Sain hiljuti 51. Päevad käivad siiani normaalselt, aga ma olen muutunud kergesti ärrituvaks, nagu miski ei meeldi, kähvan, varem pole sellist asja kunagi olnud. Olin nagu vana rahu ise, nüüd lähen väga kiirelt käima, prahvatan pisiasjade peale. Nagu teismeline.
Teiseks, mis mind tohutult häirib: süda on hakanud jupsima. Päeval pole probleeme, aga voodis hommikupoole hakkab süda tohtutult puperdama, absoluutselt igal hommikul on mul südameprobleemid, kogu aeg süda puperdab ja tekivad tohutud ärevushäired, hirmud jne. Tohutult häiriv on, kui enam magada ei saa ja püüad oma südant rahustada, vahepeal on tunne et nüüd sured, sest süda galopeerib nagu hullunu ja higistad samas kohutavalt. Ühesõnaga on tekkinud jubedad mõtted surmast ja üldse elust.
Kas see on norm üleminekuaeg või ikkagi pole?