Teema: Kas nad ei kavatsegi

kui su ees oleksid sama vanad eestlased olnud, oleksid saanud eesti-inglise segakeeles umbes samalaadse vastuse. ainult ropp sõna oleks alanud kas t või f-iga.
vahet pole. teismelised on alati ühesugused.

selliste vene koolidega, nagu praegu, mitte kunagi

#3509008:

…intergeeruda?

Käisin poes, järjekorras ees seisid 12-15a noored tüdrukud.

Ütlesin eesti keeles, et kaardimakse kassad on tühjad, et kas ma võin sinna minna…

Vastus oli sealt vinnilisest näost mulle, et tšjobladnepanimaju….?

Ahoo.

Ka mul on vinniline nägu olnud, mu lastel on olnud jne.

Ma valdan ka vene keelt muidu vabalt ja oleks võinud ju vabalt vastata, et “Ja ne pljat, ja prostio sprasil, tõ shlujja, bljad”, aga ma ei teinud seda.

Ikkagi noored inimesed jne, ei tahtnud traumeerida.

Aga kas see ikka on õige?

Nad sünnivad siin, nad kasvavad siin ja siiamaani elementaarset keelt ei oska?

Siiani ma olin arvamusel, et need kommunistid surevad ükskord ära ja kõik saab korda.

Aga vist ei saagi….

Pigem võiks isegi vene inimesed siin kommenteerida.

Ma ei ole absoluutselt vene vastane, AGA ma olen võõras riigis oma keelega laiamise vastane küll ja ma ei lähe Amsterdami loosungiga, et mag ik de tram besturen vms.

Meie haridussüsteem on selline. Naaberriikidest sa ei leia ühtki last, kes peale paari aastat koolis ei valda riigikeelt. Ei ole normaalne minu arust ka. Aga nende laste süü see küll ei ole. Kõikidel Eestis elavatel laste on õigus võrdsele tulevikule ja konkurentsivõimelisele haridusele. Ja riigi huvi peaks olema kasvatada eesti passiga eestlaseid, ja mitte selliseid, kes ennast ja keda teised muulasteks nimetavad. See, et see eestlane kodus räägib mingit teist või kolmandat keelt, on jumalast kama või isegi positiivne.

Hüppavad omaealiste eestlaste kallal ka, et näiteks keegi korra vaatas otsa, siis see juba häirib ja saab venekeelset sõimu.
Ilmselt ei muutugi, jäämegi fašistideks ja vägisi Siberisse transportimiseks neile.
Mida kaugemal sellistest elada, seda parem. Ainult seda saab ise enda heaks ära teha,et end säästa.

Minu jaoks ka müstika. Saan veel aru eakatest, kes ei ole eesti keelt ära õppinud, las nemad olla, aga noored? Puhas ülbus, et pole suudetud ära õppida oma elukohariigi keelt. Ning ei, ma pole russofoob, olen kakskeelsest perest ja räägin vabalt nii eesti kui vene keelt, osade sugulastega suhtlen harjumusest vene keeles, aga ma ei tule selle pealegi, et nõuda, et teised minuga vene keeles räägiksid. Ning ma ei kannata silmaotsastki neid teenindajaid poodides, kes eesti keelest mõhkugi aru ei saa ja mu poole vene keeles pöörduvad. Jah, ma võiks neile vastu tulla ja nendega vene keeles rääkida, aga põhimõtteliselt ei tee seda.

#3509069:

#3509065:

Ei.Nad ei kavatse seda mitte kunagi.

On ikka integreeritumaid venelasi ka. Need käivad küll enamasti eestikeelses koolis. Aga seegi ei tähenda, et nad hingelt väga eestimeelsed oleks, aga eesti keelt nad ikka oskavad.

Ilmselt on sul õigus, aga ma usun siiski, et eesti keeles on võimalik inimesi eestimeelsemateks kasvatada, kui ilma keelt oskamata. Ma olen elanud teistes riikides. Sisserännanute lapsed ikkagi ütlesid end sellest rahvusest olevat, mis pass neil taskus oli, mitte ei niemtanud ennast prantslasteks, türklastels ega marokolasteks. Neid ikka pigem häiris, kui keegi püüdis teada saada, et mis rahvusest nad ikka päriselt on.

#3509065:

Ei.Nad ei kavatse seda mitte kunagi.Vähemalt enamik neist.Puutun venekeelsete inimestega palju kokku ja võin seda oma kogemuste põhjal kindlalt väita.Enamike siin elavate muulaste jaoks oleme nagunii väljasurev rahvus ja kogu see integreerumine on lihtsalt naljanumber nende jaoks.

Kummaline. Ma puutun ka palju vene noortega kokku ning minu kogemus on, et vähemalt need kellega ma kokku puutun/olen kokku puutunud, oskavad kõik eesti keelt ning on pigem õnnetud selle pärast, et nad mitte kuskile ei kuulu. Neid ei võeta omaks Eestis ja nad pole keegi Venemaa jaoks. Selliseid ennast täis venelasi, keda sa kirjeldad, nägin viimati võibolla 90′ aastatel.

#3509020:

Kindel, et turistid ei olnud? Pärnu on küll umbes soomlasi, lätlasi ja muid täiesti tundmatu keele rääkijaid täis.

Mul on üks selline “turist” töökaaslane – 30ndates Eestis sündinud naine. Kodune keel on oma mehe ja lastega loomulikult vene keel. Eesti ja inglise keel on puust. Ma ei tea, mis neil häda on, et ükski teine keel külge ei hakka.
Eile just poes kassas ka märkasin, kuidas venelannast kassiir ja venelannast klient rõõmsalt vene keelele läksid – tunnevad vist juba näost üksteist ära, et rodnõe.

Alles siin ju kirjutati, kuidas venelane naabripere eesti lapsi fašistideks sõimab ja abi ei saa nad kusagilt.

Mul endal on küllaltki kirjurahvuseline tutvuskond, nii töö juures kui ka laste kooli klassis leidub erinevast rahvusest inimesi. Alles paar kuud tagasi kolis meie tänavale otse Soomest üks soomlaste pere. Meie laps sõbrunes nende lapsega, ja nüüd näen, et juba üürikese paari kuu jooksul on terve soome pere eesti keele täitsa korralikult selgeks õppinud. Samuti tunnen veel üht kreeklaste ja üht prantslaste peret – ja nad kõik omandasid eesti keele suhtlustasandil juba paari kuuga. Samas ühed tuttavad on venelased, kõik pereliikmed Eestis sündinud ja kasvanud – aga eesti keelt ei oska nad, erinevalt teistest siinelavatest rahvustest, üldse!

Samas on mul venelasest kolleeg, kes oskab eesti keelt hästi ja on igati integreerunud.

Mis teemaalgataja kirjutises mulle vastukarva oli – noorte plikade rõvetsemine ja ropendamine. Inimene küsis ju mingit lihtsat asja, milleks peab rõvetsema hakkama? Keel keeleks, aga lastetuba jätab küll soovida.

No kui ma oleks pobisenud midagi sarnast, et kas te tühja kassase ei lähe või seal on tühi kassa, siis olenemata vastusest oleks ise sinna läinud, kui eespoolseisjad ei liiguta. Ropu vastuse puhul oleks ennast tõenäoliselt samuti häirituna tundnud nagu teemaalgataja.
Mul on mitmeid vene rahvusest kolleege, kes räägivad head või väga head eesti keelt, aga ainult ühe (no maksimaaalselt kahe) puhul ma kahtleks, et “hunt vaatab ikka metsa poole” nende puhul ei kehti, st nad ongi integreerunud. Enamus tavasuhtluses väga toredad inimesed, vanemad kolleegid sellised head vene inimesed, kes annaks sõbra heaks kõik ära. Aga kui poliitika mängu tuleb, siis on tunda, et nende mõjutused on ida poolt pärit.

Minu jaoks on situatsiooni algus imelik. Seisad järjekorras ja nõuad ettelaskmist? Ma oleks sind ka eesti keeles imelikult kommenteerinud (no kommenteerinud ilmslet poleks, aga väga imelikult oleks vaadanud).

#3509130:

Alles siin ju kirjutati, kuidas venelane naabripere eesti lapsi fašistideks sõimab ja abi ei saa nad kusagilt.

Mul endal on küllaltki kirjurahvuseline tutvuskond, nii töö juures kui ka laste kooli klassis leidub erinevast rahvusest inimesi. Alles paar kuud tagasi kolis meie tänavale otse Soomest üks soomlaste pere. Meie laps sõbrunes nende lapsega, ja nüüd näen, et juba üürikese paari kuu jooksul on terve soome pere eesti keele täitsa korralikult selgeks õppinud. Samuti tunnen veel üht kreeklaste ja üht prantslaste peret – ja nad kõik omandasid eesti keele suhtlustasandil juba paari kuuga. Samas ühed tuttavad on venelased, kõik pereliikmed Eestis sündinud ja kasvanud – aga eesti keelt ei oska nad, erinevalt teistest siinelavatest rahvustest, üldse!

Samas on mul venelasest kolleeg, kes oskab eesti keelt hästi ja on igati integreerunud.

Mis teemaalgataja kirjutises mulle vastukarva oli – noorte plikade rõvetsemine ja ropendamine. Inimene küsis ju mingit lihtsat asja, milleks peab rõvetsema hakkama? Keel keeleks, aga lastetuba jätab küll soovida.

Jah, vene rahvusest tütarlaste lastetuba jääb soovida.

Kas nad ikka ei oska? Mu laps käis trennis koos venelastega ja kõik oskasid eesti keelt. Nad on 16aastased. Treener kes oli ka venelane, lasi neil tõlkida kui tahtis mu lapsele midagi põhjalikumalt rääkida.
Kas koolid on nii erineva õppekavaga eesti keele poolest?

Mul on kuri kahtlus, et sa käisid Maximas. Seal lihtsalt on nii, et nii nagu meil käib Teine Eesti poe taga, käib neil Teine Venemaa Maximas (poes, tööl, aega veetmas). Neil tundub neid kihte rohkem olevat, lisaks on ka kolmas, kes on siis julgelt poe ees külili, ei need hakka poe taha varjama end. Minu mees näiteks on korra pidanud Maximast ostudeta lahkuma, sest ta ei saanud aru, mida müüja vene keeles lämises (ei kasvanud Eestis, nii et vene keelt koolis ei õppinud ja igapäevaselt tänaval ei kuulnud), nii et müüja keeldus teda teenindamast ja mis tal muud üle jäi, kui teise poodi kõndida.

Aga minu jaoks on see natuke imelik, sest ma näengi selliseid venelasi ainult Maximas. Tänaval pole mul neid probleeme iial olnud. Näiteks käin Lasnamäel vahepeal seal linnaosavalitsuse juures olevas pargis – lapsed räägivad omavahel vene keelt, minu käest tulevad kas eesti või inglise keeles küsima, kas tohib koerale pai teha, mis ta nimi on jne. Ja need, kes eesti keelt ei räägi, räägivad vähemalt väga ilusat inglise keelt, kõik jutud saavad aetud (no nagu lapsed ikka “vanaemal oli ka koer, aga see suri ära, vanaema muidu elab Narvas, aga vanaisa ma isegi ei mäleta jne jne”). Keskealised tulevad tänaval juhiseid küsima, kui ma vene keeles vastata ei oska, lähevad inglise keelele üle (okei, need olid ilmselt turistid, tundusid sihukesed). 20aastane noormees tuleb küsima, kas see buss sõidab Mustamäele – kui mul vastuseks sõnade otsimine hetk aega võtab, läheb kohe eesti keelele üle. Ainult grupis olevate teismelistega tundub vahel see olevat, et nad ei taha kohe keelt vahetada, mõtlevad hetke, kas nüüd rääkida või mitte (kardavad ehk teiste ees purssida ja end naeruvääristada).

Venemaa on suur ja elanikke palju, Eestimaa vastupidi. Venelane ilmselt mõtleb nii, et miks ma peaks mingi väikese rahva keelt õppima. Kõik nii ei mõtle, aga osa kindlasti. Ajalooliselt on Eesti pikalt Venemaa tsaaririigi kubermang olnud. 1920-40 ja viimased 30 a on meil iseseisev riik, aga kindlasti mõni venelane mõtleb, et varsti saab Eesti jälle Venemaa kubermang olema ja siis ei ole vaja eesti keelt osata.
Aga jah viimase 10 a jooksul on asi paremaks läinud, noored ikka oskavad eesti keelt. Asi on lihtne, peaga mõtlev venelane soovib samuti hästi elada. Selle hea elu tagab talle tasuv töökoht. Töökoha saab ta aga tänu keeleoskusele. Selle on nad ära taibanud ja asjalikum osa venelastest täna oskab eesti keelt.