
vabastuse saavad ka need, kes teevad tippkoormusel trenni, meil loetakse seda vähemalt 5 tunnist nädalas, seega võib sellist vabastust taotleda ka see, kes oma lõbuks 5-6 korda nädalas trennis käib, kuid ei käi ühelgi võistlusel. tema saab oma soovitusliku koormuse trennidest kätte ja see 2 kekatundi ei anna talle midagi juurde.
keegi ei keela neil lastel muusika- või kehalise tunnis käia, see on võimalus lastele, kellel niigi aega napib, et nad ei peaks seal tundides lihtsalt olemise pärast olema, kui nad saavad oma õppe mujal kätte.
ka ülikoolid ja kutsekoolid pakuvad VÕTA-t, st võimalust arvestada mujal õpitut

+6
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Tegelikult võiks olla. Seda hüütakse individuaalseks lähenemiseks ja optimaalseks ajakasutuseks. Meil ei ole vaja inimesi, kes istuvad lihtsalt mingid tunnid täis, sest on ette nähtud. Iseasi, kas see on tänapäeva Eesti haridussüsteemis teostatav.

Ja mis puutub muusikakooli, siis seal tundides nad vist ei laula?

Muusikatund ei ole ainult laulmine. Muusikatunnis õpitakse ka muusikaajalugu, mida vist muusikakoolis ei õpita. Ma tegelikult ei tea, mida nad seal muusikakoolis ja millal õpivad, aga kui meil oli käsil taktiõpetus vmt, pidime taktijooni tõmbama või noote taktijoonte vahele joonistama, et takt oleks õige pikkusega, siis huvitaval kombel mina, kes muusikakoolis ei käinud, aga oskasin matemaatikat sain sellega hakkama, aga muusikakoolis ma-ei-tea-mitu-aastat klaverit õppivad ei saanud sellega hakkama.

+1
-10
Please wait...

Postitas:
Kägu

kui tegemist on muusikakooliga, mis on kooli osa nagu VHK-s, siis on see mõeldav. muul juhul ei tea ju, mida täpselt ühes või teises kohas õpitakse. mu esimese klassi laps võiks siis peaaegu kõigist ainetest vabastatud olla ja üldse mitte koolis käia (kirjutab ammu õigesti ja loeb soravalt, matemaatikas vähemalt kolmanda klassi tasemel, käib 5x nädalas trennis jne).

0
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Seaduse järgi on võimalik huvihariduse arvelt saada riikliku õppekava aine või osa ainest arvestatud. Aga see ei käi, ega saagi käia automaatselt, sest huvihariduse võimalusi, programme jne on väga palju. Ka ülikoolid ei arvesta varasemaid kogemusi/õpinguid automaatselt, vaid seda tuleb taotleda ja tõendada, et see varasem tegevus tõesti katab taotletava aine õpiväljundid.

Ses mõttes polegi mõtet vaielda, et keegi sai vabastuse ja keegi pole saanud, pole isegi pakutud. Pakkuma ei peagi, huviline ise (tema vanemad) saab seda taotleda. Meie ka esitasime taotluse ja kooli juhtkond koos selle aine õpetajaga hindasid kas saab huvihariduse (meie puhul trenni) arvelt koolitunnist ära lubada. Kui on tegu sama kooli juures töötava huvikooliga, nagu VHK puhul, on koolil muidugi lihtsam vabastust lubada ja siis saab isegi nii pool-automaatselt seda teha, et soovijad, kes tingimustele vastavad, ei pea koolitunnis käima.

+2
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Aga ma tean, et on olemas koole, kus selline süsteem toimib imeliselt hästi. Seega…muidugi võite kommida ja oma arvamust avaldada, a tegelikult oli mul ikka päris küsimus ka.

Alati võid ju teha oma kokkulepped õpetajatega. Mitte üldiselt ei ole keegi vabastatud. Valesse kohta pöördud oma küsimusega.

0
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Meie koolis arutatakse ka samasugust võimalust kehalise kasvatuse osas. Kui laps näiteks iga päev mingisugust koolivälist trenni teeb, siis on ilmselt suht mõttetu veel kooli kehalises käia. Tunniplaani saab vastavalt sättida, et kehaline oleks viimane tund. Aga selline lähenemine on väiksemate ja avatuma mõõteviisiga koolide privileeg.

Sa saad ju ikka aru, et kool võib olla nii avatud ja edumeelne kui võimalik, aga igas koolis ei ole võimalik koostada tunniplaani selliselt, et igal klassil oleks kehaline, muusika ja kunst kas esimene või viimane tund.

Esiteks, ma kirjutasin ju väiksemate ja avatuma mõtteviisiga (väikestes koolides on tunniplaani seadmine lihtsam). Teiseks, loe uuesti süsteemi kohta, mida kirjeldasin. Muusikatund ei ole meil esimene ega viimane, vaid muusikatund viiakse muusikakooli lastele läbi omaette grupis teise programmi järgi, mis ûhtib muusikakooli omaga ning lapsed seetõttu muusikakooli solfedžos ei käi. Esimene või viimane tund peaks olema vaid kehaline kasvatus.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Meie koolis arutatakse ka samasugust võimalust kehalise kasvatuse osas. Kui laps näiteks iga päev mingisugust koolivälist trenni teeb, siis on ilmselt suht mõttetu veel kooli kehalises käia. Tunniplaani saab vastavalt sättida, et kehaline oleks viimane tund. Aga selline lähenemine on väiksemate ja avatuma mõõteviisiga koolide privileeg.

Sa saad ju ikka aru, et kool võib olla nii avatud ja edumeelne kui võimalik, aga igas koolis ei ole võimalik koostada tunniplaani selliselt, et igal klassil oleks kehaline, muusika ja kunst kas esimene või viimane tund.

meie koolis (ei ole tallinn) käib ligikaudu 1000 last, aga ometi pakutakse sellist võimalust. igal sügisel ilmub e-kooli teade, et kes soovib asendamist, esitagu sellekohane avaldus.
avatud mõtteviisiga on see kool küll. mingit vajadust kehalist või muusikat esimeseks või viimaseks tunniks sättida seal ei ole, lapsed saavad selle aja iseseisvalt ja vaikselt ka keset koolipäeva koolis veedetud.

Alati võid ju teha oma kokkulepped õpetajatega. Mitte üldiselt ei ole keegi vabastatud. Valesse kohta pöördud oma küsimusega.

miks vale koht? nagu teemast näha, pole paljud lapsevanemad sellest võimalusest kuulnudki ja peavad seda seetõttu võimatuks 😀 avardub nendegi silmaring, samas saab teemaalgataja kinnitust, et seda süsteemi kasutatakse teisteski koolides peale VHK

+4
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Olen teemaalgataja.

Suurtele muretsejatele. Ma ausõna ei oota, et et siin teemas vastaja minu eest midagi ära teeks, mingid kokkulepped sõlmib või muud reaalset ja käega katsutavat ära teeb.
Aitäh nendele vähestele, kes vastasid ja oma mõtteid jagasid PÄRIS asja kohta.

Ülejäänutele aga oleks soovitus! Igas teemas pole vaja vastata, see koormab liigselt. Tundus, et paljude vastajate lapsed isegi ei käi muusikakoolis ja liigselt erutunud inimesi oli ootamatult palju.
Veelkord, aitäh neile, kel oli päriselt midagi öelda.

+5
-3
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Meie koolis arutatakse ka samasugust võimalust kehalise kasvatuse osas. Kui laps näiteks iga päev mingisugust koolivälist trenni teeb, siis on ilmselt suht mõttetu veel kooli kehalises käia. Tunniplaani saab vastavalt sättida, et kehaline oleks viimane tund. Aga selline lähenemine on väiksemate ja avatuma mõõteviisiga koolide privileeg.

Sa saad ju ikka aru, et kool võib olla nii avatud ja edumeelne kui võimalik, aga igas koolis ei ole võimalik koostada tunniplaani selliselt, et igal klassil oleks kehaline, muusika ja kunst kas esimene või viimane tund.

Esiteks, ma kirjutasin ju väiksemate ja avatuma mõtteviisiga (väikestes koolides on tunniplaani seadmine lihtsam). Teiseks, loe uuesti süsteemi kohta, mida kirjeldasin. Muusikatund ei ole meil esimene ega viimane, vaid muusikatund viiakse muusikakooli lastele läbi omaette grupis teise programmi järgi, mis ûhtib muusikakooli omaga ning lapsed seetõttu muusikakooli solfedžos ei käi. Esimene või viimane tund peaks olema vaid kehaline kasvatus.

Defineeri, mida tähendab sinu jaoks “avatud kool”.
See sinu kirjeldatud süsteem eeldab kooli koostööd muusikakooliga. Pealinnas on neid muusikakoole rohkem kui üks. Kas iga pealinna kool peaks tegema koostööd kõigi pealinna muusikakoolidega? Või on siiski lihtsam see, et nendega, kellega vaja, teha erikokkulepped.
Kehalisega on veel eraldi teema. Ujumistrennis käiv laps võiks siiski käia ka jooksmas, suusatamas ja osalema pallimängudes.
Ja ega muusika ega kehaline pole ainsad sellised ained. Erikokkuleppeid vajavad ka nt. matemaatikas või mõnes keeles teistes tugevamad lapsed.
Ehk siis see ei saa ole mingi riiklik norm.

+3
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Meie koolis arutatakse ka samasugust võimalust kehalise kasvatuse osas. Kui laps näiteks iga päev mingisugust koolivälist trenni teeb, siis on ilmselt suht mõttetu veel kooli kehalises käia. Tunniplaani saab vastavalt sättida, et kehaline oleks viimane tund. Aga selline lähenemine on väiksemate ja avatuma mõõteviisiga koolide privileeg.

Sa saad ju ikka aru, et kool võib olla nii avatud ja edumeelne kui võimalik, aga igas koolis ei ole võimalik koostada tunniplaani selliselt, et igal klassil oleks kehaline, muusika ja kunst kas esimene või viimane tund.

Esiteks, ma kirjutasin ju väiksemate ja avatuma mõtteviisiga (väikestes koolides on tunniplaani seadmine lihtsam). Teiseks, loe uuesti süsteemi kohta, mida kirjeldasin. Muusikatund ei ole meil esimene ega viimane, vaid muusikatund viiakse muusikakooli lastele läbi omaette grupis teise programmi järgi, mis ûhtib muusikakooli omaga ning lapsed seetõttu muusikakooli solfedžos ei käi. Esimene või viimane tund peaks olema vaid kehaline kasvatus.

Defineeri, mida tähendab sinu jaoks “avatud kool”.

See sinu kirjeldatud süsteem eeldab kooli koostööd muusikakooliga. Pealinnas on neid muusikakoole rohkem kui üks. Kas iga pealinna kool peaks tegema koostööd kõigi pealinna muusikakoolidega? Või on siiski lihtsam see, et nendega, kellega vaja, teha erikokkulepped.

Kehalisega on veel eraldi teema. Ujumistrennis käiv laps võiks siiski käia ka jooksmas, suusatamas ja osalema pallimängudes.

Ja ega muusika ega kehaline pole ainsad sellised ained. Erikokkuleppeid vajavad ka nt. matemaatikas või mõnes keeles teistes tugevamad lapsed.

Ehk siis see ei saa ole mingi riiklik norm.

PS! Elu on võimalik ka väljaspool pealinna.

0
-3
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Defineeri, mida tähendab sinu jaoks “avatud kool”.
See sinu kirjeldatud süsteem eeldab kooli koostööd muusikakooliga. Pealinnas on neid muusikakoole rohkem kui üks. Kas iga pealinna kool peaks tegema koostööd kõigi pealinna muusikakoolidega? Või on siiski lihtsam see, et nendega, kellega vaja, teha erikokkulepped.
Kehalisega on veel eraldi teema. Ujumistrennis käiv laps võiks siiski käia ka jooksmas, suusatamas ja osalema pallimängudes.
Ja ega muusika ega kehaline pole ainsad sellised ained. Erikokkuleppeid vajavad ka nt. matemaatikas või mõnes keeles teistes tugevamad lapsed.
Ehk siis see ei saa ole mingi riiklik norm.

Ma ei öelnud ju “avatud kool”, vaid “avatud mõtteviisiga kool”. Muusikakoole ei ole Tallinnas üldse nii palju ja nende õppekava ei erine sugugi mitte nii oluliselt, et kool ei võiks kõikide suurematega koostööd teha. Piirkonnapõhiselt oleks abiks isegi koostöö ühe muusikakooliga, näiteks Mustamäe koolil Nõmme omaga. See tähendabki avatud mõtteviisi, et otsitakse ebatraditsioonilisi ja mõistlikke eesmärgipäraseid lahendusi, et lastel oleks hea.

Ujumistrennis võib-olla ainult ujutakse, aga näiteks suusakoolis mina jooksin, võimlesin, orienteerusin, mängisin palli ja muidugi ka suusatasin. Kehalise tunnis ei tehtud midagi rohkemat, mida trennis juba ei võimaldatud. Nii mõnigi laps käib mitmes erinevas trennis: tantsimas, kergejõustikus, jalgpallis jne.

Ka matemaatikas võib erikokkuleppeid teha ja meil ongi tehtud. Andekamad õpivad eriprogrammi järgi ning on klassikaaslastest tavaprogrammiga võrreldes ca aastajagu ees.

Ja ütlesingi kohe alguses, et selline lähenemine on üksikute koolide privileeg.

+3
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Defineeri, mida tähendab sinu jaoks “avatud kool”.

See sinu kirjeldatud süsteem eeldab kooli koostööd muusikakooliga. Pealinnas on neid muusikakoole rohkem kui üks. Kas iga pealinna kool peaks tegema koostööd kõigi pealinna muusikakoolidega? Või on siiski lihtsam see, et nendega, kellega vaja, teha erikokkulepped.

Kehalisega on veel eraldi teema. Ujumistrennis käiv laps võiks siiski käia ka jooksmas, suusatamas ja osalema pallimängudes.

Ja ega muusika ega kehaline pole ainsad sellised ained. Erikokkuleppeid vajavad ka nt. matemaatikas või mõnes keeles teistes tugevamad lapsed.

Ehk siis see ei saa ole mingi riiklik norm.

Ma ei öelnud ju “avatud kool”, vaid “avatud mõtteviisiga kool”. Muusikakoole ei ole Tallinnas üldse nii palju ja nende õppekava ei erine sugugi mitte nii oluliselt, et kool ei võiks kõikide suurematega koostööd teha. Piirkonnapõhiselt oleks abiks isegi koostöö ühe muusikakooliga, näiteks Mustamäe koolil Nõmme omaga. See tähendabki avatud mõtteviisi, et otsitakse ebatraditsioonilisi ja mõistlikke eesmärgipäraseid lahendusi, et lastel oleks hea.

Ujumistrennis võib-olla ainult ujutakse, aga näiteks suusakoolis mina jooksin, võimlesin, orienteerusin, mängisin palli ja muidugi ka suusatasin. Kehalise tunnis ei tehtud midagi rohkemat, mida trennis juba ei võimaldatud. Nii mõnigi laps käib mitmes erinevas trennis: tantsimas, kergejõustikus, jalgpallis jne.

Ka matemaatikas võib erikokkuleppeid teha ja meil ongi tehtud. Andekamad õpivad eriprogrammi järgi ning on klassikaaslastest tavaprogrammiga võrreldes ca aastajagu ees.

Ja ütlesingi kohe alguses, et selline lähenemine on üksikute koolide privileeg.

Ei saa eeldada, et kõik Mustamäe muusikahuvilised lapsed just Nõmme muusikakoolis käivad. Ja nagu ise kirjutasid, siis trennid võivad väga erinevad olla.
Ma ei saa jätkuvalt aru, miks avatud mõtlemisega kool peab juba ennetavalt kokkuleppeid kõikvõimalike huvikoolidega tegema ja miks ei kõlba need kokkulepped juhtumipõhiselt. Ei saa ka automaatselt ju eeldada, et kõik muusikakoolis käivad lapsed soovivad kooli muusikatunnist vabastust.

+1
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Ei saa eeldada, et kõik Mustamäe muusikahuvilised lapsed just Nõmme muusikakoolis käivad. Ja nagu ise kirjutasid, siis trennid võivad väga erinevad olla.

Ma ei saa jätkuvalt aru, miks avatud mõtlemisega kool peab juba ennetavalt kokkuleppeid kõikvõimalike huvikoolidega tegema ja miks ei kõlba need kokkulepped juhtumipõhiselt. Ei saa ka automaatselt ju eeldada, et kõik muusikakoolis käivad lapsed soovivad kooli muusikatunnist vabastust.

Ei saa eeldada, aga see oleks juba samm edasi. Ning miks mitte ei võiks Mustamäe laps minna just Nõmme muusikakooli, mis asub kodule kõige lähemal ja annab heatasemelise muusikalise hariduse? Kes tahab oma lapse väärtuslikku aega raisata, eks see paneb siis kaugemasse muusikakooli.

Trennid võivadki erinevad olla ja mis siis sellest on?

Avatud mõtlemisega kool ei peagi midagi, vaid lihtsalt teeb oma kooli laste jaoks heaks õppimise kohaks. Juhtumipõhine kokkulepe on keerulisem ning pole lapsevanema jaoks nii kindel. Meie teadsime oma last kooli pannes juba ette, millised hüved talle on garanteeritud kooli poolt.
Keegi ei sunnigi muusikakoolis käivat last kooli muusikatundidest puuduma, see on privileeg, mitte kohustus. Siiani ükski lapsevanem meie koolis pole dubleerimist vajalikuks pidanud. Aga kes soovib, palun väga.

+2
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Ei saa eeldada, et kõik Mustamäe muusikahuvilised lapsed just Nõmme muusikakoolis käivad. Ja nagu ise kirjutasid, siis trennid võivad väga erinevad olla.

Ma ei saa jätkuvalt aru, miks avatud mõtlemisega kool peab juba ennetavalt kokkuleppeid kõikvõimalike huvikoolidega tegema ja miks ei kõlba need kokkulepped juhtumipõhiselt. Ei saa ka automaatselt ju eeldada, et kõik muusikakoolis käivad lapsed soovivad kooli muusikatunnist vabastust.

Ei saa eeldada, aga see oleks juba samm edasi. Ning miks mitte ei võiks Mustamäe laps minna just Nõmme muusikakooli, mis asub kodule kõige lähemal ja annab heatasemelise muusikalise hariduse? Kes tahab oma lapse väärtuslikku aega raisata, eks see paneb siis kaugemasse muusikakooli.

Trennid võivadki erinevad olla ja mis siis sellest on?

Avatud mõtlemisega kool ei peagi midagi, vaid lihtsalt teeb oma kooli laste jaoks heaks õppimise kohaks. Juhtumipõhine kokkulepe on keerulisem ning pole lapsevanema jaoks nii kindel. Meie teadsime oma last kooli pannes juba ette, millised hüved talle on garanteeritud kooli poolt.

Keegi ei sunnigi muusikakoolis käivat last kooli muusikatundidest puuduma, see on privileeg, mitte kohustus. Siiani ükski lapsevanem meie koolis pole dubleerimist vajalikuks pidanud. Aga kes soovib, palun väga.

Nii normaalne jutt! Aitäh.

0
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Eks üldine idee on ju ikka see, et kool on kõigile kohustuslik ning põhiharidus kõigi jaoks üsna ühesugune – aga kes tahab mõne asjaga tegeleda rohkem kui seda koolis tehakse, otsib endale vastava koolivälise tegevuse.  Ja see tegevus ongi siis lisaks koolile, mitte mingi koolis tehtava asja asemel.

Samas saan aru, et mõnikord võivad kõne alla tulla erandjuhud. Üks juht on see, kui laps on näiteks tippsportlane ja tema treeninguplaan on hoolikalt paika pandud, aga kooli kehaline lööks selle koormusearvestuse sassi. Ehk ka muusika korral midagi sarnast, kui laps on vähemalt oma vanuseklassis tõesti tipptegija, ja kulutabki kogu oma vaba aja muusika peale.

Teine erijuht oleks see, kui kool ja huvikool (olgu see muusika- või spordikool) teevadki tihedat koostööd – nt väikeses kohas kus tihti ongi samas kompleksis või siis VHK-tüüpi lahenduste puhul. Aga see tähendaks siiski vastastikust koostööd- ka muusika- või spordikool peaks siis teadlikult võtma vastutuse lastele muusika- või spordialase hariduse andmise eest ja hoolitsema selle eest, et kõik kooliprogrammi nõuded saaks vastava aine osas täidetud.

Aga sellist varianti, kus laps oleks lihtsalt muusikatunnist vabastatud muusikakoolis käimise tõttu (või kehalisest vabastatud trennis käimise tõttu), ma küll ei poolda.

 

+5
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Vabandust, aga üks tavamuusikakooli tavaline tuhajuhan küll muusikaõpetuse tunnist vabastust ei saa. Programmid on ju täiesti erinevad ja paljalt silt “muusikakool” ei anna veel mingit garantiid, et ta teistest nii peajagu üle on.

+1
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Vabandust, aga üks tavamuusikakooli tavaline tuhajuhan küll muusikaõpetuse tunnist vabastust ei saa.

tavalised tuhajuhanid ei pääse muusikakooli, ei tavalisse ega erilisse (millised need erilised üldse on?)

sellega olen küll nõus, et programmid on erinevad.

+4
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

paljalt silt “muusikakool” ei anna veel mingit garantiid, et ta teistest nii peajagu üle on.

Üldiselt annab küll. Vähemalt praktika näitab, et see nii on.

+2
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt

Näitan 22 postitust - vahemik 31 kuni 52 (kokku 52 )


Esileht Koolilaps Kas muusikakoolis käivad lapsed on tavakooli muusikatunnist vabastatud?